Transcript Siseveed 9.klassile (koostas Maigi Astok)
EESTI SISEVEED
9.kl
.
MAIGI ASTOK
Maigi Astok
EESTI SISEVEED ON:
JÕED
JÄRVED
PÕHJAVESI
SOOD
Maigi Astok
Maigi Astok
Maigi Astok
MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID?
SADEMEID ROHKEM KUI AURAB
LIIGESTATUD RELJEEF
Maigi Astok
JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS JÕELÄHE ALGUSE – KOHT, KUST JÕGI SAAB JÕESUUE – KOHT, KUS JÕGI SUUBUB MERRE, JÄRVE VÕI TEISE JÕKKE JÕESTIK – PEAJÕGI KOOS LISAJÕGEDEGA JÕGIKOND – MAA- ALA, KUST VESI VALGUB ÜHTE JÕESTIKKU
Maigi Astok
VOOLUKIIRUS – VEE LIIKUMISE KIIRUS JÕES. SÕLTUB RELJEEFIST.
VOOLUHULK JÕE RISTLÕIGET MINGIS AJAÜHIKUS – VEEHULK, MIS LÄBIB VEELAHE - TAVALISELT KÕRGEM KOHT, MIS ERALDAB JÕGIKONDI
Maigi Astok
JÕE OSAD
PAREMPOOLNE LISAJÕGI PEAJÕGI ALAMJOOKS SUUE KESKJOOKS
Maigi Astok
LÄHE ÜLEMJOOKS VASAKPOOLNE LISAJÕGI
VEEREŽIIM
KÕRGVESI esineb : KEVADEL SÜGISEL lumesulamine sügisvihmad ja auramine väike MADALVESI esineb : SUVEL sademeid vähem, auramine suur TALVEL sademeid vähe, jõed jääs Tulvavesi juhuslik, tugevate paduvihmadega.
Suured üleujutused: Halliste, Emajõgi, Kasari, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses
Maigi Astok
JÕGEDE TOITUMINE
VIHMAVESI 32% Vastavalt vihmaperioodile
LUMESULAVESI 35%
Kevadel PÕHJAVESI 33% Aastaringselt
Maigi Astok
VÄINAMERE JA SOOME LAHE LIIVI LAHE VESIKOND PEIPSI JA PIHKVA JÄRVE VESIKOND 563 jõge ja 240 järve 379 jõge ja 210 järve Suhteliselt pikad jõed Lühikesed, paralleelselt voolavad Palju lisajõgesid Vähe lisajõgesid 661 jõge ja 560 järve Erineva pikkusega jõed Palju lisajõgesid Langus tervenisti väike.
Piirkond tihti soostunud Kasari, Vigala, Pärnu, Halliste, Navesti, Reiu Ülem- ja keskjooks tasasel lavamaal-lang väike. Alamjooksul tihti juga Keila, Pirita, Jägala, Loobu, Kunda, Valgejõgi, Narva Algavad tavaliselt Kõrgustikult ülemjooksul suur langus. Voolavad tihti ürgorgudes Piusa, Võhandu, Emajõgi, Ahja, Põltsamaa, Pedja
Emajõe lähe Võrtsjärvest
Maigi Astok
Emajõgi keskjooks Piusa
Maigi Astok
Emajõe suue Peipsi järve
Maigi Astok
JÄGALA JUGA
Maigi Astok
ÜLEUJUTUSED SOOMAAL
Maigi Astok
RAUDNA
Maigi Astok
HAABJATEGA RAUDNAL
Maigi Astok
RAUDNA
Maigi Astok
KOHATI LÄBIPÄÄSMATU
MAIGI FOTO Maigi Astok
2.
3.
4.
1.
10.
5.
8.
7.
6.
9.
16.
12.
13.
14.
15.
11.
Maigi Astok
Maigi Astok
JÄRVED
VEEGA TÄIDETUD LOODUSLIK NÕGU, MILLEL PUUDUB ÜHENDUS MAAILMAMEREGA.
Maigi Astok
Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast Neist 1000 looduslikku ja 200 tehis
Maigi Astok
Kas järvede arv muutub või on jääv?
JÄRVEDE KINNIKASVAMINE MAAKERKE TULEMUSEL RANNIKUL TEKIVAD UUED JÄRVED TEHISJÄRVEDE RAJAMINE
Maigi Astok
JÄRVI ON ROHKEM:
Kirde –Eestis Kurtnas Aegviidu Lõuna- ja Kagu- Eesti
Saaremaa looderannik JÄRVI ON VÄHEM:
Pandivere kõrgustikul Kesk-Eestis Kesk-Eesti tasandik, Harju lavamaa, Viru lavamaa
Maigi Astok
JÄRVENÕOD OMA TEKKELT:
MANDRIJÄÄTEKKELISED
JÄÄNUK e. RANNAJÄRVED MERETEKKELISED
SOOTEKKELISED
METEORIIDITEKKELISED
INIMTEKKELISED ehk TEHISJÄRVED
Maigi Astok
MANDRIJÄÄTEKKELINE PÜHAJÄRV
Maigi Astok
LOOSALU –EESTI SUURIM RABAJÄRV
Maigi Astok
MERETEKKELINE
Maigi Astok
SUTLEPA MERI
Maigi Astok
KAALI JÄRV METEORIIDIKRAATRIS
Maigi Astok
JÄRVED TOITUVAD ehk SAAVAD OMA VEE:
SADEMETEST
JÕGEDEST, OJADEST, KRAAVIDEST
PÕHJAVEEST
Maigi Astok
JÄRVED TÄHTSUS ja KASUTUS:
Vesi HEJ-le Narva veehoidla
Tööstusele vesi Narva vh
Kalakasvatus, kalapüük Võrtsjärv, Peipsi järv
Puhkus Pühajärv, Saadjärv, Viljandi
Joogivesi Ülemiste, Paunküla
Teadustöö, LK Võrtsjärv, Kaali
Maigi Astok
SOOD
Maigi Astok
SOOD
SOO ON LIIGNIISKE ALA, KUS SUUR OSA TAIMEJÄÄNUSTEST JÄÄB LAGUNEMATA JA LADESTUB TURBANA
Maigi Astok
ÜLDANDMEID:
22,8 % Eesti pindalast on sood.
1 mm turbakihi juurdekasvu aastas
turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m
vesi 95 % ja turvas 5 %
Turbasammalt on 37 liiki
Maigi Astok
Eesti pindalast on 22,8 % sood.
Sood jagunevad oma arengult:
Maigi Astok
SOODE ARENEMINE MADALSOO SIIRDESOO KÕRGSOO ehk RABA
Maigi Astok
SOODE TEKKIMINE:
MAISMAA SOOSTUMINE
VEEKOGUDE KINNIKASVAMINE
PÕHJAVEE TASEME TÕUS
Maigi Astok
Maigi Astok
MADALSOO
Toitaineid rohkelt Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest Turbakiht veel õhuke Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo sõnajalg
Maigi Astok
MADALSOO
Maigi Astok
UBALEHT SOOPIHL
Maigi Astok
ANGERVAKS SOOVÕHK
Maigi Astok
Maigi Astok
MÄTASTARN
SIIRDESOO
Maigi Astok
Maigi Astok
SIIRDESOO
SIIRDESOO
Üleminekuvorm soolt rabale Toitaineid keskmiselt Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed
Maigi Astok
Maigi Astok
RABAD
Toitainetevaene Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust Turbakiht paks Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid Taimed: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas
Maigi Astok
ENDLA RABA
Maigi Astok
ENDLA
Maigi Astok
SOOMAA
Maigi Astok
Maigi Astok
LAUKAJÄRV
LAUGAS
Maigi Astok
Viru raba lennukilt
Maigi Astok
ELUTINGIMUSED RABAS ON RASKED – LIIKE VÄHE
Liiga palju vett
Liiga vähe toitaineid
Liiga vähe hapnikku
Liiga happeline keskkond
Maigi Astok
Maigi Astok
TURBASAMMAL
Maigi Astok
TUPPVILLPEA
KANARBIK
Maigi Astok
KÜÜVITS
Maigi Astok
SOOKAIL
Maigi Astok
JÕHVIKAS
Maigi Astok
HUULHEIN
KUKEMARI
Maigi Astok
SINIKAS
Maigi Astok
MURAKAS
SOODE ÖKOLOOGILINE JA MAJANDUSLIK TÄHTSUS PUHTA VEE VARU ÜHTLUSTAVAD JÕGEDE VEEREŽIIMI ELUPAIGAD LOOMADELE, TAIMEKOOSLUSED TURVAS (KASUTUS: AIANDUS, KÜTE , LOOMADELE ALLAPANU) MARJAD, SEENED TEADLASTELE UURIMISEKS TURISM JA PUHKEMAJANDUS
Maigi Astok
RABAPISTRIKUD KALJUKOTKAS
Maigi Astok
RÄSTIK
Maigi Astok
ARUSISALIK
SOOKURG
Maigi Astok
TURBASAMMAL ON PEAMINE RABA TEKITAJA KASVAB KÕDUNEB
Aastas kasvab turbasammal 1cm Samal ajal pakseneb turbakiht 1mm Turbakihi paksus võib olla mitu meetrit
Maigi Astok
Mis on turvas?
Turvas on poollagunenud taimne mass Turvas tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel Kõdunemine jääb pooleli, sest lagundajate elutegevus on häiritud
Maigi Astok
TURBA KASUTAMINE
KÜTTEKS AIANDUSES LOOMADELE ALLAPANUKS
Maigi Astok
PUHJA TURBAVÄLJAD
Maigi Astok
Millised nendest tunnustest iseloomustavad raba, millised sood?
halvasti lagunenud turvas laukad tarnad liigirikas saab toitaineid põhjaveest turbasammal helepruun turvas toitub sademetest, tolmust villpea hästi lagunenud turbakiht palju toitaineid Miks ei ole välja toodud siirdesoo tunnuseid?
Maigi Astok
Hommik rabas
Maigi Astok
PÕHJAVESI
Maigi Astok
PÕHJAVESI
Mõisted:
Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi
MINERAALVESI Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline.
TERMAALVESI Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas
Maigi Astok
PÕHJAVESI KUJUNEB SADEMETE IMBUMISEL PINNASESSE PÕHJAVESI SAAB TÄIENDUST
SOODEST
JÄRVEDEST
JÕGEDEST imbub vesi pinnasesse
Maigi Astok
VETT LÄBILASKEV KIHT laseb vett vabalt läbi koosneb moreenist, kruusast, liivast, liivakivist ja lõhelisest lubjakivist VETTKANDEVKIHT kus vesi saab liikuda vabalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas, seal kujuneb liivakivist ja lõhelisest lubjakivist põhjavesi koosneb liivast, kruusast, moreenist, VETTPIDAV KIHT laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse.
koosneb savist ja savikast lubjakivist
Maigi Astok
Maigi Astok
PÕHJAVEE KASUTAMINE:
JOOGIVESI TÖÖSTUSED PÕLLUMAJANDUS MINERAALVESI JOOGIKS OMA TERVISTAVATE OMADUSTEGA
Maigi Astok
PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD
Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ),
Eesti puurkaevude vesi pärineb eri sügavustelt, alates pinnakatte setetest kuni aluspõhja settekivimiteni. Millised tunnused iseloomustava maapinnalähedast kiire veevahetusega põhjavett ja sügavamates kihtides nõrga veevahetusega põhjavett?
vesi ringleb liivakivides ja paekivilõhedes vesi liigub pinnakatte liiva – kruusa setetes vesi pärineb varasemaist geoloogilistest ajastutest vesi moodustub peamiselt maasse imbuvaist sademetest põhjavesi voolab ise puurkaevust välja põhjavesi on surveta puurkaevude rajamine on odav puurkaevude rajamine on kallis vesi võib olla soolakas ja lubjakivi tõttu kare vesi on mage ja pehme nagu vihmavesi puurkaevude sügavus on kuni 500 m puurkaevude sügavus on umbes 50 m kergesti reostuv reostusoht väiksem
Maigi Astok
Maigi Astok
Kasutatud materjalid
L.-K. Pihlak A. Tõnisson geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa http://www.freewebs.com/margeku commons.wikimedia.org/wiki Külli Relve ppt www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/TO_oppetool.html
lemill.net/content/webpages/soo-pildiesitlus http://web.zone.ee/raplaktnk/ pildid.tostamaa.ee/loodus_t08/index.html
Maigi Astok