Transcript PowerPointi esitlus

Palade Põhikool
Erki Aas
Tiit Hanikat
8. Klass
Uurimistöö
TALVINE LINNULOENDUS
PALADE LINNURAJAL
Juhendaja:
Karin Poola
Palade 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS ………………………3
1. TALILINNUVAATLUS – KUIDAS SEDA TEOSTATAKSE? …………..4
1.1. Talilinnuloenduse eesmärgid ………………….5
1.2. loendusrada…………..6
1.3. Abivahendid……….7
1.4. Loendusperiood…….8
1.5. Vaatlusaeg ja ajatarve……….9
1.6. Loenduspäeva ilm………9
1.7. Loendamine ……………10
1.8. Loenduse ankeedist ja tõlgendamisest………..11
2. TALILINNULOENDUSE ANDMED PALADE LINNURAJAL……………12
2.1. Talilinnuvaatluse andmed 2009/2010……………………….13
2.2. Talilinnuvaatluse andmed 2011/2012……………14
3. TALILINNULOENDUSEL MÄRGATUD LINNUD………….15-38
Sissejuhatus
Me tegime uurimustöö lindude talivaatlusest. Seda seepärast, et lindude talvisest elust sõltub suur osa nende
ülejäänud elust. Kui on näiteks karm talv, siis osa linde hukkub talve jooksul ning kevadel on paarituvaid paare vähem.
Kurnavad on ka järeltalved, st pärast lindude saabumist langeb temperatuur jälle alla 0° c ning langeb lund. Niimoodi
mõjutab see otseselt lindude arvukust ja seega ka nende elu. Selleks, et uurida ja selgitada lindude talvist elu, on
hakatud tegema lindude taliloendust. Esimene kord USA-s tehti talvist linnuloendust aastal 1900, Soomes tehti esimene
kord talvist linnuloendust 1956/57 aastatel. Edasi hakati loendusi tegema ka mujal maailmas. Algselt tehti loendusi
jõuludel, hiljem hakati tegema loendusi ka sügisel ja kevadel. Tänapäeval tehaksegi loendusi terves Euroopas sügisel,
jõuludel ja kevadel, muidugi ka Eestis.
Käesolevas uurimustöös käsitleme lindude talihoolduse ajalugu, eesmärke, metoodikat, ametlikku poolt ja ühe Palade
LH poolt tehtud loenduse tulemusi. Infot uurimustööks saime loenduse jaoks tehtud materjalidest, linnuraamatutest,
internetist ning Palade LH poolt tehtud loenduse tulemustest. Tahaksime tänada meie juhendajat Karin Poolat ja
linnuloenduse korraldajat Palade loodushariduskeskust.
3
Talilinnuvaatlus – kuidas seda
teostatakse?
4
1.1) Talilinnuloenduse eesmärgid
A) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada talilindude levikut, arvukust ja seost elupaigaga.
B) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada loenduse vältel toimuvaid muutusi, nii eelmise aasta kui ka pikema ajaga
võrreldes.
C) Talilinnuloenduse eesmärk on selgitada lindude surevust talvel ning pikaajalisi arvukuse muutusi põhjustavaid
tegureid.
5
1.2) Loendusrada
•
•
•
•
•
•
•
Loendusrada võiks soovitatavalt olla varem tuntud maastikul.
Loendusrada peab olema pikkuselt sobiv, 5 – 10 km, võib olla suurem, aga kindlasti mitte väiksem kui 5 km.
Loendusrada peaks olema talveoludest sõltumata alati läbitav.
Loendusrada võib kulgeda nii ühetüübilisel kui mosaiiksel maastikul.
Ebasoovitatavad on loendused piki rannikut, selle jaoks on teist tüüpi loendused.
Head loenduspaigad on näiteks rannaroostikud ning jõgede ja kraavide kaldavallid.
Lihtsam on loenduseks kasutada rada, mis ei kulge kahe erineva biotoobi piiril.
6
1.3) Abivahendid
•
•
•
•
•
•
Kuigi erinevaid abivahendeid võib kasutada, peaks vaatleja enamikke linde välimuse ja hääle järgi tundma.
Abivahendid lindude märkimiseks on pliiats ja mustandivihik.
Abivahend linnuliigi määramiseks on lindude välimääraja.
Lindude liigi kindlakstegemisel tuleks kasutada binoklit. Binoklit ei tohiks kasutada pidevalt lindude otsimisel.
Orienteerumiseks, eriti tundmatul maastikul, on kasulik kasutada kompassi.
Parema ülevaate saamiseks on soovitatav kasutada kaarti või skeemi, kuhu oma retk üles märkida.
7
1.4) Loendusperiood
1) Sügisloendus : 15. – 28. november
2) Jõululoendus : 25. detsember – 7. jaanuar
3) Kevadloendus : 15. – 28. veebruar
Halva ilma tõttu võib loenduspäeva pisut muuta. Kui ei õnnestu teha kõiki loendusi, tuleks siiski Eesti
Ornitoloogiaühingule ära saata tehtud loenduste tulemused. Näiteks kui tehti loendused sügisel ja kevadel, aga mitte
jõuludel, tuleks ära saata sügisesed ja kevadised tulemused.
8
1.5) Vaatlusaeg ja ajatarve
Vaatlust alustatakse hommikul, kui on täielikult valgenenud ja lõpetatakse õhtul enne hämardumist. Rada läbitakse
enam-vähem püsiva kiirusega, kõikidel loendustel võimalikult samal ajal.
1.6) Loenduspäeva ilm
Loenduspäeval peaks olema püsiv ja hea ilm. Tugev tuul ega udu ei tohiks loendust segada. Kui ilm muutub järsult
havemaks, loetakse loendus ebaõnnestunuks. Loendustulemuste juures tuleb märkida ka ilm.
9
1.7) Loendamine
•
•
•
•
Loendades võib liikuda üksida või grupis. Grupis loendades ei tohi üksteist segada. Grupp võib loenduse käigus
hargneda.
Loendamisel liigutakse aeglaselt, aeg-ajalt peatudes ja kuulatades.
Lindude määramisel tuleb olla hoolikas eriti sarnaste liikide puhul.
Ka segaparve tuleb hoolikalt uurida.
10
1.8) Loenduse ankeedist ja tõlgendamisest
•
•
•
•
•
Ankeedil tuleb eraldi välja tuua haruldane lind.
Tuleb märkida, kas rajal tehakse loendust esmakordselt.
Aeg märgitakse tunniajase täpsusega ( näiteks 9-15).
Ankeedile tuleb märkida lindude kogunemispaigad ( näiteks koristamata põld).
Biotoop märgitakse 100 m täpsusega.
11
Talilinnuloenduse andmed
12
Talilinnuvaatluse andmed 2009/2010
Raudkull
Suur-kirjurähn
Pöialpoiss
Sootihane
Sinitihane
Rasvatihane (x10)
Pasknäär
Mänsak
Hallvares (x10)
Ronk
Siisike
Leevike
Musträstas
Hallrästas
Põhjatihane
Mustihane
Porr
Harakas
Kaelushakk
14
12
10
8
6
4
2
0
Sügis 2009
Jõulud 2009
Kevad 2010
13
Talilinnuvaatluse andmed 2011/2012
12
10
8
6
4
2
0
Sügis 2011
Jõulud 2011
Kevad 2012
14
Suur-kirjurähn
Väike-kirjurähn
Hallrästas
Pöialpoiss
Sootihane
Sinitihane
Rasvatihane (x10)
Porr
Pasknäär
Mänsak
Hallvares (x10)
Rohevint
Siisike
Kuuse-käbilind
Männileevike
Leevike
Laulik (eriliik)
Musträstas
Põhjatihane
Musttihane
Kaelushakk
Musträhn
Ronk
Metsvint
Talvike
Põhjavint (eriliik)
Talilinnuloendusel registreeritud
linnud
15
3.1) Hallrästas
Turdus pilaris
Suur rästas, kehapikkus
25-28 cm. Kaalub 100 g.
Pesitseb Põhja- ja kesk
Euroopas. Eestis tavaline
haudelind. Elab puistutes.
Invasioonilind, põhja pool
ka rändlind. Toitub
marjadest. Pesitseb nii
okas- kui lehtpuudel.
Muneb 4-7 muna. Võib
pesitseda ka koloonias.
Pojad pesas 12-13 päeva.
Põõsaste ja puude
seemnete levitaja. Pole
ohustatud.
http://bio.edu.ee/loomad/Li
nnud/TURPIL.htm
16
3.2) Hallvares
Corvus corone
Hallvares on levinud väga
suures osas Euraasias.
Pesitsusajal Eestis 4000070000 paari, talvel 150000300000 isendit. Üldpikkus
47 cm. Hallvares asustab
inimasulaid ja mitmesugust
maastikku. Suuri
metsalaamasid väldib.
Paarid moodustavad
märtsis, pesa teevad
aprillis, pesas 4-6 muna.
Vares on kõigesööja.
http://et.wikipedia.org/wiki/
Hallvares
17
3.3) Kuuse-käbilind
Pyrrhula pyrrhula
Linnuliik vintlaste
sugukonnast käbilinnu
perekonnast. Levinud
Põhja- ja Kesk-Ameerikas,
Euraasias ja LoodeAafrikas. Sõltuvalt aastast
harv kuni tavaline
haudeline. Pesitsusaegne
arvukus 5000-75000 paari,
talvine arvukus 1000300000 isendit.
Hulguränded kulguvad
toidu järgi. Punane,
kollakasroheline või
tumedatriibuline. Kaunis
laululind. Paarid
moodustavad hilistalvel või
varakevadel. Pesas 3-5
muna. Toitub
kuuseseemnetest.
http://et.wikipedia.org/wiki/
Kuuse-k%C3%A4bilind
18
3.4) Leevike
Loxia Curvirostra
Leevike elutseb Euroopas
ja terves Aasias. Ta on
paigalind, kuid paljud põhja
pool elavad isendid
liiguvad talvel lõuna poole.
Leevikeste arvuks
Euroopas hinnatakse 15–
28 miljonit isendit. Eestis
hinnatakse leevikese
pesitsusaegset arvukust
100 000 - 200 000 paarile,
talvist arvukust 100 000 300 000 isendile. Eelistab
kuusikuid, kuusesegametsi ja parke.
19
3.5) Metsvint
Fringilla Coelebs
Levinud üle kogu Eesti
vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi
olemasolule. Üldiselt on liik
levinud kogu Euroopas,
Loode-Aafrikas ja Aasias.
Metsvint on Eesti kõige
arvukam pesitseja, kelle
arvukust hinnatakse 1,7 –
2,2 miljonile paarile, talvist
arvukust 100 - 1000
isendile. Elab peaaegu
igasugustes puistutes nii
maal kui linnas. Liigub
kiirete kergete hüpetega
või kõndides. Pesitsusajal
elutseb paaridena.
20
3.6) Musträhn
Drycopus Martius
Musträhn on levinud
Euraasia parasvöötme
metsaaladel. Eestis
hinnatakse musträhni
pesitsusaegset arvukust
6000 - 9000 paarile, talvist
arvukust 10 000 - 20 000
isendile
21
3.7) Musträstas
Turdus merula
Musträstas on levinud
Euroopas ja LoodeAafrikas, Väike- ja KeskAasias, Põhja-Indias ja
Lõuna-Hiinas. Võõrliigina
on ta sisse toodud KaguAustraaliasse ja UusMeremaale. Eestis on
musträstas tavaline, kuid
väikesearvuline haudelind,
kes elab pigem LääneEestis ja linnades. Levila
suuremas osas on ta
paigalind, põhjas esineb
rännet. Eestis on
musträstas pigem rändlind,
kuid osa jääb talveks
paigale. Eestis hinnatakse
musträsta pesitsusaegset
arvukust 300 000 - 400
000 paarile, talvist arvukust
5000 - 10 000 isendile.
22
3.8) Musttihane
Parus Ater
Musttihane on ligi 20
alamliigiga laialdaselt levinud
Euroopas, Siberis (kus ulatub
põhjapolaarjooneni),
Kamtšatkal, Primorjes,
Sahhalinil, Jaapanis,
Mandžuurias, Himaalajas,
Kaukaasias, Iraanis ja LoodeAafrikas. Musttihane elutseb
okaspuistutes ja
mägimetsades. Areaali
lõunaosas on musttihane
paigalind, keskosas hulgulind
ja põhjaosas rändlind. Eestis
on musttihane ebaühtlaselt
levinud, aastati kõikuva
arvukusega väikesearvuline
kuni üsna harilik haudelind,
kelle pesitsusaegset arvukust
hinnatakse 15 000 - 25 000
paarile, talvist arvukust 30
000 - 60 000 isendile.
23
3.9) Mänsak
Nucifraga Caryocatactes
Mänsak on levinud
Euraasias Skandinaaviast
läbi taigavööndi kuni
Vaikse ookeani rannikuni,
kaasa arvatud Kamtšatka,
Korea, Sahhalin ja Jaapan.
Eraldi asurkonnad on
Kesk- ja Ida-Euroopa,
Himaalaja, Hiina ja Taivani
mägimetsades.
Mänsak on Eestis
ebaühtlaselt levinud
väikesearvuline haudelind,
teda leidub rohkem maa
lääneosas. Tema
pesitsusaegset arvukust
hinnatakse 5000 – 10 000
paarile, talvist arvukust 20
000 – 40 000 isendile.
Mänsak on enamasti
paigalind, mõnikord teeb
hulgurändeid.
24
3.10) Pasknäär
Garrulus Glandarius
25
3.11) Porr
Certhia Familiars
26
3.12) Põhjatihane
Parus Montanus
27
3.13) Põhjavint
Fringilla Montifringilla
28
3.14) Pöialpoiss
Regulus Regulus
29
3.15) Rasvatihane
Parus Major
30
3.16) Rohevint
Carduelis Chloris
31
3.17) Siisike
Carduelis Spinus
32
3.18) Ronk
Corvus Corax
33
3.19) Sinitihane
Parus caerulius
34
3.20) Sootihane
Parus palustris
35
3.21) Suur-kirjurähn
Dendrocopos major
36
3.22) Talvike
Emberiza citrinella
37
3.23) Väike-kirjurähn
Dendrocopos minor
38
3.24) Raudkull
Accipiter nisus
Kiire sööstulind.
Haukaline.
Kehapikkus 28-40
cm. Üks Euraasia
levinumaid haukalisi.
Nad võivad olla nii
ränd-, hulgu-, või
paigalinnud. Elab
mitmetes
metsatüüpides.
Röövlind, toitub
väiksematest
lindudest.
Pesitsevad aprilli
keskpaigast augusti
lõpuni. Pesas 3-7
muna.
http://et.wikipedia.or
g/wiki/Raudkull
39