Transcript Kohastumused toitumiseks: nokad

Kohastumused
linnuriigis
Eesti Ornitoloogiaühing
2014
Kirev linnumaailm
• Maailmas on umbes 10 000 linnuliiki, kes asutavad maailma
kõige erinevamaid paiku.
• Linde võib leida kuumadest liivakõrbetetest jäise
Antarktikani välja.
Foto: Uku Paal
Kohastumused ja
kohanemine
Linnumaailm on tuntud oma
mitmekülgsete kohastumuste
poolest. Erinevate kohastumuste
eesmärk on üks – jääda ise ellu ja
tagada edukas pesitsemine.
Enamik kohastumusi on omased
konkreetsele liigile või
liigirühmale, kuid esineb ka
individuaalseid kohanemisi, mis
on omane vaid mõnele üksikule
isendile.
Partneri leidmine: laul
• Kõige aktiivsemalt laulavad
linnud kevadel vahetult pärast
saabumist.
• Kevadisel ajal võivad
värvulised laulda 70% ajast
ehk ligikaudu 20 000 korda
päeva jooksul.
• Mida intensiivsem laul ja
parem kõla, seda nõutum
emaslindude seas
• Kuula linnuhääli
varakevadises metsas
Foto: Remo Savisaar
Hääle tegemiseks on
mitmeid mooduseid
Tikutajad teevad möhitavat
helinat kiiresti läbi õhu
pikeerides ning oma
sabasulgedega vibreerides
Foto: Uku Paal
Hääle tegemiseks on
mitmeid mooduseid
Rähnid kasutavad kevadel
pesitsusterritooriumite
kaitsmiseks aga trummeldamist,
mille käigus linnud taovad
nokaga ülikiiresti (10-15 korda
sekundis) vastu kuivanud
puuoksa. Mõni asulas tegutsev
rähn võib aga parema kõla
saamiseks kasutada ka
„abivahendeid“, tagudes vastu
elektripostil asetsevat plekki.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Partneri leidmine:
isaste uhke sulestik
• Paljudel lindudel on isased
värvikirevad, kuid emaslinnud
tagasihoidlikult pruunikad.
• Nimeta 3 põhjust, miks on
isaslinnud looduses
pilkupüüdvamad ning emaslinnud
vähem silmatorkavamad?
Foto: Kaarel Kaiser
Partneri leidmine: kaks
kuud kestev „pulmapidu“
• Kõige uhkem pulmarituaal meie lindude seas on metsisel ja tedrel.
Isaslinnud kogunevad kevadhommikutel mänguplatsidele, kus
peetakse maha ligi kaks kuud kestev etendus.
• Tedred ja metsised on polügaamsed linnud ehk üks isaslind paaritub
mitme emaslinnuga.
• Vaata videot!
Linnud ja nende nokad
Linnuriigis esineb väga erinevaid nokatüüpe. Kõikide lindude nokk
koosneb keratiinist - täpselt nagu meie küüned.
Lisaks toitumisele on nokk vajalik veel:
1. Pesaehituseks (pesamaterjali
kandmine või pesaõõnsuse rajamine).
2. Hügieeni hoidmiseks ja sulgede
korrashoidmiseks
3. Munade keeramiseks pesas
Fotod: Uku Paal
Kohastumused toitumiseks:
nokad
• Igal linnul on toidu hankimiseks
võimalikullt mugav „tööriist“ ehk
nokk.
• Seemnetoidulistel
jäme nokk.
lindudel
on
• Kas teadsid, et suurnokk-vindi
nokk on nii võimas, et ta on
suuteline selle vahel isegi kirsikivi
purustama.
Foto: Uku Paal
Kohastumused toitumiseks:
nokad
• Käbilindudele on omane jäme ristnokk, et murda lahti
käbisoomuseid.
• Käbilinnud on ühed varasemad pesitsejad meie linnuriigis.
Pesitsemisega tehakse algust juba veebruaris, et käbide
valmimise ajaks oleksid pojad koorunud
Foto: Uku Paal
Kohastumused toitumiseks:
nokad
Putuktoidulistele lindudele on
omane peenike nokk.
Foto: Uku Paal
Kohastumused toitumiseks:
nokad
Putuktoidulistele lindudele on
omane peenike nokk.
Väga omapäraselt peene pika
kõvera nokaga värvuline on porr,
kes otsib koorepragudest putukaid
ja ämblikke.
Kohastumused toitumiseks:
nokad
Röövlinnud toituvad suurtest
elusolenditest, mis on
korraga allaneelamiseks
liiga suured.
Seetõttu vajavad nad tugevat
konksjat nokka, millega saaki
suupärasemaks „tükeldada“.
Foto: Valeri Stserbatõh
Toidu hankimine veest
• Veelinnud hangivad toitu
veekogust kahel viisil:
• Pika kaela abil madala
veekogu põhja küünitades –
näiteks luiged, haned ja
paljud pardid
• Sukeldumise teel – näiteks
kaurid, pütid, vardid ja
kosklad
Toidu hankimine rannikul
Kahlajad on kohastunud toidu hankimiseks madalas vees
või rannas adru ja muda seest.
Pika nokaga vett sõeludes, otsivad nad sealt toiduks
erinevaid selgrootuid.
Foto: Kaarel Kaiser
Laskumata kordagi
maapinnale...
Piiritajad on tõelised
õhulinnud. Nad on maailma
ainukesed linnud, kes isegi
magavad õhus.
Esmakordselt laskub piiritaja
alles 2-aastaselt, kui ta
alustab oma elu esimest
pesitsemist.
Foto: Uku Paal
Laskumata kordagi
maapinnale...
Kas teadsid, et toiduotsingul
läbivad piiritajad tihti enam
kui 300 kilomeetrit ainsa
päevaga?
20- aastaseks saanud
piiritaja on oma elus läbinud
enam kui miljon kilomeetrit!
Foto: Uku Paal
Laskumata kordagi
maapinnale...
Kas teadsid, et maapinnale
laskunud piiritaja on täiesti
abitu?
Piiritaja ei lasku kunagi
maapinnale. Kui ta
kogemata sinna peaks siiski
sattuma, ei suuda ta sealt
iseseisvalt enam lendu
tõusta. Ta tuleb õhku visata
ning lind lendab jälle!
Foto: Uku Paal
Talvevarude soetamine
Pasknäärid on linnud, kes
toituvad sügisel valdavalt
tammetõrudest.
Sealjuures koguvad
pasknäärid endale ka
talvevarud – tõrud peidetakse
mulla sisse või mõnda
puuprakku.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Talvevarude soetamine
Meie kõige
pisemad kakulised,
värbkakud, aga
koguvad endale
mustadeks päevadeks
värvulisi ning hiiri.
F o t o : Ta r v o Va l ke r
Kõrvad, mis on silmade
eest...
• Kakkudel on erakordne võime oma pead 270 kraadi võrra
pöörata, mis annab neile täiusliku pildi enda ümber toimuvast.
• Kakud on suurepärase kuulmisvõimega linnud. Tänu
asümmeetriliselt asetsevatele kõrvadele kuulevad nad 20
korda paremini kui inimesed.
• Nii suudab händkakk lume all krõbistava hiire asukoha
kindlaks teha sentimeetrite täpsusega.
Foto: Remo Savisaar
Käitumuslikud kohastumused
• Paljud väiksemad linnud
ei suuda enda poegi
vareslaste ja röövlindude
eest kaitsta.
• Nii üritavad vanalinnud
ohu korral pesa
lähedusse sattunud
vaenlast eemale
meelitada, teeseldes
vigast lindu kuniks kiskja
on pesa juurest piisavalt
kaugel ja oht on
möödunud.
Foto: Remo Savisaar
Kordame õpitut
Millest võiks toituda see laululinnud?
Kordame õpitut
Millest võiks toituda see laululinnud?
Kordame õpitut
Nimeta 2 selles esitluses olnud
linnuliiki, kes võiksid toituda pildil
olevas metsas puutüvedel
TÄNAME
TÄHELEPANU
EEST!
F o t o : Ta r v o Va l ke r