Transcript 6. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad

6. Parasvöötme ja lähistroopilised
rohtlad
Asend
 Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja
rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused.
 Kaardil olid tähistatud rohtlad kollase värvusega.




Euraasias nimetatakse STEPPIDEKS
Ungaris PUSTAKS
Põhja – Ameerikas PREERIAKS
Lõuna – Ameerikas PAMPAKS
Kliima
 Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda, mistõttu
kliima on kuiv.
 Keskmiselt sademeid 350 – 550 mm/a
 Sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt
 Enamik sademetest langeb talvel lumena ja
varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lähte
taimekasvuks.
 Suved on kuumad ja kuivad, paiguti põuased.
Taimestik
 Iseloomulikud on kuivalembelised puhmikulised
kõrrelised
 Leidub ka poolpõõsaid, samblikke, lühiealisi õistaimi,








Stepirohi
Stepi – aruhein
Sale haguhein
Habehein
Preeriarohi
Piisonirohi
Pojengid
Tulbid






Hõbevaher
Hikkoripuu
Sulg – stepirohi
Kullerkupp
Palu kurekell
Suureviljaline tamm
Hikkoripuu
Kullerkupp
Stepirohi
Anomaalne pojeng
 Taimed keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada
aurustumist
 Kiire kasvulised, kiire viljumine ja õitsemine
Mullastik
 Levinud on huumuserikkad mustmullad.
 Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal palju
taimejäänuseid, mis ladestuvad maapinnale või
mulda. Lühikese niiske perioodi jooksul lagundavad
mikroorganismid jäänuseid.
Loomastik
 Üsna liigivaene
 Pisiimetajad, närilised
 Enamik elab urgudes ja toitub stepitaimedest
 Pimerott, piison, roomajad, ühisrohtlahaukur,
preeriakudres, stepituhkur, koiott, stepivaskuss,
suurtrapp, tuttvutt
Piison
Koiott
Stepituhkur
Pimerott
Inimene rohtlas
 Rändkarjakasvatajad
 Maaviljelus
 Maavarade kaevadamine