Transcript Maa siseehitus 7.klassile

MAA
SISEEHITUS
JA ARENG
7.kl.
MAIGI ASTOK
Raatuse Gümnaasium
Maigi Astok
MAA MÕÕTMED
Maa on pisut lapik
 Lapikus on seletatav Maa pöörlemisega
ümber oma telje
 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 076 km,
polaarne ümbermõõt 40 008 km
 Ekvatoriaalne raadius 6378 km
polaarne 6356 km
 Maa pindala 510 100 488 km²

Maigi Astok
Seda, et merepind on
kumer, pidid
meresõitjad tahestahtmata
märkama.
Maigi Astok
1. MAA SISEEHITUS
Õp.lk. 30 - 32
Maigi Astok
Kuidas saame teadmisi Maa
sisemusest?
Looduslikud paljandid – taevaskojad,
pankrannikud
 Kaevandused ja karjäärid
 Tunnelite ja teesüvendite rajamine
 Puuraugud
 Uuritakse maavärinaid,
vulkaanipurskeid

Maigi Astok
Kaevandus
Taevaskoda
Pankrannik
Maigi Astok
Laava
Põhjarannik
Maigi Astok
MAA SISEEHITUS
MAAKOOR
VAHEVÖÖ
TUUM
Maigi Astok
MAAKOOR






Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht.
Maakoor koosneb kivimitest.
Maakoor on erineva paksusega.
Ookeanide all on maakoor õhuke – umbes
5-10 km paksune.
Maakoore paksus mandrite all on umbes
40 km.
Kõige paksem on maakoor mäestike all –
kuni 80 km paksune.
Maigi Astok
Maigi Astok
Mandriline ja ookeaniline
maakoor
ookeaniline
maakoor
mandriline maakoor
settekivimid
graniit
basalt
Maigi Astok
MANDRILINE OOKEANILINE
MAAKOOR
MAAKOOR
Kuni 75 km paks
 Vanem juurde ei
teki
 Koosneb 3 kihist:
1.settekivimid
2.graniit
3.basalt

10 -15 km paks
 Noorem, sest tekib
pidevalt juurde
 Koosneb 2 kihist:
1.settekivimid
2.basalt

Maigi Astok
VAHEVÖÖ
Vahevöö on kest, mis asub maakoore
all ulatudes 2900 km-ni.
 Jaotub ülemiseks ja alumiseks
vahevööks.
 Vahevöös on kõrge temperatuur ja
suur rõhk.
 Vahevöös on kivimid muutunud
pehmeks või on koguni vedelad.

Maigi Astok
TUUM
Tuum asub maakera südamikus.
 Tuum jaguneb välistuumaks ja
sisetuumaks.
 Välistuum on tohutu kuumuse
(6000°C) tõttu vedelas olekus.
 Sisetuum on niklist ja rauast koosnev
kera.
 Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu
tahkes olekus.

Maigi Astok
2. LAAMTEKTOONIKA
Õp.lk.33 - 35
Maigi Astok
Maigi Astok
 MAAKOOR
JA VAHEVÖÖ
ÜLEMINE OSA LÕHESTUB MAA
SISEJÕUDUDE MÕJUL
SUURTEKS LIIKUVATEKS
HIIGELPANGASTEKS –
LAAMADEKS
 LAAMAD PANEB LIIKUMA AINE
LIIKUMINE VAHEVÖÖS
 LAAMAD VÕIVAD ÜKSTEISEGA
PÕRKUDA VÕI EEMALDUDA
Maigi Astok
LAAMADE PIIRID
Maigi Astok
Maigi Astok
AINEVOOLUD VAHEVÖÖS
PANEVAD LAAMAD LIIKUMA
MAAKOOR
VAHEVÖÖ
TUUM
Maigi Astok
Maigi Astok
kurdmäestik
ookeani keskmäestik
vulkaanid
vulkaanilised
saared
süvik
ookeanilised
laamad lahknevad
ookeaniline laam
sukeldub mandrilise alla,
sulab üles
maavärinad
Maigi Astok
OOKEANILISTE LAAMADE
EEMALDUMINE:
MAAKOOR REBENEB, TEKIB LÕHE
 VÄLJA VOOLAB MAGMA JA TARDUB
 MOODUSTUB OOKEANI KESKMÄESTIK
 TEKIB JUURDE UUT MAAKOORT
 TEKIVAD VULKAANILISED SAARED
 ESINEB VULKAANE
 ESINEB MAAVÄRINAID

Maigi Astok
Laamade lahknemine
OOKEANI KESKMÄESTIK
MAGMA TUNGIB ÜLES
Maigi Astok
Laamade eemaldumine Islandil
MAIGI FOTO
Maigi Astok
MAIGI FOTO
Maigi Astok
OOKEANILISE JA MANDRILISE
LAAMA PÕRKUMINE:
OOKEANILINE LAAM SUKELDUB
MANDRILISE ALLA
 OOKEANILINE LAAM SULAB SEAL ÜLES
 MAAKOOR HÄVIB
 TEKIVAD SÜVIKUD
 VULKAANILISED SAARED
 KERKIVAD KURDMÄESTIKUD
 ESINEB VULKAANE
 ESINEB MAAVÄRINAID

Maigi Astok
LAAMA PÕRKUMINE:
VULKAAN
KURDMÄESTIK
SÜVIK
OOKEANILINE MAAKOOR SULAB ÜLES
Maigi Astok
3. MAAKOORE KURDUMINE.
NOORED JA VANAD
MÄESTIKUD.
Õp.lk.37 - 40
Maigi Astok
KURDMÄESTIKE TEKE
 Kivimite
murenemine
 Murendmaterjalide settimine
ookeani põhja (paksus-10-15km)
 Settekivimite moodustamine
 Settekivimite surumine surve
mõjul kurdudeks
 Kurdmäestike teke
Maigi Astok
KURRUTUS
Maigi Astok
ISLAND
Maigi Astok
Maigi Astok
NOORED
MÄESTIKUD
VANAD
MÄESTIKUD
Kõrgus
kõrged
madalad
Tekkinud
65 milj. a. tagasi
250-500milj.a.tagasi
Millised jõud sisejõud ülekaalus
mõjutavad?
välisjõud ülekaalus
Tipud
teravad
ümarad
Nõlvad
järsud
lauged
Orud
kitsad, sügavad
laiad
Näited
Himaalaja, Andid,
Alpid, Kaukasus,
Atlas, Pamiir,
Skandinaavia, Uural,
Apalatšid
Maigi Astok
NOOR MÄESTIK
VANA MÄESTIK
Maigi Astok
4. MURRANGUD.
Õp.lk.41 - 42
Maigi Astok




MURRANGUD – maakoore lõhenemine
pangasteks.
Pangased võivad üksteise suhtes
liikuda.
ÜLANGUD
suured kerkinud
maakoore osad (pangased)
ALANGUD
suured vajunud maakoore
osad (pangased)
RIFTIORUD - pikad, kitsad ja sügavad
alangud ookeani keskmäestikes
(ka mandrite sisealadel). Tavaliselt
paiknevad laamade lahknemise aladel.
Maigi Astok
Maigi Astok
MURRANGUD
Maigi Astok
KURD- PANGASMÄESTIKE
TEKE
Maigi Astok
5. MAAKOORE AEGLASED
KÕIKUVLIIKUMISED.
ÕP.lk.50 - 51
Maigi Astok
Maigi Astok
MAAKOORE KÕIKUVLIIKUMISTEKS
NIMETATAKSE AEGLASI KERKIMISI JA
VAJUMISI.
 MÕNI mm KUNI 1cm AASTAS.
 LIIKUMISELE VIITAVAD VAID
KAUDSED MÄRGID:
* SAARED MUUTUVAD POOLSAARTEKS
* LAHED ERALDUVAD MEREST-TEKIB
JÄRV
* MÄRGID SADAMATEST KAUGEL
SISEMAAL
* ASULATE JÄÄNUSED MERE PÕHJAS

Maigi Astok
Polder Hollandis- merelt
võidetud maa
Maigi Astok
Veneetsia - merele kaotatud maa
MAIGI FOTO
Maigi Astok
MAIGI FOTO
Maigi Astok
VENEETSIA
MAIGI FOTO
Maigi Astok
VASTA KÜSIMUSTELE!
 Maakoore aeglasi vajumisi ja tõusmisi
nimetatakse …………………………..
 Maakoor tõuseb või vajub umbes …. aastas.
 Maakoore kõikuvliikumisest annavad märku
kaudsed märgid. Millised?
 Millised loodusnähtused võivad põhjustada
kõikuvliikumisi? /3/
 Miks kannab Mullutu-Suurlaht lahe nime,
kuigi ta on järv?
 Millised Eesti osad tõusevad ?
 Mis seda tõendab?
 Miks Hollandis rajatakse rannikule
kaitsetamme?
Maigi Astok
6. KIVIMID
ÕP.lk. 52-56
Maigi Astok
KIVIM – kindla koostisega ja
ehitusega mineraalide kogum.
 MINERAAL – kindlate omadustega
ja keemilise koostisega looduslik
tahke ühend
 MAAVARA – maa sees olev kivim,
mida inimene saab majanduslikult
kasutada.
 KIVISTIS ehk fossiil – kivimis
kivistunud ja säilinud organismid

Maigi Astok
GEOLOOGILINE AINERINGE
ehk setete kivistumine
Maigi Astok
TIHENEMINE
SETTED
SETTEKIVIMID
MURENEMINE
MURENEMINE
TARDKIVIM
TARDKIVIMID
MOONDUMINE
MURENEMINE
MOONDUMINE
MOONDEKIVIMID
TARDUMINE
MAGMA
Maigi Astok
SULAMINE
Millest
tekib?
Kuidas
tekib?
TARDKIVIMID
magmast
tardumisel
sügaval
maakoores
ja maapinnal
Kivimid graniit
gabro
basalt
pimss
Kus
tekib?
SETTEKIVIMID
MOONDEKIVIMID
teistest kivimitest
a) setetest (liiv,
kruus)
b) taime-looma
jäänused
settimisel
kõrgel t° ja rõhul
surutakse setted
moondumisel
kokku.
veekogudes,
sügaval maa sees
sügavates orgudes
lubja-ehk paekivi
kriit, mergel,
dolomiit,põlevkivi,
liivakivi,
Maigi Astok
kivisüsi,
fosforiit
graniit – gneiss
liivakivi – kvartsiid
lubjakivi – marmor
kivisüsi - grafiit
GNEISS
GRANIIT
Maigi Astok
GABRO
Maigi Astok
BASALT
MAIGI FOTO
Maigi Astok
PAEKIVI ehk
LUBJAKIVI
LIIVAKIVI
Maigi Astok
FOSFORIIT
PÕLEVKIVI
Maigi Astok
KIVISÜSI
GRFIIT
Maigi Astok
MARMOR
Maigi Astok
basalt
graniit
Maigi Astok
Kasutatud materjalid








L.K. Pihlak A. Tõnisson Geograafia põhikoolile
algkursus
Miksike.ee
Gaia.gi.ee/teaching
et.wikipedia.org/wiki/
http://www.ut.ee/BGGM/miner/
http://paleogeology.blogspot.com/2008/10/basalt.ht
ml
Kooligeograafia sõnastik
Ideed Internetis tuulates
Maigi Astok