Transcript Litosfäär 11.klassile (koostas Maigi Astok)

LITOSFÄÄR
KOOSTANUD: MAIGI ASTOK
Maigi Astok
KIVIMID JA MINERAALID


Mineraalid on kindla keemilise koostise
ja enamasti kristallilise struktuuriga
looduslikult esinevad anorgaanilised
tahked ained.
Kivimid on maakoort moodustavad
mineraalide kogumid. Mõned kivimid,
nagu kvartsiid (puhta kvartsi massid) ja
marmor (puhta kaltsiidi massid)
koosnevad põhiliselt ühest mineraalist.
Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest
mineraalist
Maigi Astok
KIVIMID:
SETTEKIVIMID: tekkinud setete kivistumisel
(tsementeerumisel)
lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi
TARDKIVIMID: tekkinud magma või laava
tardumisel maa sees või maapinnal
graniit, gabro - süvakivim
basalt - purskekivim
MOONDEKIVIMID: sette-või tardkivimite
moondumisel kõrgel t° ja rõhul
gneiss, marmor, kvartsiid
Maigi Astok
TARDKIVIMID

Tardkivimid on tekkinud vedela
massi - magma - tardumisel nii
maapõues (süvakivimid) kui
maapinnal (purskekivimid).
Tardkivimite ehk magmakivimite
koostis ja ehitus sõltub magma
koostisest, gaasisisaldusest ja
tardumiskiirusest.
Maigi Astok
MOONDEKIVIMID

Moondekivimid tekivad sügaval
maakoores, kus valitseb kõrge
temperatuur ja rõhk. Lähtekivimeiks
võivad olla nii sette- kui ka
tardkivimid. Enamik moondekivimeid
tekib 10 - 30 km sügavusel.
Maigi Astok
SETTEKIVIMID

Peenestatud materjal (kruus, liiv,
savi) kantakse tuule või voolava vee
poolt nõgudesse või veekogudesse,
kus ta setitatakse kihtidena.
Esialgu teravaservaline murend
ümardub - olenevalt kande tee
pikkusest, osakeste suurusest,
kõvadusest ja voolu kiirusest.
Maigi Astok
GNEISS
GRANIIT
Maigi Astok
BASALT
Maigi Astok
SETTEKIVIMEID
Maigi Astok
GEOLOOGILINE AINERINGE e.
kivimiringe





Ainete liikumine litosfääri ja Maa
sügavamate kihtide vahel, mis toimub
järgmiste protsesside kaudu:
Magma tardumine tardkivimiks
Murenemine ja settimine veekogudesse
Setete tihenemine settekivimiks
Settekivimi või tardkivimi sattumine
sügavamatesse kihtidesse ja
moondumine moondekivimiks
Maigi Astok
TIHENEMINE
SETTED
SETTEKIVIMID
MURENEMINE
MURENEMINE
TARDKIVIM
TARDKIVIMID
MOONDUMINE
MURENEMINE
MOONDUMINE
MOONDEKIVIMID
TARDUMINE
MAGMA
Maigi Astok
SULAMINE
Kivimiringe
Maigi Astok
Maa siseehitus
maakoor
vahevöö
tuum
Maigi Astok



Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis
koosneb maakoorest ja astenosfääri
peale jäävast vahevöö tahkest
ülaosast. On liigendunud laamadeks.
Astenosfäär – vahevöö ülaosas
ookeanide all ~50 km, mandrite all
~200 km sügavusel paiknev kivimite
mõningase ülessulamise piirkond,
millel triivivad litosfääri laamad.
Laam – litosfääri hiigelpangas
Maigi Astok
MAA SISEEHITUS
mandriline
maakoorr
maakoor
litosfäär
ookeaniline
maakoorr
plastiline
astenosfäär
alumine
vahevöö
välistuum
vahevöö
tahke
vedel
tuum
sisetuum
tahke
Maigi Astok
Maigi Astok
Mandriline ja ookeaniline
maakoor
ookeaniline
maakoor
mandriline maakoor
settekivimid
graniit
basalt
Maigi Astok
MAAKOOR


Ookeaniline maakoor moodustab
maailmamere põhja ning koosneb basaltse
magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel
lasuvad süvamere setted.
Mandriline maakoor moodustab mandreid
ning koosneb mitmesugustest sette- ja
moondekivimitest ning nende ülessulamisel
tekkinud magmast tardunud graniidist
Maigi Astok
MANDRILINE OOKEANILINE
MAAKOOR
MAAKOOR




Kuni 70 km paks
Vanem, kuni 4
miljardit aastat
vana
Kergem
Settekivimid,
graniit, basalt




Maigi Astok
Kuni 20 km paks
Noorem, kuni
180 miljonit
aastat vana
Raskem
Settekivimid,
basalt
MAAKOORE PAKSUS KM
Maigi Astok

Tutvu laamtektoonikaga järgmisel
leheküljel:
gaia.gi.ee/teaching/laamtektoonika.htm
Maigi Astok
Maigi Astok
LAAMAD
Maigi Astok
Maailm 50 miljoni aasta pärast
Maigi Astok
Laamade piirid, vulkaanid,
maavärinad
Maigi Astok
Maigi Astok
Maigi Astok
Maigi Astok
Ookeanilaamade lahknemine ehk
spreeding
Moodustub uut
ookeanilist
maakoort
Keskmäestiku,
rift teke
Laamad lahknevad
Maakoor
rebeneb
Magma
tõuseb
Maigi Astok
Maigi Astok
Ookeaniliste laamade
lahknemisega kaasneb:





Ookeaniline maakoor rebitakse
kaheks teineteisest eemale triivivaks
pooleks.
Tekib juurde uut maakoort- tekib
ookeani keskahelik
Ookeani keskahelik võib ulatuda üle
merepinna-tekivad saared.
Esineb pangasmäestikke
Aktiivne vulkaaniline tegevus,
maavärinad
Maigi Astok
ISLAND


Island on tekkinud
vulkaanilise tegevuse
tagajärjel, olles
Atlandi ookeani
keskmäestiku
veepealne osa
Islandi saare
keskosas paikneb
Põhja-Ameerika ja
Euraasia laama
lahknemispiir
Maigi Astok
Laamade eemaldumine Islandil
Maigi Astok
Ookeanilise laama ja mandrilise laama
põrkumine
süvikud
Kurdmäestike
teke
vulkaan
magmakolle
Ookeanilise
maakoorega
laam
Maakoor sulab ja
vahevöö
hävib
Maigi Astok
Mandrilise
maakoorega
laam
vahevöö
Maigi Astok
Ookeanilise ja mandrilise
laama põrkumisel:





Raskem ookeanilaam sukeldub kergema
mandrilaama alla ja hävib
Tekivad kitsad ja sügavad süvikud
Mandrilaama servas olevad kivimid
pressitakse kurdudesse, tekib kurdmäestik
Vahevöösse vajunud kivimid sulavad
osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid
Laamade põrkumispiirkonnas esineb
tugevaid maavärinaid ja sagedasi
vulkaanipurskeid.
Maigi Astok
SUBDUKTSIOON
Ookeanilise laama vajumine
astenosfääri, sukeldumine
mandrilise laama alla ja
ülessulamine.
 Kaasnevad maavärinad,
vulkaanid, süvikud, vulkaanilised
kaarsaared, kurdmäestiku teke.

Maigi Astok
LAAMADE LIIKUMINE KÜLITSI
-nn. SAN ANDREASE MURRANG



Maigi Astok
Kui laamad
nihkuvad üksteise
suhtes piki
kokkupuutejoont,
siis nad takistavad
teineteise liikumist
Tugevate pingete
vallandudes tekivad
tugevad maavärinad
Esineb Californias
Maigi Astok
SAN ANDREASE
MURRANG
MIS JÄTKUB
CALIFORNIA
LAHENA
Maigi Astok
SAN ANDREASE MURRANG
Maigi Astok
SAN
ANDREASE
MURRANG
nooltega
märgitud
laamade
liikumise
suund
Maigi Astok
Kahe mandrilise laama põrkumine
Kurdmäestik
Mandriline laam
Mandriline
laam
Maigi Astok
KAHE MANDRILISE LAAMA
PÕRKUMINE:






Laamade servad purunevad, painduvad ja
kerkivad kõrgeks mäeahelikuks
Mandrilised laamad on liiga kerged, et
vahevöösse vajuda
Maakoor muutub sellises kohas aina
paksemaks
Sellises piirkonnas esineb tugevaid
maavärinaid
Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda
tungida maapinnale
Iseloomulik Himaalajas
Maigi Astok
Laamade liitumine: Himaalaja mäestik
Hiina ja India vahel. Pildi keskel on
kõrgeim mägi -Mt. Everest.
Maigi Astok
Kahe ookeanilise laama põrkumine
Veealused vulkaanid ja
vulkaaniliste saarte
ahelikud
Ookeanilise
maakoorega laam
süvikud
Ookeanilise
maakoorega laam
vahevöö
vahevöö
Maigi Astok
MANDRILISTE LAAMADE
LÕHKUMINE






Toimub kui kuum täpp paikneb mandrilise laama
all.
Magma pinge tekitab maakoores rebendi nn.
kontinentaalse rifti.
Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala.
Kivimmassid võivad astenosfääris hakata
üksteisest eemalduma, soodustades litosfääri
rebenemist
Selles protsessis võivad kivimmassid astenosfääris
hakata üksteisest eemalduma, soodustades
litosfääri rebenemist
Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, s.t. algab
ookeanilise nõo areng
Maigi Astok
2.
1.
3.
Maigi Astok
Laamade eraldumine: Punane meri
Aafrika ja Araabia vahel on
tulevane ookean.
Maigi Astok
KUUMAD TÄPID


Üksikud tulikuumad magmavoolud
kerkivad Maa vahevöö sügavustest
laamade keskosade alla.
Selliseid süvavahevööst pärit kuumade
kivimite ülessulamiskollete tõusukohti
Maa pinnale nimetatakse kuumadeks
täppideks



Nendes kohtades maakoor rebeneb ja
magma voolab läbi tekkinud lõhede välja.
Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti
liigub, siis tekib vulkaanide rida kas
ookeani põhjas või mandril.
Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared
Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi
ookeanis.
Maigi Astok
KUUMAD TÄPID MAAKERAL
Maigi Astok
Maigi Astok
Maigi Astok
Mis toimub numbri ja noolega
tähistatud kohas?
7
3
1
6
8
9
4
5
2
Maigi Astok

Pildid: USGS
Maigi Astok
Subduktsioonivööndid:
kõige suuremate
(magnituud ~9
võimalik) ja
destruktiivsemate
maavärinate asukohad
Kasutatud materjalid






Ivi Olev, Ene Sokman ppt-d
Ü. Liiber Üldmaateadus gümnaasiumile
Ü. Liiber eksamiülesanded
et.wikipedia.org/wiki/
http://www.ut.ee/BGGM/miner/
http://paleogeology.blogspot.com/2008/10
/basalt.html
Maigi Astok