Transcript NSV Liidu lagunemine

NSV Liidu lagunemine
Gorbatšov püüab NSV Liitu koos hoida
sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991
• 11. märts 1990 – Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse
taastatuks.
• Mai 1990 – impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja
Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi
• K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja
E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja
majandusreforme
• NSV Liidus kerkis Gorbatšovi rivaaliks B. Jeltsin,
kelle mõju suures Vene Föderatsioonis.
• 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused
Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused
ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14.
• 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt
siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in.
• Gorbatšov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi.
Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks
• 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV
Liidu säilitamise küsimuses.
• 75% osavõtnutest olid NSV Liidu säilitamise poolt.
Sellest lähtuvalt hakati ette valmistama uut
liidulepingut.
• Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu,
Armeenia, Gruusia ja Moldova.
• Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma
referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas
iseseisvumist.
• 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa
presidendiks (1991-1999).
Gorbatšov üritas NSV Liitu koos hoida
• uue liidulepingu abil.
Augustiputš 19.-21. aug. 1991
• 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille käigus tegi 8-liikmeline
Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu
asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata.
• M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja
sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad.
• Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas
end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges
majas.
• 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi
tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa
territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim.
• 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug.
Läti.
• 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud
dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni.
• 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini
kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte.
• Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja
rahvas seda ei toetanud.
Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine,
SRÜ loomine
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Riigipöördekatse läbikukkumisega oli otsustatud ka NSV Liidu saatus.
23. aug. 1991 peatas B. Jeltsin Venemaa kommunistliku partei tegevuse.
6. sept. 1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust ka NSV Liit.
24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja
Moldaavia.
8. dets. 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid
Sõltumatute Riikide Ühenduse - SRÜ.
SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks,
humanitaar- ja kultuurialaseks
koostööks endiste Nõukogude Liidu
liiduvabariikide vahel.
SRÜ-ga ühinesid 8 endist NSV Liidu vabariiki: Aserbaidžaan, Armeenia,
Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan.
25. dets. 1991 loobus Gorbatšov ametlikult võimust ja andis selle üle
Jeltsinile.
Seega 1991.a. dets.-s saatis NSV Liit end laiali ning sellega külm sõda.
NSV Liidu lagunemise põhjused
• Majanduslikud põhjused:
- sotsialismi kui süsteemi olemusest tulenevate
objektiivsete majandusseaduste eiramine;
- katse rakendada ettevõtlusel põhineva
iseregulatsioonivõimega turumajanduse põhimõtteid
riigis.
Sotsialistliku süsteemi omapära:
• Sotsialistlik majandussüsteem on suuteline
funktsioneerima ainult keskusest juhitava
plaanimajandusena;
• tal puudub iseregulatsioonivõime, teda ei ole võimalik
üle viia turumajandusele.
NSV Liidu lagunemise põhjused
• NSV Liidu lagunemise poliitilised põhjused:
• Rahvuspiirkondade püüdlused ennast Nõukogude
impeeriumist lahti rebida;
• USA ja Suurbritannia koostöö NSV Liidule surve
avaldamises;
• USA presidendi Reagani nn kosmose
militariseerimise plaan (tähesõdade programm),
millega konkureerimiseks tuli NSV Liidul
mobiliseerida kõik majanduslikud võimalused;
• naftahinna muutumine maailmaturul.