SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

Download Report

Transcript SISSEJUHATUS SEMIOOTIKASSE

SISSEJUHATUS
SEMIOOTIKASSE
SOSE O1.137
Silvi Salupere
5.loeng
Peirce’i triaad
PEIRCE
Peirce
PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON
ECO interpretatsioonis
MÄRK
PEIRCE
ECO näide
Suhtes
iseendasse
Qualisign: värvuse,
heli vastuvõtt
Värvilaik abstraktsel
pildil, rõivaste värvus
jne
Mona Lisa portree,
otseülekanne TVs,
liiklusmärk
Sinsign: objekt v
sündmus; üksik sõna,
kuna ta on
Legisignumi ind.
väljendus
Legisign: kokkulepe,
seadus, nimetus kui
kokkuleppeline lingv.
suhe
Tinglik kujutis, risti
kujutis, pühakoja tüüp
PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON
ECO interpretatsioonis
MÄRK PEIRCE
Suhtes
objekti
Ikoon: mõtteline kujund, joonis,
diagramm, metafoor. Loomulik
sarnasus objektiga
Indeks: gradueeritud skaala,
loogiline operaator, signaal,
hüüatus, viitav asesõna.
Suunab tähelepanu objektile.
Sümbol: nimisõna, jutustus,
raamat, seadus, institutsioon.
Kokkuleppeline.
ECO näide
Mona Lisa portree,
diagramm, struktuur...
Nool-suunis, lomp...
Eco arvates alati mingil
määral konventsionaalne
Keelav liiklusmärk, rist,
tinglik joonistus...
PEIRCE´i MÄRGIKLASSIFIKATSIOON
ECO interpretatsioonis
MÄRK
PEIRCE
ECO näide
Suhtes
interpretanti
Reema: propositsionaalne
funktsioon. Samuti termin
suhtes ütlusesse ja
argumenti (arutlus)
Igasugune visuaalne märk
Dicisignum: ütlus. Täidetud
reema. Määratlus.
Argument: süllogism
kui mingi väljendi termin
Kaks visuaalset märki, mis
on omavahel teatud viisil
seotud.
Keeruline visuaalne
süntagma, mis ühendab
erinevat tüüpi märke.
„Teekate on libe, kiirus
mitte üle 60km/h”
Peirce´i 10 märgitüüpi
Yojo kui kassi sümbol
Charles William Morris 1901–1978
biheiviorism
Semioos kui 5-liikmeline suhe
Märk mesilase tants, koera haukumine
interpretaator
interpretant valmisolek reageerida märgile
tähendus (signification) — objektide tüüp,
millede suhtes interpretaator on valmis
teatud kindlal viisil reageerima
kontekst
Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt
kolmest tegevuse faasist:
tähistav v.designatiivne (designative)
vaadeldavad om-d meeleelundid,
sensoorne närvisüsteem
hinnanguline (appraisive) lõplikud
(consummatory) om-d autonoomne
närvisüsteem ja mälu mõnukekskused
ettekirjutav (prescriptive)
kuidas reageerida, et rahuldada saadud
impulssi somaatiline närvisüsteem
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Teooria
Põhilised
uurimisvaldkonnad
Filosoofiline, normatiivne,
ülevaatlik, eeldab loogiliste
suhete ja märgitüüpide
universaalsust
Deskriptiivne/kirjeldav/,
üldlingvistiline
Põhineb loomulikul
keelel
Atomism
Substitsionaalne, tekib
lõputu substantiivne jada,
iseseisev
Holism
Bilateraalne märk on
keeles eelkõige, mitte
kõnes
Märgil on kindel
tähendus, impersonaalne
loogika, matemaatika,
loogikakeskne inglise
kõnekeel
Loom. keeled, kirjandus,
legendid,
(keelekeskne)
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Märgisuhe
Märk kui triaad
Uuritakse isoleeritud
märke kui objektide
denotatsiooni vahendeid,
subjekt-objekt suhete
plaanis
Uurib märki kui maailma
tunnetamise vahendit.
Erinevad märgitüübid –
eri astmed ja viisid
Märk kui diaad
Vaadeldakse subjektsubjekt
kommunikatiivsete
suhete plaanis, mitte
isoleeritult, vaid keele
struktuuri moodustavate
omavaheliste suhete
plaanis
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Lingv. märgid
on suvalised
Lisanduvad ka
kuid on hädavajalikud
"loomulikud märgid" kõnelejatele
—
(Benveniste)
ikoon, indeks
Arusaamine
pidevalt kestev,
tähendustamise homogeenne,
praktikast
analoogne v.
amorfne;
Semioos
Diskreetne, suhteline,
sümboolne;
Keel Tavakeele abil
interpreteeri-takse
teisi kultuurikoode.
Kultuur kui „keelte“
kogum
Semiootika (Peirce) ---- Semioloogia (Saussure)
Märgi
"objektide"
ontoloogia
Eksistents on
eeldatud
pole "antud", vaid
determineeritud lingv.
suhtega
Arusaamine
märgi
haaramisest
Pragmaatiline,
"konstruktivistlik“,
Märgi tähendus
kujuneb tõlgendamise
käigus
Strukturalistlik,
"naturalistlik" sisu
dekodeerimine. Märk
saab tähenduse läbi
erinevuse teiste
samasse süsteemi
kuuluvate märkidega
Subjekti
ontoloogia
Sisaldub semiootilises Eeldatav, kuid ei
analüüsis
sisaldu
semioloogilises
analüüsis
Näide “Elevandi keelest”
Elevandi mälu http://www.khm.de/~timot/Language.html
Keel kui laiendatud visuaalne protsess
 EM tähestik põhineb umbes 150 graafilisel elemendil (piktogrammid ja ideogrammid)
oma semantiliste ja assotsiatiivsete omadustega. Need omadused määravad ära, mil
viisil märgid omavahel kombineeruvad, et luua lauseid.
Süntaks baseerub nendel omadustel ja kahel parameetril:
 - märkide suurus
 - märkide positsioon.
Piktograafilise ütluse tähendus sõltub tema komponentide omavahelise suhestatuse
viisist: viiest erinevast märgist koosnev grupp võib produtseerida erinevaid lauseid.
Märgid on kui aatomid, mis moodustavad erinevat tüüpi molekule. Selline
molekulaarne süntaks võimaldab luua mittelineaarset visualiseeritud keelt.
EM on avatud, loominguline keel. Võimaldab kommunikeeruda visuaalselt läbi Interneti.
konna krooksumine, foto
kirjutatud tähestik, „see“
„su suudlus õrn kui pilvetups“
portree
termomeeter, valu
numbrid, morse
käekiri, parasiitsõnad
näitav näpp
video