Parasvöötme metsad
Download
Report
Transcript Parasvöötme metsad
Maiki Lauri
4. Parasvöötme okasmetsad
Okasmetsa levik
Asend
Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka
Euraasias ulatuslikke igikülmunud
alasid.
Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb
vene keelest, kus see tähistab Venemaa
hiiglaslikke okasmetsamassiive.
Kliima
Jahe ja niiske suvi, külm talv.
Sademetevaestes teravalt mandrilise
kliimaga aladel annab vajalikku niiskust
igikeltsa pindmise kihi sulamine.
Kliima
Aastane sademete hulk ületab tavaliselt
750 mm
Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas
tuulevaikus.
Taimestik
Ilme annavad oksametsad ja sood.
Domineerivad: igihaljad männid, kuused,
nulud ja suvehaljas lehis.
Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask
ja haab).
Puhmastaimed
Harilik mänd
Kuusk
Nulg
Suvehaljas lehis
Taimestik
Kohastumused:
Kooniline võra – et lume raskuse all
mitte murduda
Peenikesed okkad – et vähendada
aurumist
Okasmetsad jaotatakse tume – ja
heletaigaks.
Tumetaigas – kuusk ja nulg
Heletaiga – mänd ja lehis
Mullastik
Leedemullad – kujunevad seal, kus
sademete hulk ületab aurumise.
Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi
kannab toitained sügavale, mulla
ülaosas on väljauhtehorisont e
leedehorisont. See on heledat värvi
(sest ei ole toitaineid). Selle all on
tumedam sisseuhtehorisont, kus on
ärakantud toitained.
Loomastik
Iseloomulikumad asukad on paksu
karvkattega kiskjad ja seemnetest
toituvad loomad.
Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt,
rebane, põder, saarmas, kobras,
karvasjalgkakk, siidisaba
Pruunkaru
Hunt
Rebane
Soobel
Põder
Kobras
Siidisabad
Karvasjalgkakk
Inimene okasmetsavööndis
Maavarade kaevandamine
Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis
on seal palju hüdroelektrijaamu
Metsandus
Jahindus
Kalandus
Loomakasvatus
Põllukultuuride kasvatamiseks pole
sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.
5. Parasvöötme sega – ja
lehtmetsad
Sega – ja lehtmetsa levik
Asend
Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias,
parasvöötmes okasmetsade ja rohtla
vööndi vahepeal.
Kliima
Kliima on omane parasvöötmele, erineb
mandriline ja mereline kliima.
Rannikualadel kliima pehmem kui
sisemaal, kus kliima on muutlikum ja
talvel külmem
Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega
Iseloomulik on läänetuulte valdamine
Taimestik
Tuntud oma sügisese värvikirevuse
poolest
Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka
okasmetsi
Puurindes on ülekaalus tamm, pöök,
vaher, pärn, saar, jalakas, kastan,
pähklipuu.
Pärn
Pöök
Tamm
Vaher
Taimestik
Rindeline ehitus on keeruline, lisaks
eelpool nimetatud puurindele on veel
madalam puurinne: kask, haab, paju.
Esineb ka põõsarinne – sarapuu,
kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on
rikkalik
Niidud
Mullastik
Peamisteks muldadeks on
toitainerohked pruunmullad
Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine
laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida
soojem ja niiskem on kliima, seda enam
mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.
Pruunmulla profiilis valitseb enam –
vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust
on mõõdukalt ning raua – ja
alumiiniumiühendid on püsivad.
Loomastik
Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja
tammetõrudest toituvad ja ka
kõigesööjad imetajad.
Enamik neist on kohastunud aktiivseks
eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad
talveunne.
Loomastik
Pesukaru
Metsnugis
Metskass
Metssiga
Euroopa naarits
Punahirv
Roherähn
Pesukaru
Metsnugis
Metskass
Metssiga
Euroopa naarits
Punahirv
Roherähn
Inimene
Merelise kliimaga osas on maailma
soodsaimad tingimused inimese eluks
Soe ja niiske suvi, pehme talv,
produktiivsed mullad ja metsade rohkus
on tiheda asustuse peamisteks
eeltingimusteks
Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus,
maavarade kaevandamine, kalandus