Transcript OKASMETSAD - Geograafia

OKASMETSAD
• http://www.miksike.ee/documents/main/refe
raadid/okasmetsad.htm
• http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/taiga.
htm
• Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit
2004
• Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium
Okasmetsad on levinud parasvöötme
põhjapoolses jahedamas osas.
OKASMETSAD
• Okasmetsad levivad laia katkematu
(непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia
ja Põhja-Ameerika.
• Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus
TAIGA, mis on tulnud vene keelest, sest
Siberis on suured okasmetsad.
Okasmetsa iseloomustavad tunnused:
• kõige suurem loodusvöönd;
• Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta
jooksul pärast viimast jääaega.
• enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja
Venemaal;
• 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC;
• suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked;
• taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju
KLIIMA
• Asub parasvöötme põhjaosas, peamiselt
mandrite siseosas
• Jahe ja niiske suvi
• Väga külm talv
• Esineb igikelts
( вечная мерзлота),
pinnas on külmunud 1m kuni 200-300 m
sügavuseni
MULLAD
• Väheviljakad leedemullad
• Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui
jõuab auruda
• On palju soid (болот)
TAIMED
• Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime
lühikese suve ja vähese niiskusega.
• Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja
lehised (лиственница)
TAIMED
• Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk,
mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga,
kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая
сосна), seeder (кедр), sekvoia ja seedermänd
Tumetaiga
• Mandrite servaaladel
• Pehmem kliima ja
rohkem sademeid
• Kuusk ja nulg
Heletaiga
• Mandri siseosas
• Külmem kliima ja
vähem sademeid
• Mänd ja lehis
Okaspuude kohastumised
• Okaspuudel on koonuseline kuju, mis laseb
kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii
oma raskusega puud.
• Nad on igihaljad ( вечнозеленые);
fotosüntees saab alata varakevadel esimeste
soojade ilmade saabumisel.
• Okkad takistavad aurumist
• Paks ja tihe koor kaitseb pakase
(мороз ) eest
TAIMED
• Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad kased, lepad, haavad, pihlakad jt.
• Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades
vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu
samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid
(кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.).
LOOMASTIK
• Okasmetsades on levinud järgmised loomad :
karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav,
põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga,
metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk,
merilõvi, hüljes, merisaarmas;
• LINNUD: tihane, vint, laanepüü,
käbilind, puukoristaja, kassikakk,
metsis, teder, hani, part
Okasmetsa
loomad on paksu
karvkattega
Okasmetsa ökosüsteem
INIMTEGEVUS
•
•
•
•
Ehitus- ja paberpuidu tootmine,
Jahindus (охота), kalapüük
Tselluloosi tootmine( производство)
Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja
maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu
• Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka
juurviljakasvatus
• Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest
okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesid
KESKKONNAPROBLEEMID
• Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse
tulemusena pidevalt vähenenud.
• Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения).
• Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata( захватить)
sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid.
• Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) ja
veehoidlate (водохранилище) rajamisel.
• Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade
( промышленные зоны) lähedus: happevihmad
• Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine
( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, kus on
suured kaevandused( шахты) ja tselluloositööstused.