Teine maailmasõda
Download
Report
Transcript Teine maailmasõda
Teine maailmasõda
Sammud uue sõjani
Versailles` süsteemi
kokkuvarisemine
1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt
Versailles` rahulepingu
– Sõjaväekohustus
– Laevastik, lennuvägi
– Suurbritannia ja Saksamaa sõjalaevastiku
kokkulepe
– 1935 Saarimaa liitub Saksamaaga
– Saksamaa lahkub Rahvasteliidust
– 1936 vägede viimine Reini demilitariseeritud
tsooni
Lääneriikide reaktsoonid
Rahustamispoliitika
– Soovitu saamisel diktaatorid rahunevad
– Diktaatorite üksteise vastu ässitamine
Lääne demokraatia vastalisus ühendas
diktaatoreid
Hispaania kodusõda
1936-1939
Francisco Franco vs Rahvarinne
– Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot
– NSVL toetas Rahvarinnet
Katsetati uut tehnikat ja sõjapidamisviise
1939 lõppes kodusõda Franco võiduga
Sammud sõjani
Austria anšluss
– Märtsis 1938 liidetakse Austria
Saksamaaga
Müncheni sobing
– Sept. 1938 nõuab Saksamaa
Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa
loovutamist
– 29.09 1938 Müncheni kokkulepe
Tšehhoslovakkia peab loovutama
Sudeedimaa
– Chamberlain – “Ma tõin endaga rahu kogu
Winston Churchill
“Meil
oli valida sõja ja häbi vahel. Me valisime
häbi ja saame sõja”
Saksamaa edasine tegevus
1939 märts:
– Saksa ja Ungari väed hõivavad
Tšehhoslovakkia
– Saksamaa viib väed Klaipedasse
Prantsusmaa ja Suurbritannia lubavad kaitsta Poola
iseseisvust
– Läbirääkimised NSV Liiduga
Molotov-Ribbentropi pakt
Saksamaa ei ole huvitatud sõjast kahel rindel
NSVL – Maailmarevolutsiooni eeltingimuseks
on sõda Euroopas
– Hitler on „revolutsiooni jäälõhkuja“
23.08.1939 MRP
– Ametlikult mittekallaletungileping
MRP lisaprotokoll
– Ida-Euroopa jagamine
MRP 23.august 1939
Teine maailmasõda
1939-1940
Sõja algus
1.09.1939 Tungib Saksamaa Poolale kallale
– Ametlikult sõda ei kuulutata
3.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa
kuulutavad Saksamaale sõja
– Reaalselt sõtta ei sekkuta
17.09.1939 Tungib NSVL Poolale kallale
– Oktoobri alguseks lakkab Poola eksisteerimast
Novembris ründab NSVL Soomet
1940 vallutab NSVL Rumeenialt Bessaraabia
Sõja algus
Kummaline sõda
– Minimaalne sõjategevus Lääneliitlaste ja
Saksamaa/NSVL vahel
Saksamaa hõivab Taani ja suure osa
Norrast (1940 suvel täielikult)
Balti riikide okupeerimine
ja sõjasündmused
1941-1944
Baaside leping
Levisid kuuldused MRP lisaprotokollist
– Eesti kinnitas oma neutraalsust sõjas
Poola allveelaeva Orzel “põgenemine” Tallinna
lahest
– Ajend NSVL laevastikule Balti mere hõivamiseks
– Nõuti NSV Liidu sõjabaaside paigutamise luba Eesti
aladele
– Eesti kolmandatelt riikidelt abi ei palunud
Välisminister Karl Selter
Eesti delegatsiooni juht läbirääkimistel Moskvas
Baaside leping
Süüdistused Eestile neutraliteedi rikkumise osas
– Nõuti 35 tuhande punaväelase paigutamist baasidesse
– NSVL algasid ettevalmistused üldmobilisatsiooniks
28.09.1939 kirjutas Eesti baaside lepingule alla
– 18. oktoobril algas punaarmee üksuste paigutamine
Eestisse
Lepingule kirjutasid alla ka Läti ja Leedu
Talvesõda
Soome ei nõustunud lepinguga
NSV Liidu provokatsioonid piiril ja süüdistused
agressioonis
30.11 1939 ületas punaarmee Soome riigipiiri
– Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis sekkuma
Märtsis 1940 sõlmiti rahu ja Soome loovutas
Karjala
NSVL Rahvasteliidust väljaheitmine
NSV Liidule läinud alad
Soome väejuht Mannerheim
Balti riigid 1939-1940
NSVL pidas lepingust kinni alla ühe
kuu
– Talvesõja ajal kasutas NSVL
lennuväebaase Eestis
Eesti kinnitas veel korduvalt
neutraalsust
Balti riigid ettevalmistusi
okupatsiooni vältimiseks ei
teinud
Okupatsioon
14.06 1940 ultimaatum Leedule
16.06 ultimaatum Lätile ja Eestile
17.06 olid kõik Balti riigid
kaotanud iseseisvuse
– Võimu üleminemist korraldas Andrei
Zdanov
– Uue nukuvalitsuse etteotsas Johannes
Vares-Barbarus
– Juunis avaldas valitsus soovi astuda NSV
Liidu koosseisu
Augusti alguses annekteeriti 3 riiki ametlikult
Teise maailmasõja lõpp
ja tulemused
Sõjasündmused 1941-1945
Sõjasündmused 1941
Barbarossa plaani kinnitamine
– NSV Liidul sarnane kiirsõja plaan
22. juuni 1941 alustas Natsi-Saksamaa sõda
NSV Liidu vastu
– Baltikumi ja Ukraina “vabastamine”
– Leningradi blokaad
Kestvus 5 kuud
Üle 640 000 hukkunu
Sõjasündmused 1941
Kõhklused Moskva vallutamisel
– Saksa armeel puudus talvevarustus
Suur Isamaasõda
– 6. detsember 1941 alustab NSV Liit
vasturünnakut
Sõjasündmused 1941
14.august Atlandi Harta
– Churchill ja Roosevelt
– Deklareeriti sõda Natsi-Saksamaa vastu
– Lubati taastada sõltumatuse kaotanud riikide
iseseisvus
7.detsembril ründas Jaapan Pearl Harborit
– Natsi-Saksamaa ja Itaalia sõjakuulutus
Ühendriikidele
Hamburgi pommitamine
Murrang II maailmasõjas
Allvee- ja õhusõda USA ja Natsi-Saksamaa vahel
Idarinne – Stalingradi lahing
– 1,5 miljonit hukkunut
1943 sügisel väljub Itaalia sisuliselt sõjast
Jaapan – Aasia aasialastele!
– Jaapani edu lõppes 1942 juunis Midway merelahingu
kaotusega
– http://www.youtube.com/watch?v=O5slCTLrFHI
Stalingrad
Idarinne
juuli - november 1942
Teherani konverents
28.11-1.12 1943 Iraanis Teheranis
Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide ja
Suurbritannia tippkohtumine
Nõuti Saksamaalt tingimusteta
kapitulatsiooni
Järeleandmised Stalini nõudmistele
– Teise rinde avamine
– Sisuliselt vabad käed Baltikumi, Poola,
Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks
Stalin, Roosevelt ja Churchill
Teheranis
Holokaust
Getod – erirežiimiga linnaosad
Koonduslaagrid
– Auscwitz, Treblinka, Chelmno jt
Juutide hukkamine algas 1941. aastal
– Eesmärk – “juudiprobleemi täielik lahendamine”
Vange kasutati hukkamiseni orjatööl ja
meditsiinilistes katsetes
Peale juutide olid surmale määratud ka
mustlased, homoseksuaalid ja puuetega
inimesed (nii vaimu- kui ka füüsilise puudega)
Koonduslaagrid
Sõja lõpuaastad
1944 Saksamaa järjestikused lüüasaamised
Idarindel
Liitlaste pooltevahetus
– Soome, Bulgaaria ja Rumeenia
6.juuni 1944 D-day ehk teise rinde avamine
– Normandia dessant
– Dwight Eisenhower
– Saksamaa olukord muutus lootusetuks
Dwight Eisenhower
D-day
Normandia
Sõja lõpp
1945 kevad-talv liitlaste jõudmine
Saksamaa pinnale
Hitler – “Sakslased peavad kas võitma
või hukkuma!”
– Põletatud maa taktika omal pinnal
30.04 1945 Hitleri enesetapp
8.05 Saksamaa kapituleerumine
Potsdami konverents
Potsdami konverents juuliaugust 1945
– Saksamaa sõjajärgne korraldus okupatsioonisektorid
– Poliitilised ja majanduslikud
abinõud
– Sõjakuritegude arutamine
rahvusvahelises kohtus
Churchill, Truman ja Stalin
Sõja lõpp
1942-1945 sõda Vaiksel ookeanil Jaapaniga
Sissetungi asemel otsustati kasutada
aatompommi
– 6.08 Hiroshima
– 9.08 Nagasaki
2.09 Jaapan kapituleerub ja II maailmasõda
on lõppenud
Natsi Saksamaa kuriteod
“Sõjas NSV Liiduga sõjaseadused ei
maksa”
Holokaust
Iseseisvuspüüdluste
mittetunnistamine
Vägistamised okupeeritud aladel
Sõjavangide piinamine ja näljutamine
Krahv Wallenberg
– Päästis kümneid tuhandeid Ungari juute
Nõukogude Liidu kuriteod
1940-1941 küüditamised
– Üle miljoni küüditatu Poola, Ukraina ja Valgevene aladelt
– Üle 50 tuhande inimese küüditamine Balti riikidest
1940 Katõni massimõrv
– 21 857 tapetut
Etnilised puhastused Kaukaasias
Sõjavangide piinamine
– Sõjavangi langenute perekondade represseerimised
Külade hävitamised ja miljonite naiste vägistamised
Pärast “vabastamist” võeti kasutusele natside
rajatud vangilaagrisüsteemid
Pariisi rahukonverents
Kaotajad – Saksamaa, Itaalia, Bulgaaria,
Rumeenia, Ungari ja Soome
– Lepingud allkirjastati 1947
Reparatsioonimaksed ja territooriumi
loovutamine
– Gdansk ja Ida-Presimaa Poolale
– Albaania iseseisvumine
– Transilvaania Rumeeniale
Leping Jaapaniga 1951
Nürnbergi protsess
1945-1949
Inimsusevastased kuriteod
– ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948
Vastutus sõja vallapäästmise eest pandi
Saksamaa poliitilisele juhtkonnale
12 surmaotsust natsidele
– Bormann, Göring, Ribbentrop, Rosenberg