Transcript Esimene maailmasõda 1914-1918

Esimene maailmasõda
1914-1918
Põhjused
1)
2)
Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja
Saksamaa vahel
Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur
sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid
kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid)
3)
Sõja romantiseerimine
4)
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
5)
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud
sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa
vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased;
kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan)
Sõja ajend
Austria-Ungari troonipärija,
ertshertsog Franz Ferdinandi
tapmine 28. juunil 1914
Bosnias, Sarajevos.
Mõrvariks oli
serbia
terroristliku
salaorganisatsiooni liige
Gavrilo Princip.
Sõdivad pooled
Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa,
Venemaa, USA, Jaapan, Belgia,
Serbia, Itaalia ja Rumeenia
Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja
idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja
kolooniates
Sõdivate riikide sõjaplaanid



Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette
Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise
itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa
enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde
paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu
Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist
põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos
pealinnaga kotti haarama.
Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi,
mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi
rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim
plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning
seejärel sissetungi Saksamaale.
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan
võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt
löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin.
I maailmasõja algus

I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale
sõja.
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel
Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale.
Läänerinne 1914
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema
vastupanuta Luksemburgi.
4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu.
21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa
ning paisati tagasi.
Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele.
5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse
armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi
tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel
muutusteta
Idarinne 1914

Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi IdaPreisimaale.
Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene
armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa.
Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee
terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet
mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma.

Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud
lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka AustriaUngari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele
ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks
olukord aga idarindel stabiliseerus.
Sõjategevus 1915-1917

Läänerinne
1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda – kaevikusõda pikaks
ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.

1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi.

1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing.
1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni
kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei
õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta.

1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing.
Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi.
Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i
lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole.

1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee
ülemjuhataja kindral Nivelle`i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena.

1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus
läbimurre peatada.

1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed
raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada.

Idarinne
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon. Vene kaitseliinidest
murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi.
Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne RiiaDaugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida.
Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov.
1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus.
Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
Sõjategevus merel
1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda.
Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.
1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid
raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga
inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.
Teistel rinnetel
Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi.
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja
Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi.
Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased
sunnitud poolsaarelt lahkuma.
Esimese maailmasõja lõpp

8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele
riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14
punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad
mereteed)

21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli
keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased
üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud.
Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks.

18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II
Marne`i lahingus sakslased tagasi.

8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi
juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa
väejuhatus end sõjaliselt lööduks.

Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast.
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga
vaherahuläbirääkimisi.
Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser
Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat
kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast.



30. okt. 1918 kirjutas Türgi alla vaherahuleppele. 3. novembril 1918 kapituleerus
Austria.


1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II
oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari
vabariigiks.
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`i vaherahule, mis
lõpetas Esimese maailmasõja.
Pariisi rahukonverents.

Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem.
Pariisi rahukonverents – toimus jaan 1919-jaan. 1920
Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud
suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George
Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse
maailmakorralduse üle.

Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused – Saksamaa
nõrgestamine

Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles
rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks.

1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil
Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest:
Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks
Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu,
Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks.


2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati,
Saksamaa pidi loobuma kolooniatest

3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine
Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000-meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise
sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest.
Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu.
Kindralstaap saadeti laiali.
4) Reparatsioonide maksmise kohustus:
Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone – st. korvama
võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest
tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem
Rahulepingud allkirjastati ka Saksamaa liitlastega:
•
•
•
•
Saint-Germaini rahu Austriaga - 1919: Austria pidi loobuma Lõuna-Tiroolist; tunnustama
Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola ja Jugoslaavia iseseisvust; ei tohtinud liituda Saksamaaga;
sõjaväe piiriks oli 30 000 kutselist sõjaväelast.
Neuilly rahu Bulgaariaga 1919
Trianoni rahu Ungariga – 1920: Ungari kandis vastutust sõja algatajana; pidi loovutama
alasid; sõja suuruseks 35 000 meest.
Serves`i rahu Türgiga 1920 – see ei jõustunud, uus rahuleping pärast Mustafa Kemali
(Atatürk) ülestõusu ja Türgi-Kreeka sõda 1923 Lausanne`is
•
Esimese maailmasõja tagajärjed ja tulemused:
•
1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed
kaotused;
2)kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni
põhiväärtused ning moraalse aluse;
3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
4) Vene revolutsioonid;
5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal
7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon
Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.
•
•
•
•
•
•
•