Transcript Kohastumine - VG bioloogia õpikeskkond

KOHASTUMINE
Õp lk 76 - 79
Eve Popp, Hille Arumäe
Mõisted
► Kohanemine
on organismi individuaalne
sobitumine elukeskkonna tingimustega tema
mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla
pöörduv
► Kohastumine on organismide ehituse ja
talitluse pärilik muutumine populatsioonides
loodusliku valiku toimel (populatsioonil,
liigil).
Kohastumine on bioevolutsiooni peamine
protsess
Mõisted
► Kohastumise
tulemusena arenevad
kohastumused.
► Kohastumus on populatsiooni ja liigi isendite
pärilike tunnuste süsteem, mis soodustab
nende eluvõimet ja edukat paljunemist.
► Loomade kohastumused 2.20
Adaptatsioon e kohastumus
► Loodusliku
valiku tagajärjel tekivad pöördumatud kindlasuunalised muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris.
Looduslik valik loob, muudab ja säilitab
kohastumusi.
► Jäävad püsima organismirühmale kasulikud
tunnused ehk kohastumused konkreetse
keskkonna suhtes.
Kohastumused on pärilikud ja suhtelise
iseloomuga
Kohastumusteks nimetatakse liigi
isendite ellujäämist ja paljunemist
soodustavaid omadusi.
► Kohastumused
1.
2.
3.
4.
5.
avalduvad organismide
sise- ja välisehituses,
füsioloogias,
paljunemises,
käitumises,
paljunemises ja teistes eluavaldustes.
Kohastumine kuivusega
► Hästi
väljaarenenud
kattekude,
► Sügav
juurestik,
kukehari
► Kitsa
või lihaka
lehelabaga lehed.
mägisibul
Kohastumine kuivusega
► Vee
säilituskude,
► Lehed
taandarenenud,
► Õhulõhed
kaktused
avatud öösel
ja fotosünteesiks
vajalik CO2 varutakse
öösel.
Loomadel vees liikumiseks
► Süstjas
hallhüljes
ahven
voolujooneline
kehakuju;
► Ujumiseks uimed või
loivad;
► Kehakatted (lima,
soomused, karv).
Lindudel kujunenud
► Lendamiseks
► Tühjad
toruluud,
► Veelindudel
ujulestad,
► Mittemärguv
Sinikael part
tiivad,
sulestik.
Paljudel organismidel on varjekuju
või varjevärvus.
► Aastaajalised
lõvid
rabapüü
muutused karvastikus
või sulestikus,
► Liivakarva värvus
kõrbeloomadel,
► Tume selgmine ja hele
kõhtmine pool kaladel,
► Sarnasus keskkonna
fooniga.
Varjevärvus
särg
tiiger
krabiämblik
Hoiatusvärvus
► See
annab märku
ebameeldivast
maitsest või
mürgisusest.
seitsetäpp-lepatriinu
herilane
Arizona korallmadu
Mimikri- sarnasus mõne teise liigiga
Mimikri loomariigis
3.16
kägu
herilane
raudkull
sirelane
Mimees – sarnasus keskkonnaelemendiga
Mimikri röövikutel
Sarnasus
kärbes
kärbesõis
Arizona korallmadu
Arizona mägi-kuningmadu
Kohastumused avalduvad ka
käitumise iseärasustes.
Lõimetishoole
Lindude ränded
Taliuinak
Käitumiskohastumused
Kohastumuste suhtelisus
Kohastumused ei ole täiuslikud.
Näiteks ühtedes tingimustes osutub
kohastumus kasulikuks, teistes tingimustes
kahjulikuks.




Kaelkirjaku pikk kael – aga kuidas juua saab?
Isashirvede suured sarved – kulukad ehted!
Rabapüü – aga lumevaesel talvel?
Pühvlikari on ohtlik, aga üksikisend?
Organismide vastastikune
kohastumine ehk
„kohastumisvõidujooks“
►
►
saaklooma ja kiskja vahel;
peremehe ja parasiidi vahel.
Võrdle tabelvormis!
Võrreldav tegur
Kas pärandub?
Kellel esineb?
Kas on fenotüübiline või
genotüübiline muutus?
Mis muutub?
Mille tõttu muutus
toimub?
Mis on tulemus?
Kohastumine
Kohanemine
Kodus õppida!
► Õp
►
lk 76 – 79
tabel lõpetada!