Transcript Jää * ja külmakõrb

Jää – ja külmakõrb
Maiki Lauri
• Levik – kaardil tähistatud halli värvusega
• NB! Ka kogu lõunapoolus
• Jää- ja külmakõrbed paiknevad põhja – ja
lõunapooluse ümbruses
• Miks kõrb kui on külm?
• Põhjapoolust ümbritsevaid alasid nimetatakse
Artikaks
• Lõunapoolust – Antarktikaks
• Piiriks kas siis lõuna – või põhjapolaarjoon.
Iseloomulikud tunnused
1.) kliima väga karm, õhutemperatuur suuremal osal
aastast alla 0 °
2.) igilumi ja – jää
Mis on igilumi – ja jää?
3.) kliima karmust suurendavad omakorda veel
polaaröö ja –päeva vaheldumine
4.) et suured jääväljad peegeldavad päikesekiirgust
tagasi, siis on Päikese soojendav mõju palju kordi
väiksem kui mujal maailmas.
5.) elustik liigivaene ning inimese tegevus
raskendatud.
• 6.) õhumassidest valdab polaarne õhk
Polaarne õhk – väga külm, kuiv, tuuline
• 7.) valdavad ida tuuled
• 8.) esineb 2 aastaaega
1. Arktika.
Paiknemine ja kliima
• Hõlmab põhjapoolust ümbritsevad alad
Paiknemine
• Hõlmab Põhja – Jäämere koos sealsete saartega,
kitsa riba Euraasia ja Põhja – Ameerika
rannikust
• Pindala on üle 25 miljoni km2
• Arktilised jääväljad triivivad hoovuste tõttu
Kliima
• Aasta keskmine temperatuur on negatiivne
• Talvises polaaröös on õhutemperatuur kõige
madalam (- 50° C) Gröönimaa jääliustikel
• Juulikuus Põhja – Jäämere jääväljadel 0°
Gröönimaa kõrgel mandriliustikul - 10° piires.
• Vaid kitsas rannikuvööndis tõuseb temperatuur
üle 0 kraadi, see võimaldab kasvada kidural
taimkattel
Kliima
• Sademed langevad peamiselt lumena.
• Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete
hulk ei ületa siiski 100 – 200 mm.
• Tihti kaasneb sajuga tugev tuul ja möllavad
tuisud.
• Esinevad virmalised (need tekivad kosmilise
kiirguse mõjul atmosfääri kõrgemates kihtides)
Elustik
• Liigivaene aga äärmiselt omapärane
• Taimestik on kidur ja seda kasvab vaid rannikul
ja saartel. Seal kasvavad näiteks vetikad,
samblad ja samblikud. Mõne lumevaba kuu
jooksul kasvavad seal ka üksikud õistaimed, nt
polaarmagun
Polaarmagun
• Loomastik: sinivaal, merihobu ehk morsk,
hülged ja kotikud. Rikkalikult on kalu.
Maismaaloomadest – jääkaru.
• Lindudest: hahad, polaarkajakad, jääkaurid.
Morsk
Kotikud
Inimene Arktikas
• On püsiva asutuseta. Seal kohtab eskimoid, kes
on seal toiduotsinguil ning polaarjaamades
uurijaid.
• Jaamades uuritakse ilmastikku, jääväljade
triivimist, merevee omadusi jms.
2. Antarktika
Paiknemine
• Paikneb lõunapooluse ümber
• Piiriks loetakse soojade ja külmade vete
kokkupuuteala, mis jääb 48. ja 62.
lõunalaiuskraadide vahele.
• Pindalaks umbes 60 miljonit km²
• Mandri pindala on 14 km²
• Peaaegu kogu manner on kaetud mandrijääga,
mille paksus on umbes 2 km
Kliima
• Maakera kõige karmim kliima
• Südasuvel on mandri siseosades - 30° kuni –
35°, talvel koguni – 70°
• Kõige madalam mõõdetud temperatuur on –
89,2° (21 juulil 1983) polaarjaamas Vostokis
• Mandri siseosade kliima karmust võimendavad
tugevad tuuled
(kuni 70m/s)
•
•
•
•
Sagedased on ka tuisud
Rannikualadel ja saartel on soojem (vee mõju)
Suvekuudel võib esineda plusskraade
Sademeid on vähe, valdavalt lund.
Rannikualadel suvekuudel ka vihma
• 50 – 250 mm/a
Elustik
• Suuremas osas puudub nii taimestik kui ka
loomastik
• Esineb samblaid, samblikke, vetikaid
• Vetes on rikkalikult planktonit – toiduks
pisivähkidele
• Kalad, hülged, vaalad, linnud
• Sinivaalad, mõõkvaalad, merileopard,
pingviinid, tormilinnud,
Merileopard
Pingviin
Inimene Antarktikas
• Püsiv inimasutus puudub – kliima!
• Polaarjaamad – vahetustega uurijad kohapeal