Transcript Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Brežnevi doktriini lõpp

Sotsialistliku maailmasüsteemi
lagunemine
Brežnevi doktriini lõpp
• Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike üles
samasugustele muutustele nagu NSV Liidus.
• Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk-järgult ka
Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle.
• Aastatel 1988-89 toimus Ida-Euroopas Nõukogude-vastane
rahvarevolutsioon, millesse NSV Liit jõuga enam ei sekkunud.
• 1987.a. loobuti Brežnevi doktriinist ja Gorbatšov teatas, et annab
igale rahvale võimaluse ise oma tee valida.
• Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates
Praha kevadest 1968, millega NSVL takistas kõigi vahenditega mõne
riigi võimalikku väljaastumist VLOst ja katseid kõigutada
kommunistide võimumonopoli ühes või teises riigis kui on ohus
sotsialismi alused.
• Majanduse allakäik Ida-Euroopa sots. riikides tõi kaasa
elatustaseme languse. Sotsialismileeri riikides suurenes
rahulolematus ning hakkasid tekkima massiliikumised, Moskva
uuendus-poliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari.
Poola
• 1989.a. aprillis andis Poola valitsus opositsioonile
õiguse riigiasjades osaleda. Tühistati Solidaarsuse
tegutsemiskeeld.
• Juunis 1989 toimunud Seimi valimiste tulemusel
sai Poola peaministriks Solidaarsuse esindaja T.
Mazowieck, kes oli esimene mittekommunistlik
valitsusjuht Ida-Euroopas.
• 1990.a. astus Jaruzelski
presidendiametist tagasi ja
presidendiks valiti “Solidaarsuse”
juht Lech Walesa.
Poola presidendiks 1990-1995.
Tšehhoslovakkia
• 1989.a. sügisel kõrvaldati võimult Tšehhoslovakkia
vanameelsed liidrid.
• Tšehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama
sametrevolutsiooniks, kuna kommunistlik partei
taandus vägivallata. Kommunistlik partei astus lihtsalt
kõrvale.
• 1990.a. sai Vaclav Havelist
demokraatliku Tšehhoslovakkia
president kuni 1992.
• 1992.a. Tšehhoslovakkia föderatsioon likvideeriti ja nn.
sametlahutuse käigus moodustati 2 uut iseseisvat riiki:
Tšehhi Vabariik ja Slovakkia Vabariik.
Saksamaa
• Saksa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga püüdis esialgu
valitsevat reziimi kindlustada.
• Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud
vallandasid Ida-Saksamaal 1989.a. sügisel ulatusliku massiliikumise.
• Saksa DV sisepoliitilist arengut mõjutas ka Ungari valitsuse 1989.a.
septembri otsus avada Austria piir, mis lihtsustas idasakslaste põgenemist
läände.
• 1989.a. oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. nov. langes Berliini müür.
• Päevakorrale kerkis kahe Saksamaa ühinemine. Saksamaa
ühinemisläbirääkimised algasid 1990.a. mais ning lõppesid sept.-s.
• Sõlmitud Moskva lepinguga otsustati, et ühendatud Saksamaa jääb
NATOsse, kuid NSV Liidu väed võivad seal olla veel 4 aastat.
• 3. okt. 1990 Saksamaad ühinemised.
• Pärast ühinenud Saksamaal toimunud
Bundestagi valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl.
Rumeenia
• Kommunistliku režiimi taandumine Rumeenias
toimus veriselt.
• Rumeeniat valitses vihatud diktaator
Nicolae Ceausescu.
• 1989.a. detsembris toimus Rumeenias
rahvaülestõus, millele valitsus vastas
jõudemonstratsioonidega.
• Rahvaülestõusu käigus 1989.a. dets.-s Ceausescu
arreteeriti ja mõisteti kiiresti süüdi ja hukati koos
naisega.
Jugoslaavia sündmused
• Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks
omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia,
Horvaatia, Makedoonia, Bosnia
• 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani
sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis.
• Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati
massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed
poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht
Slobodan Milosevic).
Ida-Euroopa riikide probleemid
• Endistel Ida-Euroopa sotsialistlikel riikidel tuli hakata rajama
uut, turumajandusele tuginevat majandusmudelit.
• Riikliku sektori ümberkujundamine toimus eelkõige
privatiseerimise e. erastamise kaudu. Olulist rolli etendas ka
väliskapitali kaasamine ja turumajandust soosiva
seadusandluse väljatöötamine.
• Paremini kohanesid turumajandusega Tšehhi, Ungari ja
Poola.
• Mitmetes riikides nagu näiteks Rumeenias, Bulgaarias oli
üleminek turumajandusele aga keeruline.
• Kommunistlike režiimide kokkuvarisemise järel on IdaEuroopa riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt, mille
põhjuseks on erinev majanduslik arengutase ja poliitilised
erimeelsused.