Transcript C. Raunkiæri

Eluvorm - taimede rühm, mis olenemata oma fülogeneetilisest päritolust on kohastunud ühteviisi kasutama elukeskkonda ja üle elama ebasoodsaid tingimusi. S.t. eluvormid on ökoloogilis-morfoloogiliselt
sarnaste taimede rühmad, millel on ühesugused morfoloogilised ja/või füsioloogilised adaptatsioonid
teatud ökoloogiliste faktorite suhtes. Eluvormid kujunevad konvergentse evolutsiooni tulemusel.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
1
Eluvormi mõiste võttis kasutusele saksa maadeuurija ja botaanik A. von Humboldt (1806), kasutades terminit põhivorm (Grundform). Humboldti põhivormide eristamise aluseks oli taimede
haabitus, üldmulje neist. Seega oli tema eluvormi käsitlus füsiognoomiline, tema põhivormid ei
peegeldanud organismi ehitustüübi adaptatiivset iseloomu.
C. Raunkiæri (1903) poolt esitatud eluvormide liigituse aluseks on uuenemispungade olemasolu
ja paiknemine maapinna suhtes kasvuks ebasoodsal perioodil (külm talv, kuiv suvi). Raunkiæri
eluvormi-käsitlus on ökoloogiline - ta taandas kogu keskkonnatingimuste kompleksi ühele domineerivale kliimafaktorile.
Raunkiæri jaotas seemnetaimed 5 eluvormirühma ja 10 eluvormiklassi.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
2
 RAUNKIÆRI ELUVORMIDE
SÜSTEEM
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
3
LIAANID - puitunud või poolpuitunud varrega ronitaimed, EPIFÜÜDID - teistel taimedel (tüvel, okstel, lehtemis teiste taimede ümber väändudes/klammerdudes saa- del) kasvavad taimed, millel puudub kontakt mullavad tungida puistu ülemistesse rinnetesse.
ga.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
4
 RAUNKIÆRI ELUVORMIDE
SÜSTEEM
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
5
TÜVISUKULENDID - kõrged lihakate vartega taimed, KAMEFÜÜDID - taimed, mille uuenemispungad
paiknevad maapinna kohal, kuid mitte kõrgemal kui
25 cm.
© Sellin
ristmagun (Hunnemannia fumariifolia)
Cereus atacamensis
h. kukemari (Empetrum nigrum)
mille varred talitlevad veesäilitus- ja assimilatsiooniorganina.
6
 RAUNKIÆRI ELUVORMIDE
SÜSTEEM
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
7
Bioloogiline spekter - eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis või piirkonnas.
Raunkiær võttis kasutusels ka normaalspektri mõiste - kogu maailma floorat iseloomustav bioloogiline
spekter, mis on arvutatud representatiivse liigilise valimi põhjal. Whittaker (1975) järgi:
Ch
H
Cr
Th
46
9
26
6
13
KUIVEMAKS
KÜLMEMAKS
Ph
© Sellin
troopil. vihmametsad: fanerofüüdid (96%)
subtroopil. metsad:
fanerofüüdid (65%)
laialehised metsad:
fanerofüüdid (54%)
okasmetsad:
hemikrüptofüüdid (58%)
tundra:
hemikrüptofüüdid (60%)
mesof. metsad:
fanerofüüdid (34%)
kuivad tammikud: hemikrüptofüüdid (36%)
kuivad rohtlad:
hemikrüptofüüdid (63%)
poolkõrbed:
kamefüüdid (59%)
kõrbed:
terofüüdid (73%)
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
8
 SEREBRJAKOVI ELUVORMIDE SÜSTEEM (1962)
I. Serebrjakovi käsitluses on eluvorm - teatud taimede grupi üldine haabitus, ehitustüüp, mis on
ajalooliselt kujunenud kohastumusena teatud ökoloogilistele tingimustele. Serebrjakovi süsteem
kajastab peamisi tendentse paljas- ja katteseemnetaimede morfoloogia evolutsioonis.
Liigituse aluseks on võetud:
 taime telgorganite mõõtmed
 harunemine
 puitumise aste
 sukulentsus, juurevõsundite olemasolu ja muud ehituse põhijooned
 maapealste organite elutsükli kestus
 toitumistüüp
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
9
A. PUITTAIMED - varred puitunud, mitmeaastased.
I. Puud - 1 keskne peatelg (tüvi), mis püsib kogu elu, kümneid või sadu aastaid; kõrgus 3-150 m.
1. Võrapuud - haruneva tüvega, mittesukulentsed, oksised puud.
2. Tuttpuud - vähe- või mitteharuneva tüvega, mis tipul moodustab lühivõsusid pikkade lehtede
kimbuga (draakonipuu, Dracaena; pandan, Pandanus; kookospalm, Cocos nucifera).
3. Turdpuud - lehitud tüvisukulendid (hiigel-karneegiakaktus, Carnegiea gigantea;
lühter-piimalill, Euphorbia candelabrum).
© Sellin
10
II. Põõsad - peatelg lühemaealine, moodustab 10-20(40) aastat kasvavaid tüveharusid (tüvik);
kõrgus 0.6-6 m.
1. Võrapõõsad - tüvikud harunevad, oksised, täielikult puitunud pikkvõsudega.
2. Tuttpõõsad - tüvikud pole harunenud, tipul lühivõsud suurte lehtede rosettidega (põõsaspalmid Bactris major, Dracophyllum fiordense).
3. Turdpõõsad - mitmeteljelised sukulendid (viigikaktus, Opuntia sp.; piimalill, Euphorbia sp.).
4. Nugipõõsad - parasiitsed või poolparasiitsed põõsad, mis kinnituvad haustoritega teistele
taimedele (h. puuvõõrik, Viscum album; Osyris alba).
© Sellin
11
III. Puhmad e. kääbuspõõsad - peatelg asendub ontogeneesi algetappidel lühiealiste 5-10 aastat
kasvavate harudega; kõrgus 5-60 cm.
1. Tavapuhmad - täielikult puitunud pikkvõsudega (kanarbik, Calluna vulgaris; h. pohl, Vaccinium
vitis-idaea; mustikas, Vaccinium myrtillus).
2. Rosettpuhmad - puitunud lühivõsud leherosettidega (Dracophyllum menziesii; D. minimum).
3. Turdpuhmad - võsud lihakad, täidavad veedepoo ja assimilatsiooni ülesannet (soolalülik,
Halocnemum strobilaceum).
4. Nugipuhmad - parasiitsed või poolparasiitsed puhmad, mis kasvavad puude okstel (võõrikulised,
Loranthaceae; kääbusvõõrik, Arceuthobium sp.).
© Sellin
12
B. POOLPUITTAIMED
IV. Poolpõõsad ja -puhmad - maapelsetel võsudel puituvad vaid alumised osad, ülemised rohtsed
osad on vaid üheaastased; kõrgus 0.5-2 m.
1. Tava-poolpõõsad - mittesukulentsete pikkvõsudega [padjandtaimed - Artemisia arenaria,
põisrohi (Silene sp.), hundihammas (Astragalus sp.); soopihl (Comarum palustre)].
2. Turd- poolpõõsad - võsud sukulentsuse tunnustega (maltsalised, Chenopodiaceae).
© Sellin
13
C. MAISMAA ROHTTAIMED
V. Polükarpsed püsikud - mitmeaastased rohttaimed, mis õitsevad ja viljuvad elu jooksul korduvalt.
1. Tavapüsikud - mittesukulentsed püsikud (võsaülane, Anemone nemorosa; võilill, Taraxacum sp.).
2. Turdpüsikud - sukulentsed mitmeaastased rohttaimed (kukehari, Sedum sp.; liivsibul, Jovibarba
sp.; kivilehikud).
3. Kõdu- ja nugipüsikud - saprofüütsed ja parasiitsed püsikud (h. seenlill, Monotropa hypopitys;
h. käopäkk, Lathraea squamaria; lehitu pisikäpp, Epipogium aphyllum).
4. Epifüüt-püsikud - teistel taimedel kasvavad püsikud (käpalised, Orchidaceae; bromeelialised,
Bromeliaceae).
5. Ronipüsikud - rohtsed mitmeaastased ronitaimed (humal, Humulus lupulus; tara-seatapp,
Calystegia sepium; h. kassitapp, Convolvulus arvensis).
© Sellin
14
VI. Monokarpsed rohttaimed - rohttaimed, mis õitsevad ja viljuvad kord elus.
1. Tava-monokarpsed rohttaimed - h. nälghein (Spergula arvensis), põldsinep (Sinapis arvensis),
malts (Atriplex sp.).
2. Turd-monokarpsed rohttaimed - rand-soodahein (Suaeda maritima), h. soolarohi, (Salicornia
europaea)
3. Nugi-monokarpsed rohttaimed - võrm (Cuscuta sp.), silmarohi (Euphrasia sp.), kamaras
(Odontites sp.).
4. Roni-monokarpsed rohttaimed - konnatatar (Fallopia sp.), suvivikk (Vicia sativa).
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
15
D. VEE-ROHTTAIMED
See osa jäi Serebrjakovil surma tõttu detailiseerimata.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
16
 DU RIETZ’ VEETAIMEDE ELUVORMID (1921)
 Isoetiidid - veekogu põhja kinnituvad veesisesed
 Nümfeiidid - veekogu põhja kinnituvad taimed,
taimed; veepinnast ulatub välja vaid õisik, kui seegi
(lahnarohi, Isoetes; vallisneeria, Vallisneria; näkirohi,
Najas).
millel on olemas nii veesisesed kui ka veepinnal ujuvad lehed (vesiroos, Nymphaea; vesikupp, Nuphar;
ujuv penikeel, Potamogeton natans).
© SellinVallisneria americana
vesiroos (Nymphaea sp.)
17
 Elodeiidid - vees vabalt hõljuvad, väga harva
 Lemniidid - vabalt veepinnal ujuvad taimed, juu-
veekogu põhja kinnituvad taimed; toitaineid hangivad
veest läbi kogu keha pinna (kanada vesikatk, Elodea
canadensis; vesihernes, Utricularia; h. vesisulg, Hottonia palustris).
red või osa lehti ripub vette (lemmel, Lemna; ujuv salviinia, Salvinia natans; konnakilbukas, Hydrocharis
morsus-ranae).
Utricularia radiata
© Sellin
vesisalat (Pistia stratiotes)
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
18
 ROHTTAIMEDE JAOTUS
Rohttaimed - puitumata vartega taimed, mille võsud surevad kasvuks ebasoodsaks aastajaks:
 üheaastased taimed - kogu elutsükkel vältab ühe vegetatsiooniperioodi (h. hiirekõrv, Capsella bursapastoris; põldsinep, Sinapis arvensis)
 kaheaastased taimed - taime elutsükkel vältab 2 vegetatsiooniperioodi, esimesel aastal vegetatiivne kasv,
teisel õitsevad ja viljuvad (metsporgand, Daucus carota; üheksavägine, Verbascum thapsus)
 püsikud - mitmeaastased rohttaimed, elutsükkel vältab rohkem kui 2 aastat (h. sinilill, Hepatica nobilis;
võilill, Taraxacum)
ÜHEAASTANE T.
tomat (Lycopersicon
esculentum)
KAHEAASTANE T.
aedporgand (Daucus
carota ssp. sativus)
PÜSIK
püreeter
(Pyrethrum sp.)
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
Aug. 2000 Jaan. 2001 Aug. 2001
Jaan. 2002
19
Aug. 2002
 ELUVORMIDE EVOLUTSIOON
Kõrgemate taimede evolutsioonis 2 vastandlikku suunda.
Divergents - tunnuste lahknemine, populatsioonide erinevuste suurenemine  liikide teke.
h. kadakas (Juniperus communis)
ortotroopse varrega puu Euraasia tasandikel
© Sellin
Juniperus communis ssp. depressa
plagiotroopne puu/põõsas Euraasia mägedes
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
20
Konvergents - sarnaste tunnuste kujunemine fülogeneetiliselt kaugetel liikidel  eluvormide
teke.
särav fukjeeria (Fouquieria splendens)
sugukonnast Fouquieriaceae, Põhja-Ameerika kõrbed
sale alloodia (Alluaudia procera)
sugukonnast Didereaceae, kõrbeline Madagaskar
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
21
 SOONTAIMEDE ELUVORMILINE LEVIK MINEVIKUS
Taimede eluvormiline levik ei ole maakera geoloogilises minevikus olnud sugugi mitte ühesugune:
 mega- ja mesofanerofüütide maksimaalne areng: kriidis (145-65 milj. a. tagasi)
 mikrofanerofüüdid ja liaanid:
paleogeenis (65-26 milj. a. tagasi)
 nanofanerofüüdid ja hemikrüptofüüdid:
neogeenis (26-2 milj. a. tagasi)
 kamefüüdid, geofüüdid ja terofüüdid:
hiljem
Eluvormide evolutsiooni põhisuund:
puud
põõsad
puhmad
poolpõõsad ja
-puhmad
püsikud
üheaastased
taimed
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
vee makrofüüdid
22
Eluvormide evolutsiooniga kaasnevad morfoloogilis-anatoomilised muutused:
 taime kõrguse vähenemine
 taime eluea lühenemine
 primaarse telgorgani ja seda asendavate võsude elukestuse lühenemine
 võsude arvu suurenemine
 varre harunemistüübi muutumine
 puidu akumulatsiooni vähenemine vartes
 korkkoe reduktsioon
 varasemate elujärkude arengu kiirenemine
vegetatiivne periood enne õitsemist lüheneb
võsud saavutavad kiiresti täispikkuse (näit. bambus 1 aastaga)
 taimede vegetatiivne liikuvus suureneb
Rohtsete eluvormide kujunemise olulised eeldused:
 lisajuurte teke
 juurestiku kontraktiilse tegevuse kujunemine
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
23
© Sellin
A - SAMMASJUURESTIKU JA ORTOTROOPSETE VÕSUDEGA TAIMED
B - PUHMAS- JA MÄTASTAIMED
C - ROSETT-TAIMED
D - PADJANDTAIMED
E - Taimed
PLAGIOTROOPSETE
VÕSUDEGA TAIMED
Organismide mitmekesisus.
5
F - RONITAIMED
Eluvormide evolutsiooni käsitletakse mitte lineaarse ahelana, vaid mitme paralleelse reana, mis vastavad teatud spetsiifilistele edaafiliste, klimaatiliste ja tsönootiliste tingimuste kombinatsioonidele.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 5
25