Transcript tolmutoru
3.1. LEHT (folium) - õhukeskkonnas paiknev vegetatiivne organ, mille põhifunktsioonideks on:
valgusenergia absorptsioon
süsiniku assimilatsioon (fotosüntees)
transpiratsioon
Kujult on leht erakordselt varieeruv taimeorgan, mis sageli on tugevasti muundunud ja võib täita
hoopis muid funktsioone:
säilitusorgan (lehtsukulentidel)
kaitsevahend herbivooride vastu (leheastlad - h. kukerpuu, Berberis vulgaris)
kinnitusvahend (leheväänlad ronitaimedel - aedhernes, Pisum sativum)
putukate püüdmise vahend (püünislehed putuktoidulistel taimedel - huulhein, Drosera;
võipätakas, Pinguicula)
kaitse liigse päikesekiirguse vastu (astlad tüvisukulentidel)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
1
LEHE SISEEHITUS
kutiikula
sammaskude
kobekude
lehe põhikude e. mesofüll
ülemine
epiderm
juhtkimp
alumine
epiderm
intertsellulaar
© Sellin
õhulõheOrganismide mitmekesisus. Taimed 3
2
ÕHULÕHED (50-300 mm-2): sulgrakud (2)
kaasrakud (0-4)
LEHTEDE JAOTUS ÕHULÕHEDE PAIKNEMISE ALUSEL:
Hüpostomaatilised lehed - õhulõhed lehe alumises epidermis (enamik puittaimi)
Amfistomaatilised lehed - õhulõhed lehe mõlemas epidermis
Epistomaatilised lehed - õhulõhed lehe ülemises epidermis (veetaimede ujulehed)
sulgrakk
kloroplast
rakutuum
õhulõhe
kaasrakk
AVATUD ÕHULÕHE
õunapuu (Malus sp.)
kartul
(Solanum tuberosum)
SULETUD ÕHULÕHE
mais (Zea mays)
3
FOTOSÜNTEES - LEHE TÄHTSAIM FUNKTSIOON
CO2 H2O O2
õhulõhe
Päike
CO2
O2
CO2
valgus
sahhariidides
salvestatud
energia
glükoos (C6H12O6)
H2O
vesi, mineraalained, H2O
muud toitained
6CO2 + 6H2O + VALGUS C6H12O6 + 6O2
4
MESOMORFNE JA KSEROMORFNE LEHT
Mesofüüdid - taimed, mis kasvavad parasniisketes tingimustes mesomorfsed lehed.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
5
Kserofüüdid e. kuivustaimed - taimed, mis kasvavad kuivadel kasvukohtadel või kus õhk
on väga kuiv kseromorfsed lehed:
tihe juhtkimpude võrk
sammaskude mitmekihiline
õhulõhed väikesed, paiknevad tihedalt, sageli süvendite põhjas
epidermi rakud on väikesed, paksukestalised
mesofülli rakud väikesed, intertsellulaarid väikesed
tugevasti arenenud tugikoed sklerenhüümi näol sklerofüllia
väike transpireeriv pind (lehed kitsad, väikesed, tugevasti redutseerunud)
epiderm võib olla mitmekihiline, kutiniseerunud, paksu vahakihiga
lehed kaetud kattekarvadega
lehed roidelised + liigesrakud kokku rullumine
lehed erikoidse ehitusega (kanarbikulised, Ericaceae)
lehed sukulentsed /paks kutiikula; mesofüll nõrgalt diferentseerunud; veesäilituskude;
juhtkoed nõrgalt arenenud; õhulõhed hõredalt (15-50 õhulõhe mm-2), süvendite põhjas/
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
6
Kseromorfse lehe siseehitus
OKASPUUDE LEHE EHITUS
keerdmänd (Pinus contorta)
epiderm
mesofüll
vaigukäik
männi (Pinus sp.) okka ristlõik
endoderm
juhtkimp
transfusioonkude
hüpoderm
© Sellin
8
3.2. LEHE MUUDENDID
Leheastel
- teravaks ogakujuliseks muundunud leht, mis on kaitseks herbivooride vastu
(kukerpuu, Berberis; karuohakas, Carduus; ogaputk, Eryngium).
Ferocactus melocactiformis
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
9
Leheväänel
- muundunud leht ronitaimedel, mis talitleb ronimis- ja kinnitusvahendina.
Köitraoks võib muunduda terve leht või osa sellest:
osa liitlehe lehekesi (aedhernes, Pisum sativum)
kogu lehelaba (seahernes, Lathyrus)
abilehed (smiilaks, Smilax)
leherootsud (elulõng, Clematis; mungalill, Tropaeolum)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
10
Füllood
- muundunud leht, mille leheroots on lamenenud ja talitleb assimilatsiooniorganina,
leheleba on vähe arenenud või täielikult redutseerunud (akaatsia, Acacia; seahernes, Lathyrus).
pikalehine akaatsia (Acacia longifolia)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
11
Veekoguja-leht - muundunud lehed epifüütidel, mis on kohastunud vee kogumiseks või
ammutamiseks atmosfäärist.
suur diskiidia (Dischidia rafflesiana)
© Sellin
habetillandsia (Tillandsia usneoides)
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
12
putuktoiduliste taimede leht, mis on
muundunud putukate püüdmise vahendiks.
© Sellin
ümaralehine huulhein
(Drosera rotundifolia)
Püünisleht -
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
Sarracenia sp.
3.3. ÕIED JA ÕITSEMINE
Õis - evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii
mikro- kui makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog lootekott, mikrospoorist kujuneb aga isasgametofüüdi homoloog - tolmutoru.
Õit võib käsitleda kui determineeritud kasvuga lühivõsu, mille lehed on muundunud erinevateks
õie osadeks.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
14
ÕIE
tähtsaimateks osadeks on viljalehtedest moodustunud emakad ja tolmukad, milles arenevad emas- ja isasgameedid. Paljunemisorganid on tavaliselt ümbritsetud õiekattega või harvem kõrglehtedest moodustunud kattega.
Õiekate koosneb õiekattelehtedest:
välimised, harilikult rohelised on tupplehed õietupp
sisemised, harilikult eredavärvilised on kroonlehed õiekroon
KAHELI ÕIEKATE - õiekate koosneb nii
tupp- kui ka kroonlehtedest.
kattene magunmalva
(Callirhoe involucrata)
LIHTNE ÕIEKATE e. PERIGOON - õiekate
ei ole eristunud õietupeks ja -krooniks.
aedtulp
(Tulipa gesneriana)
15
ÕITE JA TAIMEDE SUGULINE POLÜMORFISM
ÕIED võivad olla:
(1) kahesugulised e. hermafrodiitsed - õies nii tolmukad kui emakad;
(2) ühesugulised - õies kas ainult tolmukad või emakad.
Ühesuguliste õite või käbidega TAIMELIIGID jaotatakse:
ühekojaline e. monoöötsiline taim - isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil
(kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd)
kahekojaline e. diöötsiline taim - isas- ja emasõied asuvad sama liigi eri isendeil
(paju, astelpaju, kanep, humal, seljarohi, h. kadakas)
kolmekojaline e. triöötsiline taim - emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (h. saar, Fraxinus excelsior)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
16
ÕISIKUTE TÜÜBID
RATSEMOOSSED ÕISIKUD:
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
17
ÕITSEMINE JA TOLMLEMINE
Monokarpsed taimed - taimed, mis õitsevad ja viljuvad vaid 1 kord elus:
üheaastased taimed
kaheaastased, mis õitsevad II aastal
mõned mitmeaastaseid taimed - bambus (Bambus), saagoplam (Metroxylon), ameerika
agaav (Agave americana)
Polükarpsed taimed - mitmeaastaseid taimed, mis õitsevad ja viljuvad korduvalt.
Õitsemise kestus:
Nymphaea amazonum
20-30 min
öökuninganna (Selenicereus grandiflorus) 2-3 h
troopilised orhideed
80-300 päeva
Õietolmu ülekandumist tolmukailt emakasuudmeile nimet. tolmlemiseks. Kui tolmuterade ülekanne toimub tahtlikult inimese poolt või selle juures on tegevad loomad, räägitakse tolmeldamisest ja tolmeldajaist.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
18
TOLMLEMISE TÜÜBID
Autogaamia e. isetolmlemine - õietolm
pärineb samalt õielt või sama taime teiselt
õielt.
© Sellin
Ksenogaamia e. võõrtolmlemine - õietolm
pärineb teiselt taimelt.
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
19
TUULTOLMLEMINE e. ANEMOGAAMIA - tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul.
suur tolmuterade produktsioon
tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad)
tolmu paremaks vallapääsemiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, lepp, tamm) või paneb
tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised)
õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured
puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud
PUTUKTOLMLEMINE e. ENTOMOGAAMIA - tolmeldajateks on putukad (sagedamini kiletiivalised, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised); katteseemnetaimedel valdav, esineb 9/10 liikidest.
silmatorkav, eredavärviline õiekate
eredalt värvunud kõrglehed
õied lõhnavad, on olemas nektaariumid
õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks
tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga kleepuvad kergesti putuka karvade
või jäsemete külge
õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbesõis, Ophrys insectifera) või toimivad lõksuna
(kaunis kuldking, Cypripedium calceolus; tobiväät, Aristolochia)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
20
VESITOLMLEMINE e. HÜDROGAAMIA - õietolmu kandumine vee vahendusel.
Esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel. Õietolm võib kanduda õielt õiele:
vee pinnal epihüdrogaamia (heinmuda, Ruppia; sügis-vesitäht, Callitriche hermaphroditica;
vallisneeria, Vallisneria)
vee sees hüpohüdrogaamia (näkirohi, Najas;
emakasuue tolmutera
kardhein, Ceratophyllum; Amphibolis)
Iseloomulikud tunnused:
tolmukapead ja emakasuudmed täpselt veepinnal
või vee all
emakakaelad pikad, harunenud
tolmuterad pika niitja kujuga
© Sellin
21
keerits-vallisneeria
(Vallisneria spiralis)
tolmutera
TOLMLEMINE JA VILJASTAMINE
tolmukapea
emakasuue
tolmukaniit
Õistaimedel esineb kaheliviljastamine protsessis osaleb 2 spermiumi.
emakakael
tolmutoru
NB!
seemnealge
polaartuum
lootekott
sünergiid
spermium
kroonleht
tuppleht
spermium
munarakk
+
1n
1n
spermium
lootekoti teistuum
+
1n
2n
sügoot
2n
endospermi emarakk
3n
embrüo e. idu
2n
sekundaarne endosperm
3n
3.4. VILJAD JA SEEMNED
tomat (Lycopersicon
esculentum)
Õistaime embrüonaalne areng toimub kinnises
õieosas - sigimikus - seni, kuni kujunevad seem-
ned ja viljad, mis emataimest eralduvad.
Seemned koos neid katvate, ümbritsevate või
kaasnevate moodustistega, mis tekivad õiest,
moodustavad vilja. Õisikust tervikuna tekib viljade
valmimisel vilikond.
PALJASVILJAD - vilja moodutamisest võtab osa vaid sigimik.
RÜÜSVILJAD - vilja moodustamisest võtavad peale emakkonna osa veel muud õieosad õiepõhi, õiekate.
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
23
ÕISIK
VILIKOND
ÕIS
VILI
EMAKAS
SIGIMIK
SEEMNEALGE
SEEME
LOOTEKOTT
SÜGOOT
© Sellin
EMBRÜO
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
24
VILJADE LIIGITUS
Õie, täpsemalt emakkonna ehituse alusel:
I. lihtviljad tekivad õiest, milles on 1 sigimik, koosnegu ta siis ühest (apokarpne emakkond)
või mitmest viljalehest (tsönokarpne emakkond);
II. koguviljad tekivad õiest, milles on mitu sigimikku (apokarpne emakkond); ühest sigimikust
tekib osavili;
III. vilikonnad tekivad õisikutest.
Valmivate viljade veesisalduse alusel:
lihakviljad - veesisaldus vilja valmimisel suureneb;
kuivviljad - veesisaldus vilja valmimisel väheneb.
Seemnete viljadest vabanemise alusel:
(1) avaviljad - küpsed viljad avanevad ja seemned vabanevad viljakestast;
(2) sulgviljad - varisevad hõlpsasti, seemned jäävad kuni idanemiseni ümbritsetuks viljakestast.
jaguviljad - vili jaguneb pikisuunas vastavalt viljalehtedele 1-seemnelisteks osadeks;
laguviljad - vili laguneb ristisuunas 1-2-seemnelisteks osadeks (lülikaun, lülikõder).
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
25
I. LIHTVILJAD
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
26
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
27
SEEME
Seeme - kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles taimeidu koos toitevarudega
on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast
munaraku viljastamist.
paljunemis- ja levimisvahend;
taimede teatav elujärk (iseseisev organism, milles füsioloogilised protsessid toimuvad äärmiselt madala intensiivsusega).
Seemned esinevad:
paljasseemnetaimed (Gymnospermae)
katteseemnetaimed (Angiospermae)
© Sellin
SEEMNETAIMED
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
28
SEEMNE EHITUS: SEEMNEKEST, TOITEKUDE, EMBRÜO
Seemnekestal on kaitsefunktsioon (mehh. vigastused, ebasoodsad abiootilised faktorid, vee- ja
hingamiskadude vähendamine), tekib seemnealge integumentidest.
Toitekude muudab idaneva taime mõneks ajaks olenematuks väliskeskkonna toidust. Selle aja
vältel kasvab välja ja tungib mulda idujuur ning maapinnale ulatuvad idulehed (mitte alati!).
primaarne endosperm - paljasseemnetaimedel olemas seemnealgmes;
sekundaarne endosperm - katteseemnetaimedel tekib viljastatud teistuumast;
idulehed (kõrvitsalised, Cucurbitaceae; liblikõielised, Fabaceae; korvõielised, Asteraceae);
perisperm e. ümbristoitekude - tekib nutsellist (nelgilised, Caryophyllaceae; kaktuselised,
Cactaceae; pipralised, Piperaceae).
+ muud variandid
hüpokotüülis (penikeelelised, Potamogetonaceae)
kalatsospermis (Cyanastrum)
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
29
mais (Zea mays)
0.5 cm
koleoptiil
idupung
idupung
seemnekest
idujuur
koleoriisa
1 cm
seemnekest
endosperm
1 mm
embrüo
0.5 mm
seemnekest
endosperm
apikaalne
iduleht
meristeem
hüpokotüüli alge
iduleht
idupung
idujuur
juuretipp
juuretipp
1 cm
apikaalne
seemnekest
meristeem
iduleht
seemnekest
apikaalne
meristeem
hüpokotüüli alge
iduleht
idujuur
juuretipp
primaarne
endosperm
Organismide
mitmekesisus. Taimed 3
0.1 mm
juurekübar
endosperm
h. hiirekõrv
(Capsella bursa-pastoris)
mänd (Pinus sp.)
lauk (Allium sp.)
iduleht
riitsinus
(Ricinus communis)
SEEMNETE MITMEKESISUS
endosperm
kilbike
(iduleht)
põlduba
(Faba vulgaris)
hüpokotüüli
alge iduleht
vilja- ja seemnekest
VILJADE JA SEEMNETE LEVIMINE
Levised e. diaspoorid - kõik taimest eralduvad osad või organid, olenemata nende tekkeviisist,
mille abil toimub kasvukohtade laiendamine ja uute hõivamine. Diaspoorideks võivad olla:
eosed
seemned
viljad
vilikonnad (pärn, takjas)
suuremad osad taimedest koos viljadega
sigipungad ja -sibulad
Diaspooride eemalekandumine taimest võib toimuda:
taime enda sellekohaste seadiste varal (paiskviljad) - autohooria e. iselevi;
mitmesuguste keskkonnategurite kaasabil - allohooria e. tegurlevi.
TUULLEVI e. ANEMOHOORIA
VESILEVI e. HÜDROHOORIA
LOOMLEVI e. ZOOHOORIA
INIMLEVI e. ANTROPOHOORIA
© Sellin
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
31
tolmukapea
haploidne (1n)
diploidne (2n)
triploidne (3n)
mikrospoor (1n)
seemnealge
tolmutera (1n)
idanev
seeme
täiskasvanud taim,
sporofüüt (2n)
embrüo (2n)
endosperm (3n)
MEIOOS
emakasuue
tolmutoru
sigimik
seeme
ÕISTAIMEDE ELUTSÜKKEL
MEIOOS
seemnekest (2n)
endospermi
emarakk (3n)
arenev
makrospoor (1n)
tolmutoru
emakakael
VILJASTAMINE
lootekott (1n)
munaraku
tuum (1n)
tolmutoru
sügoot (2n)
© Sellin
munarakk (1n)
Organismide mitmekesisus. Taimed 3
spermiumi tuum (1n)
32