Transcript Pingelõdvendus

Pingelõdvendus
Helsingi protsess
Pingelõdvenduse mõiste
• Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud
suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli
olukord kehv, samal ajal näis NL tugevnevat – lääneriigid
vajasid hingetõmbeaega – algas pingelõdvendus.
• Terminit „pingelõdvendus“ kasutati esimest korda 1970.
aastail, et kirjeldada Ida-Lääne suhete soojenemist,
kaubavahetuse elavnemist ja kultuurisidemete arenemist.
Pingelõdvendus
• Pingelõdvendust soodustasid:
nn Vietnami sündroom (masendus, mis tekkis USA
ühiskonnas pärast edutut sõda Vietnamis) ning Nõukogude
juhtkonna kartus jääda kahe vaenuliku jõu, Hiina ja USA
vahele.
• Esmalt hakkasid soojenema NL ja Pr suhted: arenes
majanduslik ja kultuuriline koostöö.
• Hakkasid paranema NL suhted ka teiste lääneriikidega.
Relvastusalased lepped
* 1963.a. sõlmiti NSVL, Suurbritannia ja USA vahel
tuumarelvakatsetuste osalise keelustamise lepingu,
millega keelustati tuumarelvakatsetused atmosfääris,
vee all ja kosmoses. Tegemist oli esimese lepinguga,
mis piiras osaliselt võidurelvastumist.
* SALT (Strategic Arms Limitation Talks) – hulk NSVL-USA
läbirääkimisi aastatel 1969-79 tuumarelvastuse
tootmise vähendamiseks.
• 1972.a. sõlmiti SRP-1 USA ja NSV Liidu vahel , millega
lubati, et kumbki pool ei ehita mitte kunagi üle 1
raketitõrjesüsteemi ning külmutab 5 aastaks
strateegiliste kandurite arvu 2400-ni.
• Aastail 1973-79 sõlmiti SRP-2, kuid USA Senat seda
1979.a. ei ratifitseerinud.
USA – NSV Liidu suhete paranemine
• 1969 .a. sai Nixon USA presidendiks.
USA välispoliitika eesmärgiks sai heade
suhete loomine kommunistlike suurriikide
Hiina ja NLga.
Tulemus: USA väed lahkusid
Vietnamist, normaliseerusid suhted
Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas.
• USA ja NL suhete normaliseerumine.
• 1972 külastas Nixon NL, sõlmiti
SRP-1 ning NSV Liidu ja
Ameerika Ühendriikide suhete aluste
leping, mille järgi pidid üliriikide liidri
korrapäraselt kohtuma hakkama.
• Järgnevate visiitide ajal sõlmiti palju majandus-, kaubandus-,
teadus-, tehnika-, kultuurialaseid kokkuleppeid.
uus idapoliitika
• 1970-ndate alguse pingelõdvenduses on suure tähtsusega pingete
vähenemine kahe Saksamaa vahel.
• 1966.a. SLVs võimule tulnud sotsiaaldemokraat W. Brandt loobus
Hallšteini doktriinist ja kuulutas välja
rahuliku kooseksisteerimise printsiibi.
• 1970.a. sõlmis SLV NSV Liidu ja
Poolaga nn. idalepingud, millega SLV
tunnustas Saksamaa (Saksa DV) idapiirina
Oder-Neisse jõge.
• 1972.a. allkirjastati SLV ja SDV suhete
aluste leping.
1973.a. septembrist said SLV-st ja SDV-st
ÜRO liikmed. 1974.a. tunnustas SLV SDV-d de jure, riigid vahetasid
suursaadikuid.
• Brežnev allkirjastas Saksa LV koostöölepinguid nii kultuuri kui ka
majanduse vallas. Nende majanduslikud suhted hakkasid kiiresti
arenema.
Helsingi protsess 1973-1975
• 1975.a. toimus Helsingis Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk
Helsingi protsess (CSCE), millel osales 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada.
• 1. aug. 1975.a. allkirjastati
CSCE lõppakt ehk
Helsingi deklaratsioon
“Rahu, julgeoleku ja koostöö
nimel”.
Helsingi lõppakti sisu:
• Euroopa julgeolek ja
Euroopa piiride vääramatus
• Majandus-, teadus-, tehnika
- ja keskkonnaalane koostöö
• Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas – see andis õiguse nõuda
inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist Euroopas ja seista
inimõiguste rikkumise vastu
• Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja
Koostööorganisatsioonile – OSCE-le.
Helsingi protsess
• Helsingi protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga
seevastu tugevdas oma positsioone Kolmandas Maailmas ja
võidurelvastumises,
• Helsingi protsess oli kasulik USAle: Helsingi lõppakt aitas
kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas
avatust ja läbikäimist lääne maailmaga.
Pingelõdvenduse tulemused:
• Tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel
• Lääneriikide investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopa
satelliitriikidesse
• Tihenes kultuuri ja teadusalane suhtlemine
• Õõnestas idablokki seest poolt – ebaotstarbekad laenud
viisid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja
tekitasid majandusprobleeme.
Pingelõdvenduse lõpp – ida-lääne suhete uus
teravnemine
• NSV Liit hakkas mõned aastad pärast Helsingi
nõupidamist paigutama Ida-Euroopasse keskmise
lennukaugusega rakette, mille arvu ei piiranud USA-ga
sõlmitud kokkulepped.
• USA asus omakorda Lääne-Euroopasse paigutama sama
klassi rakette. Suhted kahe üliriigi vahel jahenesid taas.
• 1979.a. tungisid Nõukogude väed Afganistani, et tagada
seal Nõukogude-meelse valitsuse võim. Afganistani sõja
tõttu teravnesid NSV Liidu suhted nii Lääne kui ka
islamimaailmaga.