Transcript Saksamaa 19. saj.

SAKSAMAA 19.SAJANDIL
8.klass
Imbi Vaikmäe
UUS AJASTU PREISIMAAL
•
•
•
•
•
•
19.sajandi keskel määrati Preisimaal psüühiliselt haige
kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk
regendiks tema vend Wilhelm, kes vallandas
tagurlikud ministrid
Wilhelm kaasas riigi valitsemisse liberaalse
kodanluse
Preisimaal algas uus ajajärk
Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mille
eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine Preisimaa
juhtimisel ja ilma Austriata.
Saksamaal kasvas rahvuslus, loodi ühinguid ja seltse
Venna surma järel sai regendist kuningas Wilhelm I,
kelle valitsemise algul tekkis usaldus ühiskonna
ja kuningavõimu vahel
BISMARCKI „RAUA JA VERE”
POLIITIKA
•
•
•
•
•
Preisi armee ümberkorraldamise plaan
( kahekordistamine, tegevteenistuse pikendamine ja
lisaraha sõjaväe ülalpidamiseks), vähendas usaldust
rahva ja valitseja vahel. ( loe lk 20 1.lõik)
Kuningas tegutses põhiseaduse vastaselt ja
kutsus valitsusjuhiks karmi poliitiku Otto von
Bismarcki, sest Preisi maapäev (koosnes
kodanlusest) ei kinnitanud kogu reformikava
Bismarck ütles, et tähtsaid küsimusi otsustatakse „raua
ja verega”
Kuninga ja Bismarcki vahel tekkis liit, kus tegelikku
poliitikat teostas valitsusjuht, mitte kuningas
Bismarck ei arvestanud sageli maapäevaga, viis läbi
sõjaväereformi ja valitses riiki ilma kinnitatud
eelarveta.
SAKSAMAA ÜHENDAMINE
•
•
•
•
•
Eelduseks tugev Preisi armee
Koos Austriaga purustati Taani
Sõda Preisimaa ja Austria vahel, Austria kaotus
( kaotas alad Põhja-Itaalias ja Saksamaal)
Kaotati Saksa Liit ja asemele loodi Põhja-Saksa
Liit ( 19 põhjapoolset riiki), mida juhtis Preisi
kuningas. Sellega pandi alus Saksamaa ühendamisele
Ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis
Prantsuse-Saksa sõjani ja lõppes Prantsusmaa
kaotusega
SAKSA KEISRIRIIGI
VÄLJAKUULUTAMINE
• Läbirääkimised Põhja-Saksa Liidu ja
Lõuna-Saksa riikide vahel
• Enne Prantsuse-Saksa sõja lõppu
1871.a kuulutati välja Saksa keisririik,
mida asus valitsema Preisi kuningas
Wilhelm I
SAKSA KEISRIRIIGI RIIGIKORD
•
•
•
•
•
•
•
Oli liitriik: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12
hertsogkonda, 3 vabalinna + Elsass-Lotring
Neis riikides säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad
võimuorganid
Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-,
rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat
Keiser nimetas ametnikke, kuulutas sõda ja sõlmis
rahu
Keisri kõrval tegutses ka parlament
Mõjukaim riik oli Preisimaa (50% Saksa alast)
Keisri järel tähtsuselt teine mees oli riigikantsler,
kelleks sai Bismarck ( raudne kantsler)
WILHELM II UUS KURSS
• 1888.a sai keisriks Wilhelm II, kes jäi
•
•
•
viimaseks Saksa keisriks
Tahtis ainuvalitseda ja saatis kantsleri erru
Eesmärgiks oli riigi arendamine armee ja
laevastiku tugevdamise läbi
Sotsiaalsed ümberkorraldused ( kohustuslik
puhkepäev, naistele 11-tunnine tööpäev,
keelati alla 13 a laste töö)
SUUND MAAILMAPOLIITIKALE
•
•
•
•
•
Saksamaa soovis olla juhtiv riik Euroopas
Otsis liitlasi, et vältida Venemaa ja Prantsusmaa
lähenemist
Loodi Kolmekeisriliit ( Austria-Ungari, Saksa,
Venemaa) – tagas Venemaa neutraalsuse
Loodi Kolmikliit ( Austria-Ungari, Saksa, Itaalia)suunatud Venemaa ja Prantsusmaa vastu
Bismarcki errumineku järel orienteeriti välispoliitikas
maailmapoliitikale( sekkumine kõigi maailmajagude
asjadesse), mis viis maailmasõjani
KOLONIAALIMPEERIUMI LOOMINE
• Kolooniate loomine Edela-Aafrikas
• Saksa Koloniaalühingu loomine, mis
propageeris vallutuspoliitikat
• Uued kolooniad Aafrikas ja Aasias
• Julmus kolooniates ja ülestõusud ning
nende verine mahasurumine