Transcript Maa geoloogiline areng ja evolutsioon
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon
Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html
, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm
Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004
Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium
Aegkonnad ja ajastud
Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega
Geokronoloogiline skaala
Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala
Aegkond Kainosoikum /uusaegkond/ Mesosoikum /keskaegkond/ Ajastu Kvaternaar Neogeen Paleogeen Kriit Juura Triias Paleosoikum /vanaaegkond/ Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Proterosoikum /aguaegkond/ Arhaikum /ürgaegkond/ Vanus/ miljonit aastat/ 1,8 23,5 65 135 203 250 295 355 410 435 500 540 2500 4500
Ürgaegkond ehk Arhaikum
Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana
Sinikad
ehk
ts üanobakterid
elasid ja eraldasid ainevahetuse k äigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosf äär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi)
Aguaegkond ehk Proterosoikum
Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm.
Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest
Ürgmandrid
1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon
1. 2.
Käsnad
veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.
Vanaaegkond ehk Paleosoikum
Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm
Kambrium
kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid
MOLLUSKID
Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean, l õunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (P õhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid.
Ordoviitsium
Soe kliima Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv Taimede levik merest maismaale Gondwana lõunaosa jäätumine Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi
Baltika manner liikus ekvaatori poole ning l ähenes Laurentiale (P õhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus l õunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega.
Eestis leitud trilobiidid /Kohtla Järve, Kukruse lade, Rakvere lade /
Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade
Silur
Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi –klindiastangud Lääne-Eestis
Laurentia (P õhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) man drite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline s ündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia m äestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas.
Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade /
Devon
Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus
Eostaimede metsad Putukate areng Kahepaiksete areng
Suure Euroameerika mandri tekkimine Baltika ja Laurentia mandrite kokkup õrkel. Sellele järgnenud m äeteke põhjustas mandrite üldise tõusu ja ookeanide taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril.
Karbon
Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik
P õhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, s õnajalgtaimed seemnes õnajalad ja kordaiidid.
Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatši ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/
Perm
Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest
Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik
Pangea hiidmandri tekkimine
Keskaegkond ehk mesosoikum
Triias Juura Kriit
Triias
Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus
Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi, ajastu lõpuks lagunes kaheks osaks Lauraasiaks ning Gondwanaks
Triiase kalasisalikud: A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases v äljasurnud plakodont, tiibsisaliku rekonstruktsioon
Juura
Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed Suurenes roomajate /rohusööjate dinosauruste /mitmekesisus Sellest ajastust pärinevad Põhjamere naftavarud, mis on tekkinud iidsete taimede ja loomade jäänustest
Hiidkontinendi Pangea lagunemine, P õhja Ameerika ja Aafrika vahele Atlandi ookeani tekkimine. P õhja-Ameerika loodesse liikumine, Mehhiko lahe tekkimine.
Ammoniidid /väljasurnud peajalgsed/ domineerisid mereliste selgrootute hulgas.
Maismaad valitsesid dinosaurused
Sauropoodid Pterosaurused
Kriit
Suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus Õistaimede ilmumine ajastu keskpaiku, nende domineerimine ajastu lõpuks Ajastu lõpul toimus massiline suurte roomajate ja mereliste loomarühmade, ammoniidide väljasuremine
Pangea hiidmandri (eriti selle l õunaosa) lagunemine, kontinentide liikumine. Ajastu l õpuks olid üksteisest eraldunud k õik lõunapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud t ütarkontinentideks.
Pärisluukalade levik
Kriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel
Tyrannosaurus rex
Kainosoikum ehk Uusaegkond
Paleogeen Neogeen Kvarternaar
Paleogeen
Imetajate kiire evolutsioon Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised Austraalias arenesid kukkurloomad Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised
Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika ga, hakkas liikuma p õhja. Araabia poolsaare Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine
Merisiilikud Korallid Primitiivsed imetajad
Neogeen
Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega Imetajate areng Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine Hakkasid tekkima uued mandriliustikud
Kontinentide kokkup õrgete jätkumine, k õrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja, Kaljum äed, Kaukasus jt / moodustumine
Kvaternaar ehk Antropogeen
Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ Jääaegu on olnud 4-6 Perioodilised kliimamuutused Nüüsaegse taimestiku ja loomastiku kujunemine Mitmete looma- ja taimeliikide väljasuremine Inimese tekkeaeg