Transcript Powrerpoint 2007 formaadis - 14 MB

Lühitutvustus
Andres Taukar

Projekti omanikud
○ BEN Energy OÜ
○ Tallinna Küte AS
Elektrijaama käivitamine
75%
25%
sügis 2008
Idee Tallinnasse uue koostootmisjaama
rajamiseks ei ole uus …

maagaasi hinnaprognoos

Tallinna koostootmiseks kasutamata suvine
soojuskoormus (~ 50 MWth)

“taastuvelektri” tootmiskohustus 5,1 % 2010.a.

soojuse müügileping AS-ga Tallinna Küte

Suurte Põletusseadmete Direktiivi mõju Narva
elektrijaamadele alates 2016.a.

…. tuleneb EL liitumislepingust

Kohustuse täitmine eeldas muudatusi
seadusandluses

Elektrituruseaduse muutmise eelnõu menetlemine
2004.a. ja vastuvõtmine ilma taastuvenergia
toetusskeemideta

Riigikogu Majanduskomisjoni lubadus menetleda
taastuvenergia küsimused veebruariks 2005.a.

“Taastuvelektri” ostukohustuse sätestamine ETS-s
mais 2007.a.

Projekti hilinemise hind- 200 miljonit krooni
Tooma tn 14 / Väomurru tn 1
11415 Tallinn

Elektrijaama võimsus


Kütus
Maksimaalne puiduhakke vajadus
Planeeritud elektri toodang
Planeeritud soojuse toodang
CO2 heitmete vähendamine
Kasutegur

Investeeringu maht




25 MWel / 49 MWth
skraber 18 MWth (max)
puit ja turvas
kuni 300 000 tm/aastas
umbes 180 GWh/aastas
kuni 500 GWh/aastas
263 000 tonni/aastas
89,7-90,4 % (skraberi
kasutamisel üle 100%)
üle 1 miljardi krooni

Klassikaline tsükkel aurukatla, auruturbiini ja generaatoriga

Suitsugaaside kondensaator (Skraber)

Põlemisõhu niisutussüsteem
S
G
K
katel
turbiin
G
KKV
LVP




Keevkihtkatel
Auruturbiin
Skraber
Kütuse ettevalmistus

Vee ettevalmistus
6 ja 110 kV
Automaatjuhtimissüsteem
Üldehitustööd

Insenerkonsultant

ja veel üle 40 allhankija



Noviter/Metso
Siemens
Metso
BMH Wood
Tehnologies
HOH Separtec
Siemens
Siemens
KMG
Inseneriehitus
ÅF Enprima Consult
Keevkiht aurukatel NFBST:
 Võimsus (MCR) 75 MW
 Reguleerimispiirkond 54 - 100%
(MCR)
 Minimaalne koormus 20% MCR


Auru toodang
28.2 kg/s
Auru parameetrid:
 rõhk
 temperatuur

110 bar(a)
530 oC
Põhikütused
 hakkpuit, metsajäätmed
 turvas
 puidukütused + turvas

Käivitus- ja varukütus
 kerge kütteõli
Loomuliku veetsirkulatsiooniga katel
 Gaasitihedatest membraanekraanidest kolle
 Kolmeastmeline auruülekuumendi
 Ristribitatud torudest toitevee ökonomaiser
 Horisontaaltüüpi õhueelsoojendi
 Kerge kütteõli käivituspõletid
 Kerge kütteõli koormuspõletit (2 x 18 MW)
 Kaks kütuse punkrit
 Auru tahmapuhurite süsteem (21 tk)
 Primaar- ja sekundaarpõlemisõhu ventilaatorid
 Kahekambriline suitsugaaside elektrifilter


Skraber võimaldab suitsugaaside
puhastamist ja veeaurude
kondenseerimist lisades
soojusvõimsust kuni 18 MWth

Skraberis kasutatud vett puhastatakse
ja pärast kasutatakse kaugküttevõrgu
lisaveena

Niisutis tõstetakse põlemisõhu
veesisaldust ja temperatuuri. Lisatud
energia saadakse tagasi skraberis
suitsugaaside kondenseerimisel

Vee ettevalmistussüsteem
○ Liivafiltrid (klaaskiud) AHI-100
○ Veepehmendajad
(NaCL) FDV 300
○ Soolaärastussüsteem (RO+CIP+EDI) RO-2320
 Pöördosmoosseade RO
 Membraanide puhastusseade CIP “Cleaning in place”
 Elektrodeioniseerimisseade EDI

Heitvee (skraberivee) ettevalmistussüsteem
 Põhioperatsioonid:
○ Jahutamine
○ Neutraliseerimine (NaOH)
○ Kemikaalide lisamine (TMT-15, FeCl3)
○ Flokulatsioon (polümeeri doseerimine)
○ Selitamine
○ Settest veeärastus
○ Liivaga filtreerimine
○ Kalkusekõrvaldi doseerimine
○ Pöördosmoos
Ühekorpuseline vasturõhuvaheltvõtuturbiin Siemens SST 600
 Vaheltvõttude arv
1.
2.
3.
4.







4
Kõrgrõhu soojusvaheti
Deaeraator
Madalrõhu soojusvaheti
Kaugküttevõrgu soojusvaheti
Heitauru nimirõhk
0.27 bar(a)
Heitauru rõhk max.
3.10 bar(a)
Juhtklappide arv 2 tk
Juhtlabade ridade arv
28 tk
Turbiini juhtimissüsteem
TURLOOP S7
Generaatori nimivõimsus
25 MW
Pöörlemissagedus


Auruturbiin
Generaator
6000 p/min
1500 p/min
Soojusenergia toodangu põhine
juhtimine
 Elektrienergia toodangu põhine
juhtimine
 Elektrijaama elektrienergia omatarbe
põhine juhtimine

Võrgueeskirjast tulenevad põhinõuded:
 Elektrijaam peab olema võimeline osalema
primaarreguleerimisel
 Kiiruseregulaatori tundetus peab olema seatav
vahemikus ±0…500 mHz, diskreetsusega ±10 mHz

Lisaks elektrijaam peab olema võimeline
osalema sekundaarreguleerimisel
Kui elektrijaama kasutakse sageduse
reguleerimisel või reservihoidmisel, peab see
olema täpselt määratud eraldi asjakohases
lepingus



Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg
○ Elektrijaamalt nõutud käivitusaeg on liiga lühike, kuni 8
tundi (VE 2007) ja kuni 12 tundi (VE 2003)
Primaar- ja sekundaarreguleerimisel osalemine tähendab:
○ võimsusereservi olemasolu vähemalt ±5%
nimivõimsusest, ehk ca 1.25 MWel Väo EJ puhul
Primaarreservi saavutamine
○ Tootmisseade peab nõutud primaarreservi võimsust
saavutama 30 s jooksul, kusjuures 50% sellest 10 s
jooksul ja suutma nõutud primaarreservi hoida vähemalt
15 min kestel
- Koostootmisjaama võimsuse järsk suurenemine põhjustab
soojusvõrgu temperatuuri kasvu. Kuhu suunata liigsoojus?




Koostootmisjaama minimaalne ja
maksimaalne elektrienergia toodang on
määratud soojusvõrgu koormusega, mis
muutub aastaringselt sõltuvalt välisõhu
temperatuurist
Koostootmisjaama elektrilist võimsust ei ole
võimalik muuta sõltumatult kaugküttevõrgu
soojuskoormusest
Elektrivõimsuse suurendamisel automaatselt
kasvab kaugküttevõrku antava vee
temperatuur
Elektrivõimsuse suurendamiseks tuleb
kasutada lisaseadmeid (nt. soojusvõrgu vee
jahuti)





Kasutatakse biokütused – puit ja turvas
Planeeritud on kasutada 10% ulatuses freesturvast ning
90% puiduhaket
Aastane puidupõhiste kütuste vajadus kuni 300.000 tm,
jaotub ühtlaselt aasta lõikes
Osaliselt valmistatakse hake ümarpuidust koha peal
Puiduhakke toormena kasutatakse:






Raiejäätmed
Võsa
Hooldusraie peentüved
Küttepuud
Puidutööstuste jäätmed (laastud, koor, saepuru jm)
Kännud






Küttena kasutatavat turvast jaama territooriumil ei
ladustata
Puidukütuste ladustamiseks on jaama territooriumil
laopinnana kasutusel üle 5 ha pinda
Ladustatakse ümarpuitu ja valmishaket
Valmishakke ladustamine võimaldab platsil segada
erinevate omadustega kütuseid ning saada ühtlasemat
segu
Lattu on võimalik varuda erineva kvaliteediga kütuseid
ning kasutada neid sobival ajal
Kütuste etteandmine toimub 4 konveieriga
etteandesüsteemis
Seadmete tarnija BMH Wood Technology
○ Vastuvõtusüsteemi tootlikus
○ Ladustussüsteemi mahtuvus
○ Etteandesüsteemi tootlikus
○ Magneti ja purusti tootlikus
600 m3/h
1200 m3/h
200 m3/h
200 m3/h












Detailplaneeringu algatamine
Tasuvuseeluuring
Esimene seadmeleping
KMH aruande koostamine
KMH aruande kinnitamine
Põhilepingud sõlmitud
Detailplaneeringu kehtestamine
Investeerimisotsus
Turbiinilepingu sõlmimine
Ehitusprojekti koostamine
Ehitusluba ja ehituse alustamine
Finantseerimisleping
12.2003
2003
12.2004
2004-2005
04.2006
08.2006
08.2006
02.2007
02.2007
2006-03.2007
06.2007
08.2007











Esimesed vundamendid valmis
Esimeste seadmete paigaldamine
Katla paigaldamise algus
Turbiiniseadmete paigaldamise algus
Survekatsetused algavad
Turbiini paigaldamise algus
Esimene tuli katlas
Esimene aur turbiini
Esimene sünkroniseerimine
Tootmise alustamine
Jaama vastuvõtmine
10.2007
10.2007
01.2008
04.2008
05.2008
05.2008
09.2008
10.2008
10.2008
11.2008
12.2008
Suvi 2005
110 kV kaabelliini ehitamine