Transcript Urmas Varblase ettekanne

Euroopa
maailmamajanduse
arengutes
DIVERSITY
IN THE CONVERGENCE
Urmas
Varblane COUNTRIES
PROCESS OF
ACCESSION
Urmas Varblane
University of Tartu
Võlakriisi taga on tõsisemad probleemid
• Maailma majanduslikul ja poliitilisel maastikul
Euroopa roll muutub vähemtähtsaks
• Aasia roll kasvab
• Maailma majanduses G7 asendub G20
• Euroopa konkurentsivõime aeglaselt nõrgeneb
• Majanduskasv on viimastel aastatel EL-is olnud
1 ja 2 protsendi vahel
• Euroopa tootlikkuse kasv aeglustub ja jääb alla
nii USA-le kui Aasia riikidele
• Euroopa teadus- ja arenduskeskused liiguvad
koos tootmisega välja (Aasiasse)
Tärkavate majanduste osatähtsus maailmamajanduses
kasvab
Composition of World Real GDP
$39T
EM:
42%
$73T
EM:
52%
N.A.
W. Europe
$180T
Average Real GDP per Capita
2010-2030E
CAGR
World
3.6%
EM:
70%
Asia Dev.
Latin America
Source: Citi Investment Research & Analysis report “Global Growth Generators,” February 2011.
Note: Asia Developed is comprised of Japan, Australia and New Zealand.
CEEMEA
Asia Emerging
Tärkavate riikide osatähtsus
maailmakaubanduses kasvab kiiresti
Aasia riigid on tugev investeeringute sihtkoht
Enamik maailma rahvastikust elab Hiinas ja teistes Aasia
nn “uutes majandustes” (emerging economies) - need on
tulevikus peamised tööjõu pakkujad ja tarbijad!
Shares of world population in 2015 (World Bank)
4%
5%
20%
5%
12%
9%
5%
6%
1%
17%
9%
6%
China
Rest of Asia and Pacific
India
Rest of South Asia
Latin America
Turkey
Rest of Europe and Central Asia
Middle East
Sub-Saharan Africa
US
Eurozone
Rest of high income
Maailmas kasvab kiiresti regioonidesisene kaubandus
Aasia-sisene kaubandus kasvab kiiresti
Aasia riigid vähendavad kaubandustõkkeid ja
liiguvad sügavama integratsiooni poole
Globaliseerunud maailmamajanduses
•
•
•
•
mastaabisääst üha tähtsam
väärtusahela sees toodetakse seal, kus on odavam
konkurents tootjate vahel - tarbijatel suurem valik
suureneb riikide haavatavus (valitsused ei saa ajada
sõltumatut poliitikat)
• ilmneb soov leida organiseeritud koostöövorme
Bretton Woods 1944 – IMF, GATT/WTO, OECD
• avaldub tendents vabamale kaubandusele
• kuid selgus, et see pole võimalik vaba toomistegurite
liikumiseta
Tehnoloogilised revolutsioonid
Läbime seda etappi – teadmiste vabam liikumine
Globaliseerumise ajajärgu
maailmamajanduses
• Vaba tootmistegurite liikumine muudab
põhimõtteliselt valitsuse võimalusi riigi
juhtimisel
- raha- ja eelarvepoliitiline iseseisvus
väheneb, välisinvesteeringute vood kontrolli
alt väljas jne
- Rahvusvahelise majanduse üheks
põhiküsimuseks muutub vastastikuse
sõltuvuse juhtimine ja selle ärakasutamine
edasiseks arenguks
Mis sellest järeldub?
•
•
•
EL “kannatab” loodud tingimuste all - piiratud
võimalused juhtida kapitali, tööjõu või teadmiste
liikumist.’
Euroopa peab olema sisuliselt parim koht
tööjõule, kapitalile, teadmistele selleks, et neid
Euroopas ka rakendataks
Ei saa vägisi kinni hoida kapitali ega inimvara –
haritud inimesi.
Kuid rahvusvahelised võrdlused näitavad erinevates
valdkondades, kuidas Euroopa ei ole parim koht
investeerimiseks või tootmiseks või
uuendusmeelseks tegutsemiseks.
EL positsioon maailma teadus-, arendus ja
innovatsioonikeskusena kõigub
EL erasektori investeeringud TA tegevusse
murettekitavalt aeglase kasvuga
Avaliku sektori TA
Investeeringud stabiilsed
OECD, Main Science and Technology Indicators, 2011
EL positsioon maailma teadus-, arendus ja
innovatsioonikeskusena kõigub
• Euroopa riskikapitali süsteem nõrk - Euroopa
investeerib ca €15 miljardit vähem aastas kui USA
• Enamus Euroopa riskikapitali fonde liialt väikesed –
ei suuda rahastada innovaatiliste ettevõtete arengut.
• Patenteerimine on EU27-s praegu hinnanguliselt
15 korda kallim kui USA-s
• Odava ja lihtsa EL patendi puudumine on
innovatsiooni maksustamine. Ühtse patendisüsteemi
loomine säästaks hinnanguliselt €250 miljonit
• EL patendi puudumine on EL innovatsiooni
läbikukkumise sümbol
Välisinvestorid aitavad kaasa Hiina kujunemisele
teadus- ja arendustegevuse keskuseks
Euroopa kuvand
•
•
•
•
KILLUSTUNUD
MUGAVDUNUD
ÜLEREGULEERITUD
PROBLEEMIDE LAHENDUSI
EDASILÜKKAV
• PINGUTUSI VÄLTIV
• VAIDLEV - LEPPEID MUUTEV
Mis sellest järeldub?
2. Vastastikuse sõltuvuse maailmas muutub ka riigi
suveräänsuse olemus.
• Westfaali 1648 tüüpi suveräänsus on kahtluse all
• Peaks keelama ära välisinvesteeringud, taastama
kaubanduspiirangud, piirama interneti kasutamist jne.
• Seda on ilmselt väga raske ette kujutada.
• Suveräänsed riigid oma majanduses ei ole enam
ammu suveräänsed.
• Kuigi USA on veidi erandlik riik, sest ta täidab
globaalse korrahoidja rolli, et ära hoida
globaliseerumise perioodil tekkida võivat globaalset
kaost. Kuid USA suutlikkus seda rolli väheneb iga
aastaga
Euroopa pilootprojekt “suveräänsuse piiramise” alal
• Väliskaubanduse valdkonnas volituste üleandmine EL
liikmesriikidelt EL kaubandusvolinikule Karel de Gucht
• EL kaubandusvolinik esindab EL-i kõiki liikmesriike Maailma
Kaubandusorganistsioons (WTO)
• Miks sellest ei räägita palju?
• Saadav kasu on kõigile selge, pole protesteerijaid (isegi
Suurbritannia).
• Suveräänsuse piiramine annab Euroopale maailma
kaubanduspoliitika kujundamisel väga tähtsa rolli.
• Tänu sellele on Euroopa võimeline vastu hakkama nt Boeinguile.
• EL liikmesriigid koguvad erinevaid tollimakse ja muid
kaubandusmakse - kannavad suures osas Euroopa ühtsesse
eelarvesse.
• Kõik toimib
Euroopa üldine küsimus
• Kas suudetakse läbi arutada ja
mõistetakse, et konkurentsivõime
säilitamine globaliseerunud
maailmamajanduses ei võimalda enam
hästi säilitada suveräänsust endises 1648.
pärit mõttes?
Euroopa ajalooline kogemus
• Euroopa identiteet on selgunud vastandusena
teistega.
• Euroopa on tsivilisatsioon, mis ei püüdle niivõrd
parima saavutamisele kui pigem halva välistamisele,
ebasoovitavast hoidumisele
• Euroopa kui kaitse õuduste vastu. Ühendanud on
ohud ja ühised vaenlased.
• Küsimus – kas Euroopa suudab ennast uuesti
ühendada väliste jõudude vastu.
• 1990.a keskel oli tahe koonduda - avaldus
eurotsooni loomises.
• Kuid siiani oli liiga vähe tahet ellu viia kogu
kavandatu. Halvad asjad juhtuvad siis kui tahe
nõrgeneb.
Kuidas jätkata pilootprojekti?
• Väliskaubanduse juhtumit tuleks korralikult uurida
• Mida oleks vaja teha, et sarnast loogikat saaks kasutada ka
riikide finantsjärelvalves -panganduses, kuid ka
eelarvepoliitikas või välispoliitikas.
• Eriti kiiresti on seda vaja teha finantssüsteemi järelvalves –
liikuda pangaliidu poole.
• Siin on tekkinud väga ohtlik olukord, kus erasektori poolt
võetud riskid maandatakse hiljem avaliku sektori poolt.
• Keskne regulaator on vajalik selles vallas (algsed sammud
tehtud European Systemic Risk Board alustas 2010)
• Rereguleerimine panganduses ehk regulatsioonide
korrastamine on Euroopa kõigi riikide huvides.
Allikas: Eurozone future, Carmel Asset Management 2012
Mida teha, et Euroopa oleks ligitõmbav koht
elamiseks ja töötamiseks?
• Palju korratud - Euroopa konkurentsivõime alus on
inimvara, inimesed koos nende teadmistega, oskustega,
väärtustega.
• Euroopal ei ole tulevikku, kui inimvara arendamine pole
tegelikult arengu keskmes
• Kuidas demokraatlikus ühiskonnas kasvatada uuesti
üles põlvkonnad, kes tahavad teha tööd ja kellel on
siiras soov uudselt lahendada probleeme?
• Vananeva Euroopa põhimure, et noorte häält ei soovita
kuulda
• ATRAKTIIVSUS = Euroopa uus põlvkond
• Euroopa ühisest eelarvest kujundatakse EL ühtne
haridusfond
Mida teha, et Euroopa oleks ligitõmbav koht
elamiseks ja töötamiseks?
• ATRAKTIIVSUS – tõeliselt vaba Euroopa siseturg,
kus teenuste valdkonnas pole sadu erandeid
• ATRAKTIIVSUS - teadus-, arendus ja
innovatsiooni suhtumise muutmine (mitte ainult
rahastamine)
- kuid praegu 5% kogu TAI rahastusest tuleb EL
ühtsest eelarvest ja 95% riikide eelarvetest
- TAI kui Euroopa suur prioriteet on EL ühtsest
eelarvest rahastatud ca 10 korda väiksemas
mahus kui ühtset põllumajanduspoliitikat
Maailma toiduhindade muutumine 1990-2012
Olukord maailma toiduturul on kõvasti muutunud
Mis sellest võiks järelduda Euroopa Liidu
põllumajandus- ja maaelu poliitikatele?
• Toiduhinnad maailmaturul kasvavad ja jätkavad
kasvu
• Algne mure –EL ei suutnud tagada isevarustatust
toiduga - ammu täidetud
• Arutada võiks põhimõttelisi muutusi. CAP
väiksemaks – otsetoetuste ühtlustamine – langetada
kõrgema otsetoetuste määraga riikide taset,
kaotada ära nii piima kui suhkrukvoodid jne.
• Mida saaks pakkuda rikastele riikidele
põllumajandusraha asemel? Kas haridus, teadus,
arendus, innovatsioon?
Üldised pikema perspektiivi vaated
• Euroopa vananemine jätkub
• Senine poliitika on tekitanud ootused hästi
korraldatud sotsiaalsüsteemile ja heale
elukvaliteedile
• Senine valitsuste poliitika elada puudujäägis
eelarvega ja laenata võlakirjadega ei ole enam
samas mahus võimalik
• Valitsuste kohustused võlgade tagasimaksmiseks
on muutunud järsult kallimaks
• Senine EL kogemus näitab, et konkurentsivõime
suurendamine Euroopas tervikuna pole olnud edukas,
kuid regiooniti võimalik
Kuidas väljuda kriisist? Üldised pikema
perspektiivi vaated
• Mida teha, et majandused kasvule pöörata?
üldine haridustase paremaks – paindlik tööjõud
konkurentsipidureid maha võtta riikide vahelt (nt.
teenuste vaba liikumine)
teadus- ja arenduspoliitika hoopis enam siduda
ettevõtlussektoriga …
Kuid - kui see kõik ei aita?
• Kas tulevik on majanduskasvuta Euroopa?
• Milline oleks uus kasvuta arengu paradigma?
Mõned praktilised sammud
1. Euroopa atraktiivsuse suurendamine –
inimvara arendamine
2. Siseturu tegelik liberaliseerimine
3. Välistõkete vähendamine põllumajanduspoliitika muutmine
4. Ülereguleerimise vähendamine - lasta
turgudel tegutseda
Millised on Euroopa Liidu võimalused selles
taustsüsteemis?
• Aasia tärkavad majandused kui turg
• Aasia ettevõtted kui potentsiaalsed
investorid Euroopas
• Eeldab sealsetele turgudele vabamat
juurdepääsu (nt. Koreaga
vabakaubandusleping )
• Euroopa ligitõmbevõime arendamist
• Koostööd sealsete tehnoloogiaülikoolidega
• Aasia investorite huvide analüüs
Kokkuvõte
• Euroopa võlakriis avas poliitilise probleemistiku ja
muutis lahenduste otsimise edasilükkamatuks
• Valik - kas tsentraliseeritum Euroopa või
aeglane marginaliseerumine maailmas
• Lühiajaline tulekustutamisega koos IMF ja
Euroopa Keskpangaga tekitas hingetõmbeaja
• Valitsused peaks rakendama poliitilised otsused,
mis on hädavajalikud probleemide lahendamiseks
Kokkuvõte
• Seniste ja uute otsuste puhul on vaja rakendada
hoopis rangemat elluviimise ja
järelvalvemehhanismi
• EL Ülemkogu märtsis 2012 oli oluline
proovikivi – kas otsused jõustuvad?
• Pangandussektori reguleerimise alane
koordineerimine hädavajalik