Transcript Parasvöötme metsad

Maiki Lauri
4. Parasvöötme okasmetsad
Okasmetsa levik
Asend

Hõlmab nii Põhja – Ameerikas kui ka
Euraasias ulatuslikke igikülmunud
alasid.

Kutsutakse ka taigaks, nimetus tuleneb
vene keelest, kus see tähistab Venemaa
hiiglaslikke okasmetsamassiive.
Kliima
Jahe ja niiske suvi, külm talv.
 Sademetevaestes teravalt mandrilise
kliimaga aladel annab vajalikku niiskust
igikeltsa pindmise kihi sulamine.

Kliima
Aastane sademete hulk ületab tavaliselt
750 mm
 Tiheda taimkatte tõttu valitseb metsas
tuulevaikus.

Taimestik
Ilme annavad oksametsad ja sood.
 Domineerivad: igihaljad männid, kuused,
nulud ja suvehaljas lehis.
 Mõnes kohas lisandub ka lehtpuid (kask
ja haab).
 Puhmastaimed

Harilik mänd
Kuusk
Nulg
Suvehaljas lehis
Taimestik
Kohastumused:
 Kooniline võra – et lume raskuse all
mitte murduda
 Peenikesed okkad – et vähendada
aurumist

Okasmetsad jaotatakse tume – ja
heletaigaks.
 Tumetaigas – kuusk ja nulg
 Heletaiga – mänd ja lehis

Mullastik

Leedemullad – kujunevad seal, kus
sademete hulk ületab aurumise.
Üleliigne vesi jääb pinnasesse, vesi
kannab toitained sügavale, mulla
ülaosas on väljauhtehorisont e
leedehorisont. See on heledat värvi
(sest ei ole toitaineid). Selle all on
tumedam sisseuhtehorisont, kus on
ärakantud toitained.
Loomastik

Iseloomulikumad asukad on paksu
karvkattega kiskjad ja seemnetest
toituvad loomad.

Näiteks: pruunkaru, soobel, hunt,
rebane, põder, saarmas, kobras,
karvasjalgkakk, siidisaba
Pruunkaru
Hunt
Rebane
Soobel
Põder
Kobras
Siidisabad
Karvasjalgkakk
Inimene okasmetsavööndis
Maavarade kaevandamine
 Kuna palju on kiirevoolulisi jõgesid – siis
on seal palju hüdroelektrijaamu
 Metsandus
 Jahindus
 Kalandus
 Loomakasvatus
 Põllukultuuride kasvatamiseks pole
sobivaid maid, kliima ka ei soodusta.

5. Parasvöötme sega – ja
lehtmetsad
Sega – ja lehtmetsa levik
Asend

Asuvad Põhja – Ameerikas ja Euraasias,
parasvöötmes okasmetsade ja rohtla
vööndi vahepeal.
Kliima
Kliima on omane parasvöötmele, erineb
mandriline ja mereline kliima.
 Rannikualadel kliima pehmem kui
sisemaal, kus kliima on muutlikum ja
talvel külmem
 Esineb 4 selgesti eristatavat aastaaega
 Iseloomulik on läänetuulte valdamine

Taimestik
Tuntud oma sügisese värvikirevuse
poolest
 Lehtmetsadega kõrvuti kasvavad ka
okasmetsi
 Puurindes on ülekaalus tamm, pöök,
vaher, pärn, saar, jalakas, kastan,
pähklipuu.

Pärn
Pöök
Tamm
Vaher
Taimestik
Rindeline ehitus on keeruline, lisaks
eelpool nimetatud puurindele on veel
madalam puurinne: kask, haab, paju.
Esineb ka põõsarinne – sarapuu,
kuslapuu. Rohu – ja samblarinne on
rikkalik
 Niidud

Mullastik

Peamisteks muldadeks on
toitainerohked pruunmullad

Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine
laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida
soojem ja niiskem on kliima, seda enam
mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad.

Pruunmulla profiilis valitseb enam –
vähem ühtlaselt pruun värvus; huumust
on mõõdukalt ning raua – ja
alumiiniumiühendid on püsivad.
Loomastik
Tüüpilised on seemnetest, pähklitest ja
tammetõrudest toituvad ja ka
kõigesööjad imetajad.
 Enamik neist on kohastunud aktiivseks
eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad
talveunne.

Loomastik
Pesukaru
 Metsnugis
 Metskass
 Metssiga
 Euroopa naarits
 Punahirv
 Roherähn

Pesukaru
Metsnugis
Metskass
Metssiga
Euroopa naarits
Punahirv
Roherähn
Inimene
Merelise kliimaga osas on maailma
soodsaimad tingimused inimese eluks
 Soe ja niiske suvi, pehme talv,
produktiivsed mullad ja metsade rohkus
on tiheda asustuse peamisteks
eeltingimusteks
 Karjakasvatus, maaviljelus, metsandus,
maavarade kaevandamine, kalandus
