Transcript Soome Vabariik (autor Mari-Heleen Otsmaa)

Soome Vabariik
Koostaja: Mari-Heleen Otsmaa
Üldandmed
Pealinn – Helsingi
 Pindala - 338 419 km²
 Riigikeeled – soome ja rootsi
 Rahvaarv - 5 304 800 inimest
 Rahvastiku tihedus - 17,4 in/km²
 Rahaühik – euro (EUR)

Soome lipp
Soome vapp
Riigikord ja valitusjuhid




Riigikord : parlamentaarne vabariik.
President : Tarja Kaarina Halonen.
Tarja Halonen on presidendi ametis
teist valitsemisaega.
Veel hilisemaid valitsusjuhte: Risto
Heikki Ryti, Carl Gustaf Emil
Mannerheim, Juho Kusti Paasikivi,
Urho Kaleva Kekkonen, Mauno Henrik
Koivisto, Martti Oiva Kalevi Ahtisaari
jne.
Tarja Kaarina Halonen
Asend kaardil.
Geograafiline asend
Euraasia mandril.
 Euroopa maailmajaos põhja osas.
 Botnia ja Soome lahe ja Balti mere
kaldal.
 Naaberriigid : piirneb idast
Venemaaga, põhjast Norraga, läänest
Rootsiga ja üle lahe lõunas on Soome
naabriks ka Eesti.

Pinnamood





Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,
levinud on ka turvas.
Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised
Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid
moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.
Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv
Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m).
Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja
koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist.
Kliima







Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on
kliima suhteliselt pehme.
Lõuna-Soome asub parasvöötmes.
Põhja-Soomes valitseb aga lähisarktiline kliima.
Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike
kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis.
Keskmine temperatuur suvel +18 C, talvel temperatuur võib
langeda kuni -20 C.
Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome
sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud.
Sademete hulk on 600 mm/a, lõunas on enamasti
sademeid rohkem kui põhjaosas.
Põllumajandus





Põllumajanduseks kasutatav ala on soome
territooriumist 8%.
Põllumajandusega tegeleb tervest soome
elanikkonnast 7% inimesi.
Põllumajanduseks ei ole Soomes häid tingimusi.
Põllumajandustoodangust enamiku annab EdelaSoome, just oma viljakate muldade ja pehmema
kliima pärast.
Lõuna- Soomes on taimekasvatus, PõhjaSoomes on domineerimas loomakasvatus
(põhjapõdrad Lapimaal).
Loodusvarad






Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest
väga rikas.
Soomes kaevandatakse metallimaake.
Avastatud on plaattina, tina, uraani ja volframi.
Aastas kaevandatakse 20 000 kg hõbedat ja 600
kg kulda.
Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,
lubjakivi, savi jms.
Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis,
ahhaat, opaal, ametüst).
Tööstus





Soome on tööstusmaa, kus metalli ja masinatööstus on
kõige tähtsam haru.
Toodetakse laevu, autosid (Saab, Scania, Kato),
tõstukeid, ronge, lifte, paberitööstusmasinaid, traktoreid,
kodumasinaid (Upo), telefone jm.
Puidu- ja paberitööstus, millest Soome on
Põhjamaadest üks tähtsamaid tootjaid ja eksportijaid.
Keemiatööstuses, toodetakse kemikaale, väetiseid,
tehismaterjale, kummitooteid.
Tegeldakse ka õli ümbertöötlemisega (Neste).
Huvitavaid fakte Soomest







Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna
kerkimise tõttu.
Soomet nimetatakse ka tuhande järve maaks, kuna seal on üle
60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve.
Soome pindalast 10% on järvede all.
Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi
üldpindalast 30%.
Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared
Läänemeres (176 584 saart).
Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit.
Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva
ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
Pilte