Transcript SAKSAMAA
SAKSAMAA UUS AJASTU PREISIMAAL • • • • • Tagurluse mõju kasv Saksamaal 19.sajandi keskel lämmatanud rahvusliku ühtsuse ideed ja see hakkas 1850.aastate lõpul Preisimaal esiplaanile tulema. 1858. aastal määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks tema vend Wilhelm. Wilhelm saatis tagurlikku poliitikat taga ajavad ministrid erru ja kaasas riigivalitsemisse liberaalse kodanluse esindajad. Saksa Rahvusliidu eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 1861.aastal sai Wilhelmist kuningas, sest vaimuhaige vend suri. Tema valitsemisaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ja liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. BISMARCKI “RAUA JA VERE” POLIITIKA • • • • • • • Trooni ja ühiskonna usaldus murenes Preisi armee ümber-korraldamise kavaga Kava nägi ette: armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ja täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Reformikava ei saanud maapäeva heakskiitu, kuid kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitikas ja otsustas tegutseda ilma maapäeva heakskiiduta. 1862. kutsus kuningas valitsusjuhiks “tugeva käe” poliitiku, Otto von Bismarcki. Vaidlushoos maapäeval teatas Bismarck et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse “raua ja verega”. Nende sõnadega hakati teda hiljem ka iseloomustama. Wilhelm I ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus esimene mees oli vormiliselt kuningas, kuid poliitikat teostas Bismarck, kes sageli ei arvestanud maapäeva arvamusega. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ja viis täide sõjaväereformi. SAKSAMAA ÜHENDAMINE • • • • • Bismarcki üks peamine eesmärk- Saksamaa ühendamine, sa alata tugevama armee loomisega. 1864 purustati koos Austriga Taani, 1866 provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, milles Austria hävitavalt lüüa sai. 1867 loodi Põhja- Saksa Liit Saksa Liidu asemel. Põhja- Saksa Liitu kuulusid 19 Saksa riiki. Kõrgeimaks võimuorganiks oli Riigipäev. Riigijuhiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks Bismarck. Põhja- Saksa Liidu loomine ja välispoliitiline edu suurendasid Bismarcki toetajaskonda ja vaigistasid tema poliitilisi vastaseid. 1870.aastal puhkes Saksa-Prantsuse sõda, sest Prantsusmaa üritas Saksa ühendamist takistada. Prantsusmaa purustati, Prantsuse keiser Napoleon III langes Sedani all sakslaste kätte vangi, Prantsusmaa alistus. SAKSA KEISRIRIIGI VÄLJAKUULUTAMINE • • • Saksa keisririik kuulutati pidulikul välja enne SaksaPrantsuse sõja lõppu, 1871.aasta algul Prantsusmaal Versailles lossis. Preisi kuningast Wilhelm I sai Saksa keiser. Rahvusriigi loomine oli sakslastele ajalooline murrang, mis avas võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. RIIGIKORD • • • • • • Saksa keisririik oli liitriik, kõigis riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ja ka võimul olevad dünastiad. Keisri volitused olid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu välja kuulutamiseni. Keisri kõrval tegutses parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Olulisemad poliitilised jõud olid erakondade ehk partede kaudu parlamendis esindatud. Mõjukaim riik keisririigis oli Preisimaa (üle 50%). Saksa keisriks oli Preisi kuningas ja enamik riigiametnikke olid Preisimaalt. Riigikantsler oli Bismarck, kellel oli Wilhelm I toetus, ta kasutas oma tahte läbisurumiseks kõike. Ta sai kuulsaks kui “raudne kantsler”. WILHELM II UUS KURSS • • • • 1888.aastal suri Wilhelm I, troonile pääses Wilhelm II, ehk viimane Saksa keiser, kes ei soovinud kellegagi oma võimu jagada. Ta sundis Bismarcki erru minema, kuid uued riigikantslerid ei omanud nii suurt mõjukust kui Bismarck. Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. Hakati tugevdama armeed ja laevastikku. 1890.aastal lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus. 1912. aastaks olid sotsialistid muutunud suurimaks poliitiliseks jõuks Riigipäeval. Sotsiaalseid ümberkorraldusi tehti ka: kehtestati kohustuslik puhkepäev ja naistele 11- tunnine tööpäev. Keelustati alla 13- aastaste laste töö. SUUND MAAILMAPOLIITIKALE • • • • • Keisririigi loomisega välispoliitilised sihid muutusid. Bismarcki välispoliitika piirdus Euroopa mandriga ning tänu tema oskuslikule diplomaatiale loodi Euroopas liitude süsteem, mis kindlustas Saksamaa välispoliitilise positsioone. Bismarcki erruminekuga välispoliitiline kurss muutus, Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. 1896.aastaks oli Saksa riigist saanud maailmariik. Maailmapoliitika tähendas tegelikult sekkumist kõikide maailmajagude asjadesse. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE • • • 1880. aastateni ei osalenud Saksamaa kolooniatevallutustes, sest Bismarck ei pidanud seda vajalikuks. Kuid hiljem oli juba auasi omada suurriigil kolooniaid. 1884 hõivati esimene Saksa koloniaalvaldus. Wilhelm II asutas Saksa Koloniaalühingu, mis propageeris vallutuspoliitikat. 19. sajandi lõpul laienesid koloniaalvallutused ka Aasiasse. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mitmel pool kolooniates puhkesid ülestõusud. Kõik väljaastumised suruti veriselt maha. Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus 8. klassi ajaloo õpik “Uus aeg II osa” www.wikipedia.ee www.google.ee