Transcript Soo - Weebly

Soo
Külli Natka
6 klass
2012
Soode paiknemine ja teke



Hakkasid arenema
kohe pärast jääaja
lõppu.
Eriti sooderohked on
Pärnumaa,
Järvamaa,
Ida-Virumaa,
Tartumaa.
Eesti maismaast on
soode all peaaegu ¼.
Mis on soo?


Soo on liigniiske ala,
kus maapinda katab
paks turbakiht.
Turvas koosneb
mittetäielikult
lagunenud taimsest
ainest
(turbasamblast,
pilliroost, villpeast).
Kuidas tekkivad sood?
Liigniiskesse paika,
näiteks nõkku.
Järve
kinnikasvamisel
Hakkavad vohama
turbasamblad, tekitavad
turbakihi
Järvepind kattub muu
taimestikuga, seejärel
hakkavad kasvama taimed,
mis tekitavad turvast
(kasvab 1 mm aastas)
madalsoo
siirdesoo
raba
Soo arengu astmed
Madalsoo






Soo arengu algtase
Põhjaveetoiteline
Tingimused taimede
kasvuks kõige
soodsamad
Sookask
Pilliroog
Turbasammal jt sambad
Kõrgsoo ehk raba








Soo arengu lõppaste
Sademete toiteline
Turba paksus 5-7m
Pinnas koosneb
turbasamblast
Toitaineid vähe
Mõnes rabas puuduvad
puud üldse- lagerabas
Mänd
Kääbuspõõsad ehk
puhmad- sinikas,
sookail, jõhvikas,
murakas, tuppvillpea.
 Pildil
Männikjärve
raba
Pildil Männikjärve raba
Siirdesoo





Vaheaste madalsoo
ja raba vahel
Kasvab mõlemale
iseloomilikke taimi
Mänd, kask
Rohttaimi vähem kui
madalsoos
Sammaldest
ülekaalus
turbasamblad
Mille poolest erinevad
madalsoo ja raba?
Keskkonnatingimused soos




Liigniiskus, hapniku vähesus ja kõrge happesus
takistavad lagundajate tegevust ja taimne
mass ladestub turbana.
Turbas on vähe mineraalaineid ja seepärast
on siin taimede jaoks pidev toitainete puudus.
Siin suudavad kasvada vaid vähesed liigid.
Kuna taimestik on liigivaene, on liigivaene
muugi elustik.