NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

Download Report

Transcript NSV Liidu ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

NSV Liidu ja tema mõjuvõimu
nõrgenemine
Stagnatsioon
Stagnatsiooni süvenemine
NSV Liidu nõrgenemise põhjused
• Majanduslikud:
• majanduse ekstensiivne arendamine, st. loodi täiendavaid töökohti
ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu, aga tööviljakuse kasv jäi
tagasihoidlikuks;
• käsumajandus ei soosinud inimeste algatusvõimet ega
ettevõtlikkust;
• otsustati, et kõik majandusküsimused peab kinnitama Poliitbüroo;
• suurenes majanduslik mahajäämus arenenud riikidega.
• Sisepoliitilised:
tegeliku võimu koondumine armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes
kontrollisid üha enam korrumpeeruvat parteiaparaati
• nomenklatuuri lõplik väljakujunemine, st. kujunesid välja
nomenklatuursed ametikohad, millel oldi kogu elu
• üldine elatustaseme langus ning suurenev mahajäämus arenenud
maailmast
Stagnatsiooni süvenemine sisepoliitikas
• NSV Liidus võimul Leonid Brežnev (1964-1982)
• Tegelik võimu koondumine armee ning
julgeolekuaparaadi kätte;
• parteisse astumise kord muutus rangelt
reglementeerituks;
• parteilise nomenklatuuri tugevnemine kujunesid välja nomenklatuursed
ametikohad, millel oldi kogu elu.
Gerontokraatia - oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt
vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast.
Iseloomulik valitsemisvorm NSV Liidule 1980. aastate algul.
Stagnatsiooni süvenemine majanduses,
igapäevaelus
• Majanduses üritati teostada suurprojekte näit. 1970-71
käivitusid Bratski ja Krasnojarski HEJ. Baikali-Amuuri
raudteemagistraali (BAM) rajamine.
• Põllumajanduspoliitikat iseloomustas kolhoosikorra
asendamine sovhoosidega ja majandite allakäik.
• Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks muutus toorainete
(nafta, maagaas) eksport nn. naftadollarid.
• Süvenes elatustaseme langus ja suurenes mahajäämus
arenenud riikidest.
• Valitses püsiv tarbekaupade puudus e. defitsiit.
• Riigis lokkasid ringkäendus, korruptsioon ja
varimajandus.
dissidentlus
• Pahameelt nõukogude süsteemi vastu väljendasid teisitimõtlejad e.
dissidendid.
Tuntuimad:
• kirjanik Aleksander Solženitsõn
Tema kuulsaim teos on "Gulagi arhipelaag",
tuntud on ka jutustus "Üks päev Ivan Denissovitši
elus" (1962), eesti keeles 1963.
• 1970. aastal pälvis Solženitsõn Nobeli kirjanduspreemia.
• akadeemik Andrei Sahharov
Andrei Sahharov osales Nõukogude Liidu
tuumapommi projektis ja 1950. aastate alguses
vesinikupommi väljatöötamises.
Inimõiguste alases tegevuses pälvis 1975
Nobeli rahupreemia, kuid teda ei lubatud
preemiat vastu võtta
Välispoliitika, Afganistani sõda 1979 -1988
• Välispoliitiliselt üritati saavutada pingelõdvendust sõlmides
lepingud lääneriikidega;
• samas sekkuti sõjaliselt teiste riikide siseasjadesse: Tšehhoslovakkia
1968, Afganistan 1979
• 1979.a. dets. lõpul tungisid
Nõukogude väeüksused
Afganistani.
• Afganistani sõda algas
kodusõjana, millesse sekkus
NSV Liit.
• Kokku saadeti Afganistani üle
50 000 mehe
• Lääneriigid reageerisid NSV Liidu sissetungile Afganistani järsult:
boikoteeriti 1980.a. Moskva olümpiamänge.
• Afganistanis algas sissisõda, mille võitmine käis NSV Liidule üle jõu
• Kokku kaotas NSV Liit Afganistanis üle 15 000 mehe
Poola sündmused
• 1970.a. puhkesid Gdanskis rahutused, mille mahasurumiseks
kasutasid Poola juhid sõjaväge.
• Poola kom. partei juht vahetati välja, etteotsa E. Gierek, kes ei
suutnud maad aga kriisist välja tuua.
• 1978.a. valiti uueks Rooma paavstiks endine Krakovi peapiiskop
kardinal Karol Wojtyla,
kellest sai Johannes Paulus II.
• Uus paavst oli rahvuselt poolakas
ning temast sai ikestatud Keskning Ida-Euroopa rahvaste mõjukas
eestkõneleja.
• 1979.a. juunis külastas Johannes Paulus II
Poolat ja sellel oli suur mõju.
• Paavsti sõnum aitas hajutada hirmu- ja
jõuetustunnet.
Poliitiline kriis Poolas 1980-1981
• 1980. aasta augustis alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist
alustasid ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki.
• Streikide käigus lõid töölised sõltumatu ametiühingute ühenduse
„Solidaarsus“, mille eesotsas oli Gdanskist pärit elektrik Lech Walesa.
• Walesa juhtimisel moodustati tehastevaheline
streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist.
• 31. aug. 1980.a. kirjutasid valitsuse esindajad
ja Walesa alla kokkuleppele, millega tagati õigus
ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõsteti tööliste
palka ning tagati neile paremad töötingimused.
• Gdanski kokkulepped aitasid kaasa poliitilise elu
aktiviseerumisele, meedia vabanes tsensuuri alt.
• 1980.a. oktoobris nõudis NLKP KK Poliitbüroo Poola
juhtidelt korra jaluleseadmist.
• Poola kom.partei etteotsa seati kindral W. Jaruzelski,
kes kehtestas 13. dets. 1981 Poolas sõjaseisukorra.
• Arreteeriti Solidaarsuse juhid ning keelustati selle
tegevus. Tegevust jätkati illegaalselt põranda all.