Transcript tolmutoru

3.1. LEHT (folium) - õhukeskkonnas paiknev vegetatiivne organ, mille põhifunktsioonideks on:
 valgusenergia absorptsioon
 süsiniku assimilatsioon (fotosüntees)
 transpiratsioon
Kujult on leht erakordselt varieeruv taimeorgan, mis sageli on tugevasti muundunud ja võib täita
hoopis muid funktsioone:
 säilitusorgan (lehtsukulentidel)
 kaitsevahend herbivooride vastu (leheastlad - h. kukerpuu, Berberis vulgaris)
 kinnitusvahend (leheväänlad ronitaimedel - aedhernes, Pisum sativum)
 putukate püüdmise vahend (püünislehed putuktoidulistel taimedel - huulhein, Drosera;
võipätakas, Pinguicula)
 kaitse liigse päikesekiirguse vastu (astlad tüvisukulentidel)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
1
 LEHE SISEEHITUS
kutiikula
sammaskude
kobekude
lehe põhikude e. mesofüll
ülemine
epiderm
juhtkimp
alumine
epiderm
intertsellulaar
© Sellin
õhulõheOrganismide mitmekesisus. Taimed 3
2
 ÕHULÕHED (50-300 mm-2): sulgrakud (2)
kaasrakud (0-4)
LEHTEDE JAOTUS ÕHULÕHEDE PAIKNEMISE ALUSEL:
 Hüpostomaatilised lehed - õhulõhed lehe alumises epidermis (enamik puittaimi)
 Amfistomaatilised lehed - õhulõhed lehe mõlemas epidermis
 Epistomaatilised lehed - õhulõhed lehe ülemises epidermis (veetaimede ujulehed)
sulgrakk
kloroplast
rakutuum
õhulõhe
kaasrakk
AVATUD ÕHULÕHE
õunapuu (Malus sp.)
kartul
(Solanum tuberosum)
SULETUD ÕHULÕHE
mais (Zea mays)
3
 FOTOSÜNTEES - LEHE TÄHTSAIM FUNKTSIOON
CO2 H2O O2
õhulõhe
Päike
CO2
O2
CO2
valgus
sahhariidides
salvestatud
energia
glükoos (C6H12O6)
H2O
vesi, mineraalained, H2O
muud toitained
6CO2 + 6H2O + VALGUS  C6H12O6 + 6O2
4
 MESOMORFNE JA KSEROMORFNE LEHT
Mesofüüdid - taimed, mis kasvavad parasniisketes tingimustes  mesomorfsed lehed.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
5
Kserofüüdid e. kuivustaimed - taimed, mis kasvavad kuivadel kasvukohtadel või kus õhk
on väga kuiv  kseromorfsed lehed:
 tihe juhtkimpude võrk
 sammaskude mitmekihiline
 õhulõhed väikesed, paiknevad tihedalt, sageli süvendite põhjas
 epidermi rakud on väikesed, paksukestalised
 mesofülli rakud väikesed, intertsellulaarid väikesed
 tugevasti arenenud tugikoed sklerenhüümi näol  sklerofüllia
 väike transpireeriv pind (lehed kitsad, väikesed, tugevasti redutseerunud)
 epiderm võib olla mitmekihiline, kutiniseerunud, paksu vahakihiga
 lehed kaetud kattekarvadega
 lehed roidelised + liigesrakud  kokku rullumine
 lehed erikoidse ehitusega (kanarbikulised, Ericaceae)
 lehed sukulentsed /paks kutiikula; mesofüll nõrgalt diferentseerunud; veesäilituskude;
juhtkoed nõrgalt arenenud; õhulõhed hõredalt (15-50 õhulõhe mm-2), süvendite põhjas/
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
6
Kseromorfse lehe siseehitus
 OKASPUUDE LEHE EHITUS
keerdmänd (Pinus contorta)
epiderm
mesofüll
vaigukäik
männi (Pinus sp.) okka ristlõik
endoderm
juhtkimp
transfusioonkude
hüpoderm
© Sellin
8
3.2. LEHE MUUDENDID
 Leheastel
- teravaks ogakujuliseks muundunud leht, mis on kaitseks herbivooride vastu
(kukerpuu, Berberis; karuohakas, Carduus; ogaputk, Eryngium).
Ferocactus melocactiformis
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
9
 Leheväänel
- muundunud leht ronitaimedel, mis talitleb ronimis- ja kinnitusvahendina.
Köitraoks võib muunduda terve leht või osa sellest:
 osa liitlehe lehekesi (aedhernes, Pisum sativum)
 kogu lehelaba (seahernes, Lathyrus)
 abilehed (smiilaks, Smilax)
 leherootsud (elulõng, Clematis; mungalill, Tropaeolum)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
10
 Füllood
- muundunud leht, mille leheroots on lamenenud ja talitleb assimilatsiooniorganina,
leheleba on vähe arenenud või täielikult redutseerunud (akaatsia, Acacia; seahernes, Lathyrus).
pikalehine akaatsia (Acacia longifolia)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
11
 Veekoguja-leht - muundunud lehed epifüütidel, mis on kohastunud vee kogumiseks või
ammutamiseks atmosfäärist.
suur diskiidia (Dischidia rafflesiana)
© Sellin
habetillandsia (Tillandsia usneoides)
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
12
putuktoiduliste taimede leht, mis on
muundunud putukate püüdmise vahendiks.
© Sellin
ümaralehine huulhein
(Drosera rotundifolia)
 Püünisleht -
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
Sarracenia sp.
3.3. ÕIED JA ÕITSEMINE
Õis - evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii
mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog lootekott, mikrospoorist kujuneb aga isasgametofüüdi homoloog - tolmutoru.
Õit võib käsitleda kui determineeritud kasvuga lühivõsu, mille lehed on muundunud erinevateks
õie osadeks.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
14
ÕIE
tähtsaimateks osadeks on viljalehtedest moodustunud emakad ja tolmukad, milles arenevad emas- ja isasgameedid. Paljunemisorganid on tavaliselt ümbritsetud õiekattega või harvem kõrglehtedest moodustunud kattega.
Õiekate koosneb õiekattelehtedest:
 välimised, harilikult rohelised on tupplehed  õietupp
 sisemised, harilikult eredavärvilised on kroonlehed  õiekroon
KAHELI ÕIEKATE - õiekate koosneb nii
tupp- kui ka kroonlehtedest.
kattene magunmalva
(Callirhoe involucrata)
LIHTNE ÕIEKATE e. PERIGOON - õiekate
ei ole eristunud õietupeks ja -krooniks.
aedtulp
(Tulipa gesneriana)
15
 ÕITE JA TAIMEDE SUGULINE POLÜMORFISM
ÕIED võivad olla:
(1) kahesugulised e. hermafrodiitsed - õies nii tolmukad kui emakad;
(2) ühesugulised - õies kas ainult tolmukad või emakad.
Ühesuguliste õite või käbidega TAIMELIIGID jaotatakse:
ühekojaline e. monoöötsiline taim - isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil
(kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd)
kahekojaline e. diöötsiline taim - isas- ja emasõied asuvad sama liigi eri isendeil
(paju, astelpaju, kanep, humal, seljarohi, h. kadakas)
kolmekojaline e. triöötsiline taim - emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar, Fraxinus excelsior)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
16
 ÕISIKUTE TÜÜBID
RATSEMOOSSED ÕISIKUD:
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
17
 ÕITSEMINE JA TOLMLEMINE
Monokarpsed taimed - taimed, mis õitsevad ja viljuvad vaid 1 kord elus:
 üheaastased taimed
 kaheaastased, mis õitsevad II aastal
 mõned mitmeaastaseid taimed - bambus (Bambus), saagoplam (Metroxylon), ameerika
agaav (Agave americana)
Polükarpsed taimed - mitmeaastaseid taimed, mis õitsevad ja viljuvad korduvalt.
Õitsemise kestus:
Nymphaea amazonum
20-30 min
öökuninganna (Selenicereus grandiflorus) 2-3 h
troopilised orhideed
80-300 päeva
Õietolmu ülekandumist tolmukailt emakasuudmeile nimet. tolmlemiseks. Kui tolmuterade ülekanne toimub tahtlikult inimese poolt või selle juures on tegevad loomad, räägitakse tolmeldamisest ja tolmeldajaist.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
18
 TOLMLEMISE TÜÜBID
 Autogaamia e. isetolmlemine - õietolm
pärineb samalt õielt või sama taime teiselt
õielt.
© Sellin
 Ksenogaamia e. võõrtolmlemine - õietolm
pärineb teiselt taimelt.
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
19
TUULTOLMLEMINE e. ANEMOGAAMIA - tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul.
 suur tolmuterade produktsioon
 tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad)
 tolmu paremaks vallapääsemiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, lepp, tamm) või paneb
tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised)
 õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured
 puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud
PUTUKTOLMLEMINE e. ENTOMOGAAMIA - tolmeldajateks on putukad (sagedamini kiletiivalised, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised); katteseemnetaimedel valdav, esineb 9/10 liikidest.
 silmatorkav, eredavärviline õiekate
 eredalt värvunud kõrglehed
 õied lõhnavad, on olemas nektaariumid
 õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks
 tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga  kleepuvad kergesti putuka karvade
või jäsemete külge
 õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbesõis, Ophrys insectifera) või toimivad lõksuna
(kaunis kuldking, Cypripedium calceolus; tobiväät, Aristolochia)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
20
VESITOLMLEMINE e. HÜDROGAAMIA - õietolmu kandumine vee vahendusel.
Esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel. Õietolm võib kanduda õielt õiele:
vee pinnal  epihüdrogaamia (heinmuda, Ruppia; sügis-vesitäht, Callitriche hermaphroditica;
vallisneeria, Vallisneria)
vee sees  hüpohüdrogaamia (näkirohi, Najas;
emakasuue tolmutera
kardhein, Ceratophyllum; Amphibolis)
Iseloomulikud tunnused:
 tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal
või vee all
 emakakaelad pikad, harunenud
 tolmuterad pika niitja kujuga
© Sellin
21
keerits-vallisneeria
(Vallisneria spiralis)
tolmutera
 TOLMLEMINE JA VILJASTAMINE
tolmukapea
emakasuue
tolmukaniit
Õistaimedel esineb kaheliviljastamine protsessis osaleb 2 spermiumi.
emakakael
tolmutoru
NB!
seemnealge
polaartuum
lootekott
sünergiid
spermium
kroonleht
tuppleht
spermium
munarakk
+
1n
1n
spermium
lootekoti teistuum
+
1n
2n
sügoot
2n
endospermi emarakk
3n
embrüo e. idu
2n
sekundaarne endosperm
3n
3.4. VILJAD JA SEEMNED
tomat (Lycopersicon
esculentum)
Õistaime embrüonaalne areng toimub kinnises
õieosas - sigimikus - seni, kuni kujunevad seem-
ned ja viljad, mis emataimest eralduvad.
Seemned koos neid katvate, ümbritsevate või
kaasnevate moodustistega, mis tekivad õiest,
moodustavad vilja. Õisikust tervikuna tekib viljade
valmimisel vilikond.
PALJASVILJAD - vilja moodutamisest võtab osa vaid sigimik.
RÜÜSVILJAD - vilja moodustamisest võtavad peale emakkonna osa veel muud õieosad õiepõhi, õiekate.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
23
ÕISIK
VILIKOND

ÕIS

VILI
EMAKAS

SIGIMIK

SEEMNEALGE
SEEME

LOOTEKOTT

SÜGOOT
© Sellin
EMBRÜO
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
24
 VILJADE LIIGITUS
Õie, täpsemalt emakkonna ehituse alusel:
I. lihtviljad tekivad õiest, milles on 1 sigimik, koosnegu ta siis ühest (apokarpne emakkond)
või mitmest viljalehest (tsönokarpne emakkond);
II. koguviljad tekivad õiest, milles on mitu sigimikku (apokarpne emakkond); ühest sigimikust
tekib osavili;
III. vilikonnad tekivad õisikutest.
Valmivate viljade veesisalduse alusel:
 lihakviljad - veesisaldus vilja valmimisel suureneb;
 kuivviljad - veesisaldus vilja valmimisel väheneb.
Seemnete viljadest vabanemise alusel:
(1) avaviljad - küpsed viljad avanevad ja seemned vabanevad viljakestast;
(2) sulgviljad - varisevad hõlpsasti, seemned jäävad kuni idanemiseni ümbritsetuks viljakestast.
jaguviljad - vili jaguneb pikisuunas vastavalt viljalehtedele 1-seemnelisteks osadeks;
laguviljad - vili laguneb ristisuunas 1-2-seemnelisteks osadeks (lülikaun, lülikõder).
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
25
I. LIHTVILJAD
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
26
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
27
 SEEME
Seeme - kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles taimeidu koos toitevarudega
on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast
munaraku viljastamist.
 paljunemis- ja levimisvahend;
 taimede teatav elujärk (iseseisev organism, milles füsioloogilised protsessid toimuvad äärmiselt madala intensiivsusega).
Seemned esinevad:
 paljasseemnetaimed (Gymnospermae)
 katteseemnetaimed (Angiospermae)
© Sellin
SEEMNETAIMED
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
28
 SEEMNE EHITUS: SEEMNEKEST, TOITEKUDE, EMBRÜO
Seemnekestal on kaitsefunktsioon (mehh. vigastused, ebasoodsad abiootilised faktorid, vee- ja
hingamiskadude vähendamine), tekib seemnealge integumentidest.
Toitekude muudab idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja
vältel kasvab välja ja tungib mulda idujuur ning maapinnale ulatuvad idulehed (mitte alati!).
 primaarne endosperm - paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmes;
 sekundaarne endosperm - katteseemnetaimedel tekib viljastatud teistuumast;
 idulehed (kõrvitsalised, Cucurbitaceae; liblikõielised, Fabaceae; korvõielised, Asteraceae);
 perisperm e. ümbristoitekude - tekib nutsellist (nelgilised, Caryophyllaceae; kaktuselised,
Cactaceae; pipralised, Piperaceae).
+ muud variandid
 hüpokotüülis (penikeelelised, Potamogetonaceae)
 kalatsospermis (Cyanastrum)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
29
mais (Zea mays)
0.5 cm
koleoptiil
idupung
idupung
seemnekest
idujuur
koleoriisa
1 cm
seemnekest
endosperm
1 mm
embrüo
0.5 mm
seemnekest
endosperm
apikaalne
iduleht
meristeem
hüpokotüüli alge
iduleht
idupung
idujuur
juuretipp
juuretipp
1 cm
apikaalne
seemnekest
meristeem
iduleht
seemnekest
apikaalne
meristeem
hüpokotüüli alge
iduleht
idujuur
juuretipp
primaarne
endosperm
Organismide
mitmekesisus. Taimed 3
0.1 mm
juurekübar
endosperm
h. hiirekõrv
(Capsella bursa-pastoris)
mänd (Pinus sp.)
lauk (Allium sp.)
iduleht
riitsinus
(Ricinus communis)
 SEEMNETE MITMEKESISUS
endosperm
kilbike
(iduleht)
põlduba
(Faba vulgaris)
hüpokotüüli
alge iduleht
vilja- ja seemnekest
 VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE
Levised e. diaspoorid - kõik taimest eralduvad osad või organid, olenemata nende tekkeviisist,
mille abil toimub kasvukohtade laiendamine ja uute hõivamine. Diaspoorideks võivad olla:
 eosed
 seemned
 viljad
 vilikonnad (pärn, takjas)
 suuremad osad taimedest koos viljadega
 sigipungad ja -sibulad
Diaspooride eemalekandumine taimest võib toimuda:
 taime enda sellekohaste seadiste varal (paiskviljad) - autohooria e. iselevi;
 mitmesuguste keskkonnategurite kaasabil - allohooria e. tegurlevi.
 TUULLEVI e. ANEMOHOORIA
 VESILEVI e. HÜDROHOORIA
 LOOMLEVI e. ZOOHOORIA
 INIMLEVI e. ANTROPOHOORIA
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
31
tolmukapea
haploidne (1n)
diploidne (2n)
triploidne (3n)
mikrospoor (1n)
seemnealge
tolmutera (1n)
idanev
seeme
täiskasvanud taim,
sporofüüt (2n)
embrüo (2n)
endosperm (3n)
MEIOOS
emakasuue
tolmutoru
sigimik
seeme
 ÕISTAIMEDE ELUTSÜKKEL
MEIOOS
seemnekest (2n)
endospermi
emarakk (3n)
arenev
makrospoor (1n)
tolmutoru
emakakael
VILJASTAMINE
lootekott (1n)
munaraku
tuum (1n)
tolmutoru
sügoot (2n)
© Sellin
munarakk (1n)
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
spermiumi tuum (1n)
32