Siseveed 9.klassile (koostas Maigi Astok)

download report

Transcript Siseveed 9.klassile (koostas Maigi Astok)

EESTI SISEVEED

9.kl

.

MAIGI ASTOK

Maigi Astok

EESTI SISEVEED ON:

JÕED

JÄRVED

PÕHJAVESI

SOOD

Maigi Astok

Maigi Astok

Maigi Astok

MIKS EESTIS ON PALJU SISEVEEKOGUSID?

SADEMEID ROHKEM KUI AURAB

LIIGESTATUD RELJEEF

Maigi Astok

    

JÕGI ON LOODUSLIK VEEKOGU, MIS VOOLAB TEMA ENDA POOLT KUJUNDATUD JÕESÄNGIS JÕELÄHE ALGUSE – KOHT, KUST JÕGI SAAB JÕESUUE – KOHT, KUS JÕGI SUUBUB MERRE, JÄRVE VÕI TEISE JÕKKE JÕESTIK – PEAJÕGI KOOS LISAJÕGEDEGA JÕGIKOND – MAA- ALA, KUST VESI VALGUB ÜHTE JÕESTIKKU

Maigi Astok

  

VOOLUKIIRUS – VEE LIIKUMISE KIIRUS JÕES. SÕLTUB RELJEEFIST.

VOOLUHULK JÕE RISTLÕIGET MINGIS AJAÜHIKUS – VEEHULK, MIS LÄBIB VEELAHE - TAVALISELT KÕRGEM KOHT, MIS ERALDAB JÕGIKONDI

Maigi Astok

JÕE OSAD

PAREMPOOLNE LISAJÕGI PEAJÕGI ALAMJOOKS SUUE KESKJOOKS

Maigi Astok

LÄHE ÜLEMJOOKS VASAKPOOLNE LISAJÕGI

   

VEEREŽIIM

KÕRGVESI esineb : KEVADEL SÜGISEL lumesulamine sügisvihmad ja auramine väike MADALVESI esineb : SUVEL sademeid vähem, auramine suur TALVEL sademeid vähe, jõed jääs Tulvavesi juhuslik, tugevate paduvihmadega.

Suured üleujutused: Halliste, Emajõgi, Kasari, Peipsi ja Võrtsjärve ümbruses

Maigi Astok

JÕGEDE TOITUMINE

VIHMAVESI 32% Vastavalt vihmaperioodile

LUMESULAVESI 35%

Kevadel PÕHJAVESI 33% Aastaringselt

Maigi Astok

VÄINAMERE JA SOOME LAHE LIIVI LAHE VESIKOND PEIPSI JA PIHKVA JÄRVE VESIKOND 563 jõge ja 240 järve 379 jõge ja 210 järve Suhteliselt pikad jõed Lühikesed, paralleelselt voolavad Palju lisajõgesid Vähe lisajõgesid 661 jõge ja 560 järve Erineva pikkusega jõed Palju lisajõgesid Langus tervenisti väike.

Piirkond tihti soostunud Kasari, Vigala, Pärnu, Halliste, Navesti, Reiu Ülem- ja keskjooks tasasel lavamaal-lang väike. Alamjooksul tihti juga Keila, Pirita, Jägala, Loobu, Kunda, Valgejõgi, Narva Algavad tavaliselt Kõrgustikult ülemjooksul suur langus. Voolavad tihti ürgorgudes Piusa, Võhandu, Emajõgi, Ahja, Põltsamaa, Pedja

Emajõe lähe Võrtsjärvest

Maigi Astok

Emajõgi keskjooks Piusa

Maigi Astok

Emajõe suue Peipsi järve

Maigi Astok

JÄGALA JUGA

Maigi Astok

ÜLEUJUTUSED SOOMAAL

Maigi Astok

RAUDNA

Maigi Astok

HAABJATEGA RAUDNAL

Maigi Astok

RAUDNA

Maigi Astok

KOHATI LÄBIPÄÄSMATU

MAIGI FOTO Maigi Astok

2.

3.

4.

1.

10.

5.

8.

7.

6.

9.

16.

12.

13.

14.

15.

11.

Maigi Astok

Maigi Astok

JÄRVED

VEEGA TÄIDETUD LOODUSLIK NÕGU, MILLEL PUUDUB ÜHENDUS MAAILMAMEREGA.

Maigi Astok

Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast Neist 1000 looduslikku ja 200 tehis

Maigi Astok

Kas järvede arv muutub või on jääv?

  

JÄRVEDE KINNIKASVAMINE MAAKERKE TULEMUSEL RANNIKUL TEKIVAD UUED JÄRVED TEHISJÄRVEDE RAJAMINE

Maigi Astok

JÄRVI ON ROHKEM:

  

Kirde –Eestis Kurtnas Aegviidu Lõuna- ja Kagu- Eesti

Saaremaa looderannik JÄRVI ON VÄHEM:

 

Pandivere kõrgustikul Kesk-Eestis Kesk-Eesti tasandik, Harju lavamaa, Viru lavamaa

Maigi Astok

JÄRVENÕOD OMA TEKKELT:

MANDRIJÄÄTEKKELISED

JÄÄNUK e. RANNAJÄRVED MERETEKKELISED

SOOTEKKELISED

METEORIIDITEKKELISED

INIMTEKKELISED ehk TEHISJÄRVED

Maigi Astok

MANDRIJÄÄTEKKELINE PÜHAJÄRV

Maigi Astok

LOOSALU –EESTI SUURIM RABAJÄRV

Maigi Astok

MERETEKKELINE

Maigi Astok

SUTLEPA MERI

Maigi Astok

KAALI JÄRV METEORIIDIKRAATRIS

Maigi Astok

JÄRVED TOITUVAD ehk SAAVAD OMA VEE:

SADEMETEST

JÕGEDEST, OJADEST, KRAAVIDEST

PÕHJAVEEST

Maigi Astok

JÄRVED TÄHTSUS ja KASUTUS:

Vesi HEJ-le Narva veehoidla

Tööstusele vesi Narva vh

Kalakasvatus, kalapüük Võrtsjärv, Peipsi järv

Puhkus Pühajärv, Saadjärv, Viljandi

Joogivesi Ülemiste, Paunküla

Teadustöö, LK Võrtsjärv, Kaali

Maigi Astok

SOOD

Maigi Astok

SOOD

SOO ON LIIGNIISKE ALA, KUS SUUR OSA TAIMEJÄÄNUSTEST JÄÄB LAGUNEMATA JA LADESTUB TURBANA

Maigi Astok

ÜLDANDMEID:

22,8 % Eesti pindalast on sood.

1 mm turbakihi juurdekasvu aastas

turbakihi keskmine paksus 5 – 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m

vesi 95 % ja turvas 5 %

Turbasammalt on 37 liiki

Maigi Astok

Eesti pindalast on 22,8 % sood.

Sood jagunevad oma arengult:

Maigi Astok

SOODE ARENEMINE MADALSOO SIIRDESOO KÕRGSOO ehk RABA

Maigi Astok

SOODE TEKKIMINE:

MAISMAA SOOSTUMINE

VEEKOGUDE KINNIKASVAMINE

PÕHJAVEE TASEME TÕUS

Maigi Astok

Maigi Astok

MADALSOO

    

Toitaineid rohkelt Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest Turbakiht veel õhuke Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo sõnajalg

Maigi Astok

MADALSOO

Maigi Astok

UBALEHT SOOPIHL

Maigi Astok

ANGERVAKS SOOVÕHK

Maigi Astok

Maigi Astok

MÄTASTARN

SIIRDESOO

Maigi Astok

Maigi Astok

SIIRDESOO

SIIRDESOO

  

Üleminekuvorm soolt rabale Toitaineid keskmiselt Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed

Maigi Astok

Maigi Astok

    

RABAD

Toitainetevaene Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust Turbakiht paks Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid Taimed: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas

Maigi Astok

ENDLA RABA

Maigi Astok

ENDLA

Maigi Astok

SOOMAA

Maigi Astok

Maigi Astok

LAUKAJÄRV

LAUGAS

Maigi Astok

Viru raba lennukilt

Maigi Astok

ELUTINGIMUSED RABAS ON RASKED – LIIKE VÄHE

Liiga palju vett

Liiga vähe toitaineid

Liiga vähe hapnikku

Liiga happeline keskkond

Maigi Astok

Maigi Astok

TURBASAMMAL

Maigi Astok

TUPPVILLPEA

KANARBIK

Maigi Astok

KÜÜVITS

Maigi Astok

SOOKAIL

Maigi Astok

JÕHVIKAS

Maigi Astok

HUULHEIN

KUKEMARI

Maigi Astok

SINIKAS

Maigi Astok

MURAKAS

      

SOODE ÖKOLOOGILINE JA MAJANDUSLIK TÄHTSUS PUHTA VEE VARU ÜHTLUSTAVAD JÕGEDE VEEREŽIIMI ELUPAIGAD LOOMADELE, TAIMEKOOSLUSED TURVAS (KASUTUS: AIANDUS, KÜTE , LOOMADELE ALLAPANU) MARJAD, SEENED TEADLASTELE UURIMISEKS TURISM JA PUHKEMAJANDUS

Maigi Astok

RABAPISTRIKUD KALJUKOTKAS

Maigi Astok

RÄSTIK

Maigi Astok

ARUSISALIK

SOOKURG

Maigi Astok

TURBASAMMAL ON PEAMINE RABA TEKITAJA KASVAB KÕDUNEB

  

Aastas kasvab turbasammal 1cm Samal ajal pakseneb turbakiht 1mm Turbakihi paksus võib olla mitu meetrit

Maigi Astok

Mis on turvas?

  

Turvas on poollagunenud taimne mass Turvas tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel Kõdunemine jääb pooleli, sest lagundajate elutegevus on häiritud

Maigi Astok

TURBA KASUTAMINE

  

KÜTTEKS AIANDUSES LOOMADELE ALLAPANUKS

Maigi Astok

PUHJA TURBAVÄLJAD

Maigi Astok

           

Millised nendest tunnustest iseloomustavad raba, millised sood?

halvasti lagunenud turvas laukad tarnad liigirikas saab toitaineid põhjaveest turbasammal helepruun turvas toitub sademetest, tolmust villpea hästi lagunenud turbakiht palju toitaineid Miks ei ole välja toodud siirdesoo tunnuseid?

Maigi Astok

Hommik rabas

Maigi Astok

PÕHJAVESI

Maigi Astok

PÕHJAVESI

Mõisted:

Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi

MINERAALVESI Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline.

TERMAALVESI Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas

Maigi Astok

PÕHJAVESI KUJUNEB SADEMETE IMBUMISEL PINNASESSE PÕHJAVESI SAAB TÄIENDUST

SOODEST

JÄRVEDEST

JÕGEDEST imbub vesi pinnasesse

Maigi Astok

  

VETT LÄBILASKEV KIHT laseb vett vabalt läbi koosneb moreenist, kruusast, liivast, liivakivist ja lõhelisest lubjakivist VETTKANDEVKIHT kus vesi saab liikuda vabalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas, seal kujuneb liivakivist ja lõhelisest lubjakivist põhjavesi koosneb liivast, kruusast, moreenist, VETTPIDAV KIHT laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse.

koosneb savist ja savikast lubjakivist

Maigi Astok

Maigi Astok

PÕHJAVEE KASUTAMINE:

   

JOOGIVESI TÖÖSTUSED PÕLLUMAJANDUS MINERAALVESI JOOGIKS OMA TERVISTAVATE OMADUSTEGA

Maigi Astok

PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD

Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,

Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),

Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ),

Eesti puurkaevude vesi pärineb eri sügavustelt, alates pinnakatte setetest kuni aluspõhja settekivimiteni. Millised tunnused iseloomustava maapinnalähedast kiire veevahetusega põhjavett ja sügavamates kihtides nõrga veevahetusega põhjavett?

             

vesi ringleb liivakivides ja paekivilõhedes vesi liigub pinnakatte liiva – kruusa setetes vesi pärineb varasemaist geoloogilistest ajastutest vesi moodustub peamiselt maasse imbuvaist sademetest põhjavesi voolab ise puurkaevust välja põhjavesi on surveta puurkaevude rajamine on odav puurkaevude rajamine on kallis vesi võib olla soolakas ja lubjakivi tõttu kare vesi on mage ja pehme nagu vihmavesi puurkaevude sügavus on kuni 500 m puurkaevude sügavus on umbes 50 m kergesti reostuv reostusoht väiksem

Maigi Astok

Maigi Astok

Kasutatud materjalid

        L.-K. Pihlak A. Tõnisson geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa http://www.freewebs.com/margeku commons.wikimedia.org/wiki Külli Relve ppt www.botany.ut.ee/BOI_tudengile/TO_oppetool.html

lemill.net/content/webpages/soo-pildiesitlus http://web.zone.ee/raplaktnk/ pildid.tostamaa.ee/loodus_t08/index.html

Maigi Astok