Euroopa riigid 1950.-1960. aastatel

Inglismaa

• • • • • 1952.a. veebruarist asus Ühendatud Kuningriigi troonile kuninganna Elisabeth II .( tänaseni).

1950. ja 1960. aastate algul juhtisid riiki konservatiivid.

Ühendkuningriigid pidid leppima koloniaalimpeeriumi järk-järgulise kadumisega. Briti impeeriumi asemel organiseeritud Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks, kuid lõdvalt seotud organisatsiooniks. Majandus arenes ja heaolu kasvas, kuid aeglasemalt kui Saksamaal, kuna Inglismaa suur ülemereturg ei stimuleerinud innovaatilisust ega efektiivsust.

Lääne-Saksamaa - SLV

• Saksa Liitvabariiki juhtis aastail 1949-1966 legendaarne liidukantsler Konrad Adenauer, kelle juhtimisel läks Saksamaa kindlalt ülesmäge. Jätkus Saksa majandusime, taastus sakslaste eneseusk. Saksa majandusime saavutati tänu sõjaliste kulutuste puudumisele, saksa töökusele ja Ameerika finantsabi koostoimele. • • • 1955.a. sai Lääne-Saksamaast NATO liige. Hallsteini doktriin - SLV keeldus tunnustamast Saksa DV-d, pidades seda vaid ajutiselt okupeerituks idatsooniks ning Saksa LV luges end ainsaks saksa rahva seaduslikuks esindajaks. Saksa LV-s olid võimul kristlikud demokraadid ka veel 5 aastat pärast Adenauerit kuni 1969ani. 1969.a. sai liidukantsleriks sotsiaaldemokraat Willy Brandt, mis tõi ka muutusi välispoliitikasse nn. uus idapoliitika – sõlmiti nn. idalepingud NSV Liidu ja Poola. SLV tunnustas SDV-d iseseisva riigina

• • • • •

Ida-Saksamaa – SDV

Idatsoonis ehk Saksa Demokraatlikus Vabariigis tulid võimule kommunistid eesotsas Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juhiga Walter Ulbricht`iga.

Tegelik võim kuuluski talle – st SSÜP esimesele sekretärile.

SDVs kehtis NSV Liidule analoogne võimu- ja ühiskonnakorraldus – kommunistlik reziim.

Oluline roll ühiskonnas inimeste hirmu all hoidmises oli Ida-Saksa salapolitseil Stazi. Takistamaks idaberliinlaste põgenemist läände püstitati keset Berliini linna 13.aug.1961.a. kurikuulus Berliini

müür.

• • • • • • • Prantsusmaa 1954 a. puhkes Alzeerias Prantsuse võimu vastu vabadusvõitlus, mis lõppes Alzeeria iseseisvumisega 1962.a.

1958.a. kuulutati Prantsusmaal välja V vabariik.

Ülekaaluka võidu saavutasid gaulle`istid ehk de Gaulle`i partei. Presidendiks Charles de Gaulle 1958-1969.

1960. aastad on Prantsusmaal ajalukku läinud kui de Gaulle`i kümnendid. Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine.

1960.a lasi Prantsusmaa iseseisvuda enamikul oma Aafrika asumaadel. 1966.a. astus Prantsusmaa välja NATO sõjalisest organisatsioonist. Prantsusmaast sai ka tuumariik – 1960.a. valmis tuumapomm. 1968.a. puhkesid Pariisis noorterahutused, millele võimud reageerisid võrdlemisi jäigalt ja rahutused suruti jõuga maha.

• • • •

Itaalia

Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946 referendumiga . Põhiseadus korraldatud kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948 .

Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet).

Itaalia areng 1950.-1960 aastail oli kiire, mil Itaaliast kujunes arenenud tööstusriik.

Juhtivaks poliitiliseks jõuks olid kogu perioodi vältel kristlikud demokraadid. Alates 1950. aastate keskpaigast pääsesid valitsusse ka sotsialistid.

Hispaania

• • Hispaania tegi läbi majandusliku tõusu.

Riiki juhtis kuni 1975.a.-ni diktaator F. Franco, kes hakkas 1960. aastate lõpul astuma ettevaatlikke samme poliitilise elu liberaliseerimise suunas. Hispaania loobus sel perioodil oma koloniaalvaldustest.

Põhjamaad

• • • Põhjamaades jätkus heaoluühiskonna rajamine. Norra, Island ja Taani liitusid NATO-ga, Rootsi säilitas neutraliteedi.

Soome oli 1948. a lepingu tõttu osaliselt NSV Liidu mõjualune. 1955.a. võeti Soome Põhjamaade Nõukogu liikmeks.

Euroopa integratsiooniprotsess

• Prantsuse välisministri R. Schumani kõne

9. mail 1950 , mil ta

esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.

• • •

1951.a. loodi Euroopa Söe- ja Terasekoondis.

Lepe jõustus 1952.

Rooma lepped 1957.a. loodi Euroopa Aatomienergiakoondis ja Euroopa Majandusühendus ehk ühisturg. (EMÜ)

Ühisturu asutajaliikmeid oli 6: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma nii inimesed, kaubad kui ka kapital. Asuti kooskõlastama põllumajandus- ja väliskaubanduspoliitikat.