Transcript Slide 1

Euroopa Keskkonnaagentuur
http://www.eea.europa.eu
Kes me oleme, mis me teeme...
eea.europa.eu
EEA on...
• Iseseisev EL agentuur (amet)
• Teabe analüüsija, hindaja ja esitaja
• Teaduse ja poliitika vahendaja
• Oma töös sõltuv tugevatest võrgustikest
eea.europa.eu
EEA liikmes- ja koostööriigid
Eesti liitus
EEA ja
EIONET-ga
2001. a.
EEA liikmesriigid
EEA koostööriigid (2013 Horvaatia ühines EEA 33. liikmena)
eea.europa.eu
EEA-ga naabruspoliitika alusel koostóód tegevad riigid
eea.europa.eu
Eionet – Euroopa keskkonnateabe ja vaatlusvórgustik
European environment information and observation network
• Umbes 300 asutust 33 liikmesriigis + koostóóriigid,
sealhulgas
• Riiklikud koordinaatorid - National focal points
• Euroopa teemakeskused - European topic centres
• Riiklikud teemakeskused - National reference centres
• Muud asutused
eea.europa.eu
Kuus teemakeskust (Topic Centres)
• EEA-ga lepingu alusel tóótavate asutuste kontsortsium
• Tegelevad valitud keskkonnateemadega ja abistavad EEA-d
mitmeaastase ja aastase tóóplaani úlesannete táitmisel
• Praegune nimistu
• ACM - Air pollution and Climate Change mitigation
• BD - Biological Diversity
• CCA - Climate Change impacts, vulnerability and Adaptation
• ICM - Inland, Coastal and Marine waters
• SIA - Spatial Information and Analysis (> ULS 2015)
• SCP - Sustainable Consumption and Production (> WMGE II
2014)
eea.europa.eu
Kes on EEA partnerid väljaspool Eionet’i?
• Euroopa komisjon teenistused (DG ENV, CLIMA, MOVE,
AGRI, MARE, RTD, ESTAT, JRC)
• Rahvusvahelised organisatioonid (UNEP, UNECE, WHO,
OECD)
eea.europa.eu
EEA haldus
Management board
Bureau
Scientific
committee
Executive
Director
eea.europa.eu
EEA struktuur
Executive Director’s
Office (EDO)
Air and climate
change (ACC)
Administrative
service (ADS)
Communications
(COM)
Governance and
Networks (GAN)
Integrated
environmental
assessments (IAS)
Natural systems
and vulnerability
(NSV)
Töörühmad (talitused): >20
eea.europa.eu
Operational
services (OSE)
Monitoring, Data
Information (MDI)
Mis on EEA väljund?
•
•
•
•
•
•
•
•
EEA aruanne EL keskkonnaseisundist
EEA keskkonnaindikaatorite aruanded
EEA signaal-aruanded
EEA temaatilised aruanded
EEA teabelehed (briefing)
EEA infovormid (fact sheet)
EEA multimeedia üllitised
Teabeteenused internetis (veebilehed,
teabenõuded)
Veebileht 26 keeles
Teadmiste baasi laiendamine poliitika
elluviimiseks ja pika-ajaliseks siirdeks
EEA tööplaan 2014-2018
Andrus Meiner, EEA
Tallinn, 3. juuni 2014
EEA ‘missioon’ – keskkonnateave, suundumused
What?
The provision of timely,
targeted, relevant and
reliable information to
policy-making agents and
the public.
Why?
To help achieve significant
and measurable
improvements in Europe’s
environment and to support
sustainable development.
13
Arenev keskkonnapoliitika raamistik
SUSTAINABILITY
2020 targets
Halt biodiversity loss
20-20-20 targets
Air quality targets
2020/2030
WFD targets
Fisheries below MSY
MDGs
2050
Vision in 7EAP
Reduce GHG 80-95%
Water blueprint
Zero impacts (air)
SDGs ?
2014/2018
TIME
2014-2018 temaatilise keskkonnaseadusandluse rakendusgraafikud ja táhtajad.
2020/2030 suunavad poliitikad (Europe 2020, 7th EAP) vói sihtmárgid.
2050 pikaajalised visioonid ja sihtmárgid úhiskondliku siirde kontekstis.
Peaeesmärgid – EEA tööplaan 2014-2018
 Teabeallikas seadusandluse rakendamiseks

To be the prime source of knowledge at European level informing the
implementation of European and national environment and climate policies;
 Pikaajalise siirde toetamine teabega

To be a leading knowledge centre on the knowledge needed to support long
term transition challenges and objectives;
 Teabevahetuse suunaja

To be the lead organisation at European level facilitating knowledge-sharing
and capacity -building in the field of environment and climate change.
Sügavam arusaam väljakutsetest
State and outlook of Europe´s environment
EEA peamine analüüsiväljund alates 1995. a.
2020
2015
2010
SOER
2005
1995
2000
SOER
2020
2015
Suurenenud komplekssus probleemide määratlemisel, analüüsil
ja meetmete väljatöötamisel.
Elades ókoloogiliste vóimaluste piires
ECOSYSTEMS
SOCIO-TECHNICAL SYSTEMS
Ecosystem
services
meeting social needs and providing
value
Industry
Policy
Values
Energy system Food
system
system
system
system
Mobility
system
Technology
Scienc
e
Market
Environment
al externalities
Tuginedes kahe aastakúmne investeeringutele
‘EEA on játkuvalt kóige
tulemuslikum ja tóhusam
lahendus hankimaks
usaldusváárset teavet
Euroopa
keskkonnaseisundi
kohta.’
Independent EEA evaluation
COWI, March 2013
Toetades arenevat poliitikaraamistikku
Strategilised tóóvaldkonnad
2014-2018
1. Teabeallikas seadusandluse
rakendamiseks
2. Pikaajalise siirde toetamine
teabega
3. Teabe úhine loomine, vahetus
ja kasutamine
4. EEA haldus
19
EEA strateegiline lahendus
Teabeallikas
seadusandluse
rakendamiseks
Pikaajalise siirde
toetamine teabega
Pidev
koostóó,
prioriteedid
Teabe úhine loomine,
vahetus ja kasutamine
EEA strateegiline lahendus ja poliitika arenguring
Issue
identification
(1)
Pikaajalise siirde
toetamine teabega
(SA2)
Policy measure
effectiveness
(6)
Policy measure
implementation
(5)
Teabeallikas
seadusandluse
rakendamiseks
(SA1)
Teabe úhine
loomine, vahetus
ja kasutamine
(SA3)
Policy measure
development/
adoption
(4)
Issue framing
(2)
Policy measure
identification
(3)
21
1: Teabeallikas seadusandluse rakendamiseks
Eesmárk
Parandada Euroopat kásitleva
keskkonnateabe sisu,
káttesaadavust ja kasutamist
pakkudes seadusandlusega
haakuvat tagasisidet
olemasolevatele ja tekkivatele
poliitikatele, eesmárkidele ja
sihtarvudele
korraldades peamistes
keskkonnavaldkondades
toimuvate arengute aruandlust
1: Teabeallikas seadusandluse rakendamiseks
Air pollution, transport
and noise
Industrial
Pollution
Climate change
mitigation and energy
Climate change impacts,
vulnerability and
adaptation
Water management,
resources and
ecosystems
Marine and maritime,
fisheries and coastal
Biodiversity, ecosystems,
agriculture and forests
Urban, land use and
soil
Waste and material
resources
1: Teabeallikas seadusandluse rakendamiseks
Tulemus 2018. aastaks

Móódetav EEA járelduste
juurutamine;

EEA aruandluse panuse
tunnustamine EL ametlikes
tóórúhmades ja
mitmepoolsetes
kokkulepetes;

Óigeaegne ja
usaldusváárne teabe
váljastamine – andmed,
indikaatorid, hinnangud,
teabelehed, seminarid.
2: Pikaajalise siirde toetamine teabega
Esitada integreeritud
hinnanguid, mis koostoime
effekti náidates toetaks
seadusandluse paremat
sidusust.
Pakkuda tulevikuanalúúse
juhtides táhelepanu tekkivatele
probleemidele.
Tagada teave ja analúús, et
jálgida fundamentaalsete
muutuste arengut.
Kestva tuleviku siire
Súsinikuváhene majandus, ressursisáást, looduskapital, tervislik keskkond
2: Pikaajalise siirde toetamine teabega
Resource-efficient
economy and the
environment
Megatrends and
transitions
Environment, human
health and well-being
Sustainability assessments and
state of the environment
reporting
2: Pikaajalise siirde toetamine teabega
Tulemus 2018. aastaks

Kindel SOER 2015
avaldamine;

Aastased indikaatorite
aruanded 2014-2018;

Panus 7. KTP
tulemuslikkuse hindamise
protsessi.
3: Teabe úhine loomine, vahetus ja kasutamine
Eesmárk
Olla Euroopa keskkonnateabe
tunnustatud allikas ja
úhendaja, mis tugineb
vórgustikel teabe úhiseks
loomiseks, vahetuseks ja
kasutamiseks
3: Teabe úhine loomine, vahetus ja kasutamine
Networking and
partnerships
Communication,
outreach and
user analysis
Technical systems
development
Monitoring, data
and information
management
Capacity building in
West Balkan and
European Neighbourhood
countries
Quality management
and operational
services
Copernicus
operational
services
EEA/Eionet tegevusmudel ja póhiprotsessid
Member countries/
Eionet
PIKAAJALISE SIIRDE
TOETAMINE TEABEGA
(SA2)
Member States/
Eurostat
Data
Research
RTD, JRC/FP7, H2020
Remote sensing
Copernicus
Citizens, civil
society, business
Knowledge
base
Information
Assessments
TEABEALLIKAS
SEADUSANDLUSE
RAKENDAMISEKS (SA1)
TEABE ÚHINE LOOMINE, VAHETUS JA KASUTAMINE (SA3)
M
D
I
A
K
3: Teabe úhine loomine, vahetus ja kasutamine
Tulemus 2018. aastaks

Eioneti ja ka teiste koostóóvórgustike
tugevdamine;

Náidikud Eioneti osalusaktiivsuse
móótmiseks;

EEA andmete ja teabetoodete ning teenuste
káttesaadavus on-line vórgus;

Kommunikatsiooni-alaste púúdluste
tulemuslikkus.
4: EEA haldus
Eesmárk
Tóóplaani laitmatu elluviimine
4: EEA haldus
Governance and
management
Administration
4: EEA haldus
Tulemus 2018. aastaks

Tóóplaan on ellu viidud;

Viie aasta tegevuse positiivne
tegevushinnang (2018)
Kokkuvótteks
 Úhendades eesmárkide ajastust ja ambitsioone
 Táiendav táhelepanu póhiúlesannetele
 Uuenduslikkus teabeloomes
 Euroopa kiiresti teisenevas maailmas
 Eelarve ja tóókohtade kárpimine nóuab pingutust
seitsmes keskkonnaprogramm
„Hea elu maakera võimaluste piires”
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1386/2013/EL,
20. november 2013,
milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi
aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires”
Artikkel 2 Seitsmenda keskkonnaprogrammi
esmatähtsad eesmärgid
9 eesmärki
- Looduskapital – kaista, säilitada, suurendada
- Ressursitõhusus - keskkonnahoidlikkus ja konkurentsivõimelisus
- Elanikkonna keskkonnariskid
- Parem õigusaktide rakendamine
- Teadmus- ja tõendusbaas
- Investeeringud ja õiglane hinnakujundus (keskkond ja kliima)
- Poliitika sidusus ja keskkonnavaldkondade lõimimine
- Linnade kestev areng
- Tulemuslik rahvusvaheline poliitika (keskkond ja kliima)
Lisa: eesmärkide detailne kirjeldus ja tegevuskavad (106 lõiget)
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013D1386&from=EN
7. KTP – teadmus- ja tõendusbaas
„Hea elu maakera võimaluste piires” – väljavõtteid preambulist
(6) Euroopa Keskkonnaameti aruande „Euroopa keskkond – seisund ja
väljavaated 2010. aastal” (SOER 2010) kohaselt on mitmed suured
keskkonnaprobleemid siiani lahendamata ja nende eiramine toob kaasa
tõsiseid tagajärgi.
(8) Tuleb kehtestada liidu esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks, kooskõlas
2050. aastani ulatuvat selge pikaajalise visiooniga. See tagaks ka stabiilse
keskkonna jätkusuutlikeks investeeringuteks ja majanduskasvuks.
(35) Seitsmendas keskkonnaprogrammi eesmärkide saavutamise edenemist
tuleks jälgida ja hinnata kokkulepitud näitajate põhjal.
Keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2020
Võimalus heita pilk keskkonnainfole
Artikkel 4 (1)
– Komisjon tagab, et […] programmi asjakohaste aspektide rakendamist
jälgitakse strateegia „Euroopa 2020” korrapärase järelevalveprotsessi
raames. Nimetatud protsessis võetakse arvesse Euroopa Keskkonnaameti
keskkonnaseisundi jälgimise näitajaid […]
Artikkel 4 (2)
– Seitsmendat keskkonnaprogrammi hindab ka komisjon. Kõnealune
hindamine põhineb muu hulgas Euroopa Keskkonnaameti aruandel
keskkonnaseisundi kohta ja konsultatsioonidel huvitatud sidusrühmadega
[…]
Lisa, Art 1 (Visioon)
– 2050. aastal elame me hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires. […]
Esmatähtis eesmärk nr 5: parandada liidu keskkonnapoliitika
aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi
Nn. tugiraamistiku eesmärk (§66-73)
-§66 keskkonnapoliitika aluseks on keskkonnaseire, andmed, liidu õigusaktide rakendamisega seotud näitajad ja hindamised ning
ametlikud teadusuuringud ja kodanike teadusalgatused.
-§67 tugevdada ja parandada teaduse ja poliitika koostoimet ja kodanike kaasamist keskkonna huvides [...] paremini ära kasutades [...]
teaduslike teadmiste avalikku poliitikasse ülekandmisele spetsialiseerunud asutusi või institutsioone nagu liikmesriikide
keskkonnaametid, Euroopa Keskkonnaamet ning Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk.
-§ 69 On vaja investeeringuid, et tagada usaldusväärsete, võrreldavate ja kvaliteetsete andmete ja näitajate olemasolu ning
kättesaadavus; Keskkonnateabesüsteemid tuleb luua ...
-§ 70 Ühise keskkonnateabesüsteemi ( 1 ) põhimõtte „tooda üks kord, kasuta sageli” ning INSPIRE ja Kopernikuse süsteemide, samuti
teiste Euroopa keskkonnateabesüsteemide (nagu Bioloogilise mitmekesisuse Euroopa infosüsteem (BISE) ja Euroopa veeteabesüsteem
(WISE) kaudu saadavate järjepidevate ruumiandmete kogumiselkasutatavate ühiste käsituste ja standardite edasine rakendamine; vältida
tegevuse dubleerimist ja ametiasutuste mõttetut halduskoormust.
-§ 71 Ikka veel esinevate teadmistelünkade täitmiseks on vaja investeerida edasisse andmekogumisse ja teadustegevusse:
keerukad probleemid seoses muutustega keskkonnas: elurikkuse tähtsus, ökosüsteemiteenused, kliimamuutusete
mõju;
üleminek kaasavale keskkonnasäästlikule majandusele;
valitseb ebakindlus seoses kemikaalide ja nanomaterjalide mõjuga inimtervisele ja keskkonnale;
luuakse kemikaalidega kokkupuute ja toksilisuse teadmusbaas;
tagada kõigi sektorite panus jõupingutustesse võitluses kliimamuutusega; on vaja selget ülevaadet kasvuhoonegaaside
mõõtmisest, seirest ja andmekogumisest sektorites.
-§ 72 tagada laiem, selgesõnaline ühiskondlik arutelu keskkonnariskide ja võimalike kompromisside üle; süstemaatiline
keskkonnariskide juhtimise käsitus [...] tagada samas üldsuse kindlustunne;
§73 teadmus- ja tõendusbaasi parandamiseks tagatakse et:
a) poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel on põhjalikumale teabele tuginev alus, mille põhjal töötada välja ja rakendada
keskkonna- ja kliimapoliitikat, sealhulgas mõista inimtegevuse keskkonnamõjusid ning mõõta tegevusest tingitud kulusid ja
kasu ja tegevusetusega kaasnevaid kulusid;
b) parandatakse suuresti meie arusaama ja suutlikkust hinnata ja juhtida tekkivaid keskkonna- ja kliimariske;
c) tugevdatakse keskkonnaalase teaduspoliitika koostoimet, sealhulgas andmete kodanikele kättesaadavust ja kodanike
panust teadusse;
d) rahvusvahelise keskkonnapoliitika teadmusbaasi täiustamiseks tugevdatakse liidu ja selle liikmesriikide mõju
rahvusvahelistel teaduspoliitika foorumitel.
Selleks tuleb eelkõige teha järgmist:
i) kooskõlastada, üksteisega jagada ja edendada uurimisalaseid jõupingutusi liidu ja liikmesriikide tasandil ning suunata neid
kõrvaldama peamisi keskkonnaalastes teadmistes esinevaid lünki, sealhulgas keskkonnariskide murdepunktide ja maakera
taluvuspiiride ületamise ohu;
ii) võtta vastu süstemaatiline ja terviklik lähenemisviis riskijuhtimisele, eriti seoses uute ja tekkivate poliitikavaldkondade ning
nendega seotud riskide hindamise ja juhtimisega ning regulatiivsete vastumeetmete piisavuse ja sidususega. See võib aidata
stimuleerida täiendavad uuringuid uute toodete, protsesside ja tehnoloogiatega seotud ohtude kohta;
iii) lihtsustada, ühtlustada ja ajakohastada keskkonda ja kliimamuutust käsitlevate andmete ja teabe kogumist, haldamist,
jagamist ja taaskasutamist, sealhulgas ühise keskkonnateabesüsteemi (Shared Environmental Information System)
arendamist ja rakendamist;
iv) töötada välja põhjalik kemikaalide toksilisuse ja nendega kokkupuute teadmusbaas, tuginedes võimalust mööda ilma
loomkatseteta saadud andmetele. Jätkata liidu inimeste ja keskkonna bioseire kooskõlastatud käsitust, mis hõlmab vajaduse
korral uurimiskavade ja hindamiskriteeriumide standardimist;
v) intensiivistada rahvusvahelisel, liidu ja liikmesriikide tasandil koostööd keskkonnateaduse ja -poliitika kokkuviimise
küsimustes.
Meie panus 7. KTP elluviimiseks (EEA ja EIONET)
Keskkonnaseisundiga seotud töö näited (SOER)
Koostada kõikehaarav Euroopa keskkonnaseisundi ülevaade
– SOER 2015, kasutades kogu EEA käsutuses olevat keskkonnateavet
7. KTP täitmise aruandlus
– Iga-aastane Keskkonnaindikaatorite aruanne aa. 2016 kuni 2019
7. KTP hindamise toetamine
– ‘Mini’ SOER Koondaruanne (Synthesis) 2018, nn. 'SOER várskendus'
Panustada ideedesse kuidas saavutada 2050 nägemus
– EEA aruanne ‘Late Lessons 3‘ toetamaks pikaajalise siirde
raamistikku (2050)
Tänan kuulamast!
eea.europa.eu
What are the EEA’s resources (2013)?
• Annual budget of approx. € 43 million
• External assigned funds of approx. € 9 million
• 217 staff members including 23 national experts (2012)
• Six European topic centres
• Work support from NFPs and other Eionet partners
eea.europa.eu
Some strategic management considerations
Copernicus, ...
(M)
Monitoring
Structure
Support to SIIF, ...
(D)
Data
Interpret
Resource efficiency, ...
(I)
Indicators
Integrate
Input to 7EAP, ...
(A)
Assessments
EEAcademy, ...
(K)
Knowledge, understanding, action
Reflect & act