6. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
Download
Report
Transcript 6. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
6. Parasvöötme ja lähistroopilised
rohtlad
Asend
Parasvöötme rohtlad levivad mandrite siseosades ja
rannikuil, mida uhuvad külmad hoovused.
Kaardil olid tähistatud rohtlad kollase värvusega.
Euraasias nimetatakse STEPPIDEKS
Ungaris PUSTAKS
Põhja – Ameerikas PREERIAKS
Lõuna – Ameerikas PAMPAKS
Kliima
Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda, mistõttu
kliima on kuiv.
Keskmiselt sademeid 350 – 550 mm/a
Sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt
Enamik sademetest langeb talvel lumena ja
varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lähte
taimekasvuks.
Suved on kuumad ja kuivad, paiguti põuased.
Taimestik
Iseloomulikud on kuivalembelised puhmikulised
kõrrelised
Leidub ka poolpõõsaid, samblikke, lühiealisi õistaimi,
Stepirohi
Stepi – aruhein
Sale haguhein
Habehein
Preeriarohi
Piisonirohi
Pojengid
Tulbid
Hõbevaher
Hikkoripuu
Sulg – stepirohi
Kullerkupp
Palu kurekell
Suureviljaline tamm
Hikkoripuu
Kullerkupp
Stepirohi
Anomaalne pojeng
Taimed keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada
aurustumist
Kiire kasvulised, kiire viljumine ja õitsemine
Mullastik
Levinud on huumuserikkad mustmullad.
Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal palju
taimejäänuseid, mis ladestuvad maapinnale või
mulda. Lühikese niiske perioodi jooksul lagundavad
mikroorganismid jäänuseid.
Loomastik
Üsna liigivaene
Pisiimetajad, närilised
Enamik elab urgudes ja toitub stepitaimedest
Pimerott, piison, roomajad, ühisrohtlahaukur,
preeriakudres, stepituhkur, koiott, stepivaskuss,
suurtrapp, tuttvutt
Piison
Koiott
Stepituhkur
Pimerott
Inimene rohtlas
Rändkarjakasvatajad
Maaviljelus
Maavarade kaevadamine