Transcript Lindude pesaelu Eesti Ornitoloogiaühing Pesapaiga valik Lindude pesi paikneb kõikvõimalikes paikades: • • • • • • maapinnal puuõõnsustes koorepragudes ehitiste küljes puudel jpt. paikades. Avapesitsejad ja suluspesitsejad Suluspesitsejad – pesa rajatakse puuõõnsuses, hoonete pragudesse või pesakastidesse Avapesitsejad ja suluspesitsejad Suluspesitsejad – pesa.

Lindude pesaelu
Eesti Ornitoloogiaühing
2014
Pesapaiga valik
Lindude pesi paikneb
kõikvõimalikes paikades:
•
•
•
•
•
•
maapinnal
puuõõnsustes
koorepragudes
ehitiste küljes
puudel
jpt. paikades.
Avapesitsejad ja
suluspesitsejad
Suluspesitsejad – pesa rajatakse puuõõnsuses, hoonete pragudesse
või pesakastidesse
Avapesitsejad ja
suluspesitsejad
Suluspesitsejad – pesa rajatakse puuõõnsuses, hoonete pragudesse
või pesakastidesse
Avapesitsejad – linnud, kes teevad oma pesa puu otsa, maapinnale
või taimestiku varju
Partneri valik
Lühikese elueaga linnud
Võimalus pesitseda elu jooksul tihti vaid korra, mistõttu paarilise
valik ei saa olla alati nii valiv.
(nt. enamik värvulisi)
Partneri valik
Pika elueaga linnud
Valitakse üks võimalikult tugevate geenidega partner, kellega
püsitakse tihti koos kuni ühe paarilise hukkumiseni.
(nt. röövlinnud, haned, kajakad, toonekured jt.)
Millal linnud pesitsevad?
Lindude pesitsemine algab laulmise ja paaride
moodustamisega. Sellele järgneb munemine,
haudumine ja poegade toitmine.
Lindude pesitsuskalender on väga pikk –
varastel pesitsejatel on munad pesas juba
veebruaris-märtsis.
Kõige aktiivsem pesitsusperiood vältab aprilli
keskpaigast juuli lõpuni.
Pesahülgajad ja
pesahoidjad
Pesahoidjad – pojad püsivad pesas
nädalaid ning neid toidetakse vanalindude
poolt kuni lennuvõimestumiseni.
Pesahülgajad – pojad lahkuvad pesast
juba vähem kui ööpäeva vanuselt ning nad
iseseisvuvad (õpivad toitu hankima)
kiiremini.
Poegade
eest hoolitsemine
Poegade eest võivad
hoolitseda:
• Mõlemad vanalinnud – nt.
röövlinnud, paljud
värvulised.
• Ainult emaslind – nt. teder,
metsis.
Poegade
eest hoolitsemine
Poegade eest võivad
hoolitseda:
• Mõlemad vanalinnud – nt.
röövlinnud, paljud
värvulised.
• Ainult emaslind – nt. teder,
metsis.
• Ainult isaslind – mitmed
kahlajad
Parasiitliigid
• Kägu muneb oma munad teiste
lindude pessa ning laseb neid seal
teistel lindudel üles kasvatada.
• Käo emaslind ei lahku siiski enne poja
lennuvõimestumist pesa juurest, vaid
kontrollib, et tema pojale jaguks
piisavalt toitu ja vajadusel „kõrvaldab“
mõne teise poja pesast.
Poegade arv pesas
• Suurtel lindudel (nt. röövlinnud, toonekured, sookurg) on vähe
poegi – enamasti 1-3.
• Väikestel lindudel (nt. väiksed värvulised) on palju poegi – kuni 15.
Kuidas meie saame linde
aidata?
Säilitades metsas ja parkides
võimalikult palju vanu puid
Luues tehispesi
Pesakastid
• Pesakasti ehitamisel tee see kindlale linnuliigile või liigirühmale.
• Vali pesakasti paigaldamiseks sobiv paik.
• Ära unusta talvel pesakasti puhastada. Selleks tee pesakast
avatava külje või katusega
Kordame õpitut!
• Arutle, miks valgetoonekurel on vähem poegi
kui rasvatihasel
• Nimeta põhjus, miks võib
kasulikuks osutada, et
poegade eest hoolitseb vaid
üks vanalind.
Kordame õpitut!
• Kas linnud võivad pesitseda
ka mitu korda aastas?
• Kuidas käituda linnupesa
leides?
TÄNAME TÄHELEPANU
EEST!