Transcript PARASVÖÖTME METSAD - Tartu Raatuse Kool

PARASVÖÖTME
METSAD
8.kl.
MAIGI ASTOK
Maigi Astok
LOODUSVÖÖNDITE LEVIK
Maigi Astok
METSAVÖÖNDI PAIKNEMINE



Suurima levikuga vöönd.
Põhjapoolkeral paiknevad
tervikliku vööndina, lõunas
katkendlik
Piirnevad põhjas metsatundraga
ja lõunas rohtlatega
Maigi Astok
PARASVÖÖTME
METSADJAGUNEVAD
KOLMEKS



OKASMETS /TAIGA/ terviklik
vöönd, kõige ulatuslikum
SEGAMETS
üleminekuvöönd
LEHTMETS
kõige enam
hävitatud
Maigi Astok
KLIIMA:






Parasvöötme kliima
muutub soojemaks lehtmetsade alal
Parasvöötme õhumass
4 aastaaega
sademeid 500- 1000 mm
suhteliselt nõrgemad tuuled
talv –5° kuni -20° (esineb ka -30° ja
rohkem Verhojansk -71° Oimjakon)

suvi +10° kuni +25°
Maigi Astok
SISEVEED

Palju jõgesid ja järvi
Laadoga, Äänisjärv, Baikal, Suur
Karujärv, Suur Orjajärv, ja Suur
järvistu- Ülemjärv, Huron, Mishigan,
Erie, Ontario. Mississippi, Ob,
Jenissei ja Angara, Leena, Amuur,


Palju soid
Miks on palju?
a) auramine väiksem kui sademete
hulk
b) reljeef suhteliselt tasane
Maigi Astok
MULLAD


OKASMETS- LEETMULD (igikeltsa
põhjapoolses osas) väheviljakad
SEGAMETS- KAMARLEETMULD
keskmiselt viljakad

LEHTMETS- METSAPRUUNMULD
viljakad
Maigi Astok
LEETMULD
PRUUNMULD
Maigi Astok
OKASMETSAD





Kõige suurema pindalaga
loodusvöönd
Katkematu riba Alaskast- Labradorini
ja Skandinaaviast-Ohhoota mereni
Kliima külm
Muld väheviljakas ja soostunud
Asustus hõre
Maigi Astok
Okaspuude kohastumine kliimaga:
Maigi Astok
SEGAMETSAD



Suure-Järvistu ümbrus, Läänemere ja
Vaikse ookeani rannik
Kliima keskmine
Mullad keskmise viljakusega
Maigi Astok
LEHTMETSAD




Mississippi keskjooks, P.-Am.
idarannik, Euroopas Atlandi
ookeanist Uuraliteni
Kliima kõige pehmem
Muld viljakas
Seetõttu kõige rohkem hävitatud ja
tiheda asustusega
Maigi Astok




TUMETAIGA
Varjuline, pime
ja paks mets
Kliima mereline –
soojem ja
niiskem
Mullad
viljakamad
Kuusk, nulg,
tsuuga,
seedermänd




Maigi Astok
HELETAIGA
Valgusrikas hõredad metsad
Kliima mandrilinekülm ja kuiv
Mullad
väheviljakad
(liivane, soine,
igikelts)
Mänd, lehis

LEETUMINElagundatud
toitained
uhutakse rohkete
sademete poolt
sügavale.
Kujuneb hele
väljauhtehorisont
ja alumine
sisseuhtehorisont
Maigi Astok
INIMTEGEVUS




Paberi- tselluloositööstus
Metsatööstus, palgiparvetamine
Teraviljakasvatus ja
loomakasvatus
Maavarade kaevandamine ja
töötlemine: kivi-ja pruunsüsi,
Fe, nafta, gaas, Al, Zn, Cu, Ni, Sn

Karusloomade küttimine, kalapüük
Maigi Astok
KESKKONNAPROBLEEMID





ÕHUSAASTE SUURLINNADES
VEEKOGUDE REOSTUS
VEEVARUDE NAPPUS
METSATULEKAHJUD
TÖÖSTUSJÄÄTMED
Maigi Astok
TAIGA ALASKAL
Maigi Astok
LEHISED
Maigi Astok
EBATSUUGA
Maigi Astok
MÄND
Maigi Astok
TSUUGA
Maigi Astok
TULBIPUU
Maigi Astok
PÖÖK
KASK
TAMM
Maigi Astok
HIINA SIDRUNVÄÄNDIK
Maigi Astok
AMUURI KORGIPUU
Maigi Astok
MANDŽUURIA PÄHKLIPUU
Maigi Astok
AMUURI VIINAPUU
Maigi Astok
METSSIGA
Maigi Astok
Maigi Astok
PÕDER
Maigi Astok
HALLHUNT
Maigi Astok
REBANE
Maigi Astok
JÄNES
Maigi Astok
ILVES
Maigi Astok
METSNUGIS
Maigi Astok
PRUUNKARU
Maigi Astok
AHM e.
KALJUKASS
Maigi Astok
KOBRAS
Maigi Astok
METSIS
TEDREMÄNG
Maigi Astok
RÄHN
Maigi Astok
SKUNK
VÖÖTORAV
Maigi Astok
PESUKARU
Maigi Astok
VAPITI
Maigi Astok
KAELUSKARU
Maigi Astok
USSUURI TIIGER
Maigi Astok
KOKKUVÕTE: OKASMETSAD








Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja
Euraasias
Parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud
suur, sademeid piisavalt)
Tihe sisevetevõrgustik
Väheviljakad leetmullad
Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis;
nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika;
Rikkalik loomastik (pruunkaru, põder, ilves, ahm, kobras,
valgejänes)
Hõre inimasustus, metsatööstus, maavarade kaevandamine
Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude
reostumine, samuti tööstusjäätmed
Maigi Astok
SEGAMETSAD







Levivad peamiselt Euroopas Läänemere ümbruses, Põhja
Ameerikas Suure Järvistu ümbruses
Parasvöötme mereline kliima (suvi soe, talv jahe, sademeid
piisavalt)
Kamar-leetmullad
Taimedest kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri
korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne.
Loomadest metskits, hirv, halljänes, skunk, vöötorav,
ussuuri tiiger jne.
Asustus tihe, kultuur- ja tööstusmaastikud, linnad,
maavarade kaevandamine
Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude
reostumine
Maigi Astok
LEHTMETSAD







Levivad peamiselt Euroopa keskosas, Põhja
Ameerika idarannikul ja Mississippi keskjooksul
Parasvöötme mereline kliima (talv jahe, suvi soe,
sademeid 500-1000 mm, kohati rohkem)
Viljakad metsapruunmullad
Taimedest kask, paju, jalakas, vaher, pöök,
tulbipuu, suhkruvaher jne.
Loomadest metskits, nugis, hirv, kobras; skunk,
vapiti, pesukaru Põhja Ameerikas jne.
Tihe asustus, kultuur- ja tööstusmaastikud, linnad
Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja
veekogude reostumine,
tööstusjäätmed
Maigi Astok
Kasutatud materjalid





http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_worldbiomes_index.html
www.elisanet.fi/jonna_lahtinen/Kuvia.htm
fotosilm.pri.ee/?s=17&j=27
L.K.Pihlak A. Tõnisson Geograafia põhikoolile.
Maailma loodus-ja ühiskonnageograafia
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metskits2.htm
Maigi Astok