LINDUDE RÄNNE Eesti Ornitoloogiaühing Kuhu linnud kaovad? • Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi vaadeldes uskus Aristoteles, et linnud suunduvad veekogu põhja taliuinakusse. Sama uskus veel 18.
Download ReportTranscript LINDUDE RÄNNE Eesti Ornitoloogiaühing Kuhu linnud kaovad? • Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi vaadeldes uskus Aristoteles, et linnud suunduvad veekogu põhja taliuinakusse. Sama uskus veel 18.
L I N D U D E R Ä N N E
E e s t i O r n i t o l o o g i a ü h i n g
2 0 1 3
K u h u l i n n u d k a o v a d ?
• • Roostikku ööbima suunduvaid pääsukesi vaadeldes uskus Aristoteles , et linnud suunduvad veekogu põhja taliuinakusse.
Sama uskus veel 18. sajandi keskpaigas ka Karl Linnaeus . Mõned aastad hiljem tegi Firsch kindlaks, et pääsukesed siiski rändavad. Sellele jälile saamiseks sidus ta niidi ümber pääsukese jala.
Esimesed täpsemad tõendid lindude liiku mise kohta saadi alles lindude rõngasta misega, millega tehti koordineeritult algust 1899 .
aastal.
F o t o : M a t i K o s e
F o t o : K a a r e l K a i s e l
L i n d u d e r ä n d a m i s e p õ h j u s e d
• • • • Rändamine ühest maailma osast teise on vajalik selleks, et ellu jääda (toitu hankida) ning järglasi saada (s.t. edukalt pesitseda).
Ilmade jahenemisest, lumikatte tekki misest ja veekogude jäätumisest tulenev toidunappus .
Päeva pikkuse lühenemine, mis jätab toitumiseks aina vähem aega.
Sobivate pesitsuspaikade leidmise vajadus – talvitusaladel pole pesitsemi seks sobivaid elupaiku.
R ä n d l i n n u d j a p a i g a l i n n u d
• • • Maailma linnustikust 40% on rändlinnud, sh toimub ränne ka troopilistel aladel.
Eesti linnustikust on paikseid linnuliike alla kümnendiku. Ka siin aastaringselt esinevad tihased, hakid ja varesed võtavad hilissügisel ette lühemaid rändeid.
Päris paikseteks lindudeks on näiteks mitmed kanalised, kes elavad kogu oma elu vaid mõne kilomeetri suurusel alal liikudes.
F o t o : T a r v o V a l k e r
R ä n d l i n d u d e j a g u n e m i n e
• • • HAUDELINNUD ehk SUVIKÜLALISED – liigid, kes meie aladel pesitsevad. Suur osa meie haudelindudest on rändlinnud, kes saabuvad meile kevadel ja lahkuvad sügisel.
LÄBIRÄNDAJAD – liigid, kes meil ei pesitse, vaid rändavad meie aladelt üksnes läbi. Arvuliselt on kevadel ja sügisel läbi-rändajaid kümneid kordi rohkem kui siia pesitsema jäävaid haudelinde. Paljud meie haude linnustikku kuuluvad haudelinnud võivad olla üksnes läbirändel ja pesitseda näiteks Soomes või Venemaal.
TALIKÜLALISED – linnud, kes saabuvad meile hilissügisel vaid talveperioodiks.
Tuntuimateks talikülalisteks on näiteks siidi-saba, urvalind ning vesipapp.
E e s t i j a r ä n d l i n n u d
• • • Eesti paikneb globaalse tähtsusega ääres.
See rändetee ühendab 75 Ida-Atlandi rändetee maailma riiki, mida läbib või kasutab peatusalana 295 linnuliiki.
Ida-Atlandi rändetee Eestit läbivat haru mööda liigub igal kevadel ja sügisel meie aladelt läbi kuni 5 miljonit arktilist vee- ja rannikulindu, kes talvituvad Lõuna-Euroopas, Aafrikas ja Lähis-Idas ning pesitsevad Skandinaavia põhjaosas või Lääne-Siberis.
Tumelilla - Väikeluige pesitsusalad Must joon - rändetee Helesinine - talvitusalad
M i l l a l r ä n n e t o i m u b ?
Lindude ränne toimub meie aladel tegelikult aastaringselt , kuid kõige arvukam läbiränne leiab aset kevadel märtsist juuni alguseni ning sügisel augustist oktoobri lõpuni.
Mitmete kahlajate (nt tumetilder, veetallaja, vöötsaba-vigle) emaslinnud suunduvad pesitusaladele üksnes munemiseks (poegade eest hoolitsevad vaid isaslinnud). Emaslinnud alustavad oma „sügisrännet“ juba juuni lõpus.
F o t o : M a t i K o s e
K u h u m e i e t u n t u m a d l i n n u d r ä n d a v a d ?
• • Lähirändurid – linnud, kelle talvitusalad paiknevad meile suhteliselt lähedal (s.t Euroopas) Kaugrändurid tuhandete Aafrikasse).
- linnud, kes võtavad igal aastal ette kilomeetritepikkuse rände (peamiselt
IGA LINNULIIGI RÄNDETEE ON AINULAADNE!
Kühmnokk luik Kiivitaja, Kuldnokk Suitsu pääsuke Valge toonekurg
T õ e l i s e d m a a i l m a r ä n d u r i d
Umbes 20-aastane randtiir on läbinud teekonna, mis võrdub rännakuga Maalt Kuule ja tagasi.
F o t o : M a t i K o s e
Kõige pikema rändeteega linnuliik maailmas on ka Eestis pesitsev
randtiir
.
Tema teekonna aastane pikkus rände mööda rannikut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi on
35000 - 50000 km
.
K i i r e m i n i , k õ r g e m a l e . . .
• • • • • Lindude rände kõrgus on väga erinev. Rände kõrgust mõjutab tuul (vastutuulega rändavad linnud madalamalt) ja (selge ilmaga rännatakse kõrgemal).
pilvisus Mõned linnud rändavad madalalt merelainete kohal, teised rändavad aga kilomeetrite kõrgusel.
Maailma kõige kõrgemalt rändav lind on rändeteel Himaalaja ja võib rännata kuni vööthani 9 km , kes ületab kõrgusel!
Teadaolevalt kõige kiiremaks vahepeatuseta ränduriks on rohunepp , kes suudab 6800 km pikkuse vahemaa läbida keskmise kiirusega 97 km/h .
Must-toonekured ja kalakotkad rändavad Aafrika talvitusaladelt Eestisse umbes 1,5 - 2 kuud , kuna nad teevad rändel toitumiseks vahepeatusi.
V a l m i s t u m i n e r ä n d e k s
Kõige olulisem on enne rännet toitumine .
Mõned kaugränduritest värvulised peaaegu kahekordistavad kehakaalu enne rändele asumist.
oma 20-grammised puhkepausita kivitäksid rännata 30 võivad tundi järjest, läbides selle ajaga 2500 km!
F o t o : K a a r e l K a i s e l
V a l m i s t u m i n e r ä n d e k s
Kogunemine parvedesse.
Kindlas formatsioonis lendamine (nt.
kolmnurgas rändavad sookureparved) võimaldab lindudel pikal rändeteel energiat kokku hoida.
Peatuspaigad rändeteel.
Paljud linnuliigid ei suuda ilma vahepeatuseta talvitusaladele jõuda. Nad vajavad soodsaid toitumisalasid lühemateks vahepeatusteks. Nii peatuvad igal kevadel ja sügisel Lääne-Eestis kümned tuhanded Lääne-Siberis pesitsevad ja Hollandis talvituvad valgepõsk-lagled.
F o t o : T a r v o V a l k e r
K u i d a s l i n n u d õ i g e t e e l e i a v a d ?
• • • Õige teekonna aitab leida geneetiliselt pärandatud informatsioon .
Linnud kasutavad orienteeru miseks Maa magnetvälja , paljud öörändurid ka tähti.
Mõned pikaealised linnuliigid (nt. luiged, haned ja soo kured) võtavad oma esimese rände ette koos vana lindudega.
• Mõned linnud peavad tee Aafrikasse leidma ilma, et nad oleksid oma vanemaid näinud.
• • • • •
L i n d u d e n a a s e m i n e k e v a d e l
Varakevadised rändurid saabuvad meile sageli juba ajal, kui lumi on veel maas.
Varase saabumise põhjuseks on konkurents parimate pesakohtade pärast .
Esimesteks saabujateks on enamasti kogenud vanalinnud, kes tahavad oma tuttavat pesituskohta hoida.
Talviste olude korral kogunevad linnud tihti teedeservadesse, kust sulab lumi kõige varem.
Seetõttu peavad autojuhid varakevadisel ajal olema eriti ettevaatlikud, et mitte rändest kurnatud lindudega kokku põrgata.
F o t o : K a a r e l K a i s e l
L i n d u d e s i i a j ä ä m i s e p õ h j u s e d
Veelindude massiline toitmine linnades, mistõttu sajad sinikael pardid ja kühmnokk-luiged ei rända meilt talveks enam ära.
P r o b l e e m i d r ä n d e t e e d e l
• • • Kliimamuutused ja sellest tulenev Sahara kõrbe laienemine u 3km aastas Õlireostused merealadel , mis tõttu on paljude veelindude (nt.
aulide) arvukus viimastel kümnenditel tugevalt langenud.
Inimeste loodud tõkked rände teedel , nagu näiteks tuulepargid, elektriliinid, kõrghooned.
P r o b l e e m i d r ä n d e t e e d e l
• • • Illegaalne jahipidamine.
Igal aastal hukkub jahi käigus miljoneid Euroopas pesitsevaid ja Aafrikas talvituvaid linde.
Maltal hukkub igal aastal illegaalse jahipidamise tõttu 3 miljonit Euroopas pesitsevat ja Aafrikas talvituvad lindu.
Egiptuses on rajatud 700 km ebaseaduslikke püünisvõrke, milles hukkub u 140 miljonit lindu aastas ehk iga 17. Euroopas pesitsev ja Aafrikas talvituv rändlind.
I G A Ü K S S A A B R Ä N D L I N D E K A I T S T A !
• • • • Ära viska prügi maha ega merre.
Maailmas hukkub igal aastal kümneid tuhandeid linde mahavisatud kilekottide jmt. prügi tõttu.
Ära toida veelinde!
Kühmnokk-luiged, sinikael pardid jt. veelinnud on ränd-linnud, kellele saia andes teeme heateo asemel karuteene.
Nähes linnuparvi autoteel – võta hoog maha!
Varakevadel paljakssulanud teedele kogunenud rändlinnud on tihti kurnatud ja lähevad lendu väga aeglaselt. Täiskiirusel lähenev auto on neile väga ohtlik.
Kata marjapõõsaste kardinatega.
läheduses olevad aknad sügisel Linnud ei tunneta peegelduvat klaasi ja võivad sageli vastu aknaklaasi lennates hukkuda või end vigastada.
F o t o : W i k i p e d i a
K O K K U V Õ T V A L T
Rändlindude kaitsmine on tõhus vaid siis, kui sinna panustavad kõik maailma riigid .
Eestit kasutab rändepeatusalana või rändekoridorina ligi 5 miljonit Loode Venemaal ja Skandinaavia põhjaosas pesitsevat arktilist veelindu.
Seetõttu on meil suur vastutus märgalade ning merealade kaitsel paljude teiste riikide ees.
F o t o : T a r v o V a l k e r