Transcript Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel

Rahvusvahelised suhted
1930. aastatel
Desarmeerimiskonverents 1932-1934
• osales 61 riiki, toimus Genfis, organiseeris
Rahvasteliit
• relvajõudude vähendamine nii palju, et neid ei
saaks rakendada teiste riikide ründamiseks
• kokkuleppeid ei saavutatud , konverentsilt
lahkusid Jaapan ja Saksamaa
• riigid hakkasid sõlmima kahepoolseid lepinguid,
et saada paremaid positsioone Teise
maailmasõja eel
Versailles süsteemi kokkuvarisemine
• 1932 a. Lausannei konverentsil peatati
Saksamaa reparatsioonimaksed
• 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine
sõjaväekohustus
• 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa
mereväekokkulepe, millega Saksa
sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati
34% Briti laevastiku tonnaazist.
• 1935.a. Saarimaal referendum, Saarimaa
liitus Saksamaaga
• 1936.a. Saksamaa viis väed Reini
demilitariseeritud tsooni
Sõjakollete kujunemine maailmas
• 1931 – Jaapan tungis Mandzuuriasse, rajati
Mandzuko riik.
• 1935 – Itaalia tungis Etioopiasse (Abessiina
kriis).
Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks
• 1936-1939 – Hispaania kodusõda
• Vabariikliku Rahvarinde valitsuse vastu alustasid mässu
sõjaväelased eesotsas kindral Frankoga.
• Hispaania kodusõtta sekkusid välisriigid. Frankiste toetati relvade ja
vabatahtlikea, sõjaväespetsialistidega Itaalia ja Saksamaa ning
vabariiklasi NSV Liit.
• Hispaania kodusõda lõppes frankistide võiduga. 28. märtsil 1939
sisenesid nad Madridi. Kehtestus kindral Franko diktatuur.
• Hispaania kodusõjas nähakse ka Teise maailmasõja eelproovi
Agressorite bloki kujunemine
• 1936. a. okt. – Berliin-Rooma telg (Saksamaa liit
Itaaliaga)
• 1936.a. nov. – Saksamaa-Jaapani antikominterni
pakt võitluseks kommunismiga ja Kominterniga
• 1937.a. – Itaalia ühines antikominterni paktiga
Suur-Saksamaa idee elluviimine
• 13. märts 1938.a. – anšluss – Austria liitmine
Saksamaaga
Saksa väed sisenesid ilma vastupanuta Austriasse ja Austria liideti
Saksamaaga
• 29. sept. 1938.a. - Müncheni sobing
märts 1939 .a. – Tsehhoslovakkia likvideerimine,
Klaipeda ühendamine Saksamaaga, Poolalt nõuti
Danzigit
• 22. mai 1939.a. – sõlmiti Teraspakt ( Saksamaa Itaalia
vahel)
• 23. augustil 1939.a. - sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude
Liidu vahel Molotov-Ribbentropi pakt (MRP)
• 27. sept. 1939. a. – Kolmikpakt ( Saksamaa, Itaalia,
Jaapan)
Müncheni sobing 1938
• 29. septembril 1938.a. Münchenisse kogunenud Briti
peaminister Chamberlain, Prantsuse peaminister
Daladier, Hitler ja Mussolini Müncheni lepingu.
• Leping kohustus Tsehhoslovakkiat viima oma väed 10 päeva jooksul
Sudeedimaalt välja ning loovutama selle piirkonna Saksamaale.
• Neli suurriiki – Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia
kohustusid tagama ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse
Müncheni lepingu tagajärjed:
• 1939.a. märtsis kuulutasid Slovakkia ja Ukraina rahvuslased välja
Slovakkia ja Taga-Karpaatia lahkulöömise Tsehhoslovakkiast.
• 15. märtsil 1939.a. sisenesid saksa väed Prahasse ja Ungari
väed Taga-Karpaatiasse.
• Tsehholovakkia vabariik lakkas olemast. Tsehhimaad hakati
nimetama Böömi-Määri protektoraadiks, seda juhtis Berliinist
määratud protektor.
• Slovakkia kuulutati iseseisvaks tihedas liidus Saksamaaga. TagaKarpaatia Ukraina alad aga anti Ungarile.
MRP 23. aug. 1939
• 23. augustil 1939.a. allkirjastasid Moskvas Saksa
välisminister Joachim von Ribbentrop ja NSVL
välisasjade rahvakomissar Molotov
mittekallalletungipakti e. Molotov-Ribbentropi pakti
(MRP) kehtivusega 10 aastat, mille alusel jagasid Nõukogude
Liit ja Saksamaa oma mõjusfäärid Euroopas.
Pooled lubasid teineteist mitte
rünnata ega osaleda teisele poolele
vaenulikus sõjategevuses.
Peale avalikustatud lepete sisaldas
salajast lisaprotokolli Poola
jagamise ning NSV Liidu ja
NSV Liidu ja Saksamaa
mõjusfääride
kindlaksmääramise kohta.
MRP kaart
Leedu põhjapiir tähistas salaprotokolli alusel ühtlasi Saksamaa ja NSV liidu
huvisfääride piiri. Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia määrati NSV Liidu
mõjusfääri kuuluvaks ka Leedu läks hiljem Nõukogude Liidu mõjusfääri.
Mõjusfääride piir määratleti ka Poola suhtes jõgede Narew, Wisla ja San joonel,
sellest joonest Ida-Poola alad läksid Nõukogude Liidule, läänepoolsed aga
Saksamaale.
Lepituspoliitika (rahustamispoliitika)
• Hitlerit püüti lepitada sellega, et nõustuti temaga
allkirjastama lepinguid, millega üritada teda nö. rahustada ja
loodeti, et ta sellega piirdub (näiteks Saksa-Inglise
mereväekokkulepe, Müncheni sobing)
• Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu
järel diktaatorid rahunevad ning usuti, et diktatuure on
võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see osutus
lühinägelikuks.
• Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus nõustusid Müncheni
lepingut sõlmima eelkõige sellepärast, et enamik inglasi ja
prantslasi ei olnud moraalselt valmis sõdima ja surema
Tsehhoslovakkia pärast. Lääne üldsus ning enamik poliitikuid
uskus, et Sudeedimaa loovutamisega suudetakse taltsutada
Hitlerit ning muuta ta nö. tsiviliseeritud partneriks.