Transcript esitlus - Archimedes

SÄÄRE LOODUSKAITSEALA
Projekt
Kaspar Mölder
Karl Eik Rebane
Magnus Kaldjärv
Hanna Tuus
Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8. klassi õpilased
Elurikkuse võistlusmäng, 2010
Võistkond Donna
Vaade Sääre looduskaitseala majaka lähedasele piirkonnale
Foto: K. E. Rebane
Sääre looduskaitseala
üldiseloomustus
• Paikneb Sõrve poolsaare tipus.
• On oluline lindude rändetee – sääre tipp on
lindude rände nn pudelikael, st sääre
ümbrusesse koguneb rände ajal linde väga
palju.
• Eesti kõige pehmema ja merelisema kliimaga
piirkond – seetõttu sobiv lindude talvitusalaks.
• Sõrve sääre tipp on külastatavuselt Saaremaa
turismiobjekt nr 3.
Kaitse vajadused
• Turismiarendajad on planeerinud arendada
tegevust ekstreemse merespordi valdkondades.
• Nii puhkavatele merelindudele kui ka ulukitele
peetakse jahti.
• Kinnisvaraomanikud on rajanud endiste
rannaniitude äärde kommunikatsioone ja
kruusateid.
• Maaomanike, jahimeeste, kinnisvaraarendajate
ja turismiarendajate tegevus võib kujutada ohtu
Sääre rikkale linnustikule ja kogu loodusele.
Sääre looduskaitseala asukoht,
suurus, piirid
• Paikneb Saaremaal
Torgu vallas, Sõrve
sääre lõunatipus.
• Suurus 1072 ha,
millest 384 ha on
maa-ala ja 688 ha
mere-ala.
Elupaigatüübid
• Kaitsealal esinevast 13st kooslusest kuulub 10 EL
loodusdirektiivi elupaigatüüpide nimistusse.
• Kaitseala kõige laialdasemalt levinud kooslused on
inimesele raskesti läbitavad roostikud koos nende vahel
asuvate rannaniitudega. Palju on rannalompe.
• Lisaks: lodustuva ilmeline salumets, liigniiskuse all
kannatav männik, kadastikud, loopealsed, klibuvallid,
pagurand, rannikulõukad; madalmeres palju karisid ja
laide.
• Kogu kaitsealal palju endisi militaarrajatisi.
• Sääre maastikke iseloomustab vähene inimmõju ja
võsastunud-risustunud ilme – seega sobiv elupaik
paljudele liikidele.
Linnud
• Kokku tuvastatud 274 linnuliiki, neist pesitseb
kaitsealalal 84 liiki; läbirändel 221 liiki, neist peatub 217
liiki. Eksikülalisi 50 liiki.
• II kaitsekategooria lindudest pesitsevad raudkull,
rukkirääk, rästas-roolind, III kaitsekategooria liikidest rooloorkull, sookurg, kiivitaja, punajalg-tilder, väänkael,
väike-kirjurähn, nõmmelõoke, vööt-põõsalind, punaselgõgija, koldvint.
• EL linnudirektiivis esinevaid liike on 53, Eesti punases
raamatus 50 liiki.
• Siin paikneb Eesti üks suurimaid hahkade
sulgimiskogumeid, korraga on loendatud sulgimas kuni
48 000 hahka.
• Kaitseala on oluline toitumispaik luikedele,aulidele,
mustvaerastele, sõtkastele ja teistele veelindudele.
• On oluliseks toitumispaigaks merikotkale.
Mustlagled (Branta bernicla)
Rohukoskel (Mergus serrator)
Hahk (Somateria mollissima)
Alk (Alca torda)
Veelinnud
Fotod: K. E. Rebane
Sookurg (Grus grus)
Hallhaigur (Ardea cinerea)
Fotod: K. E. Rebane
Sääre “pikakaelalised”
Kalad
• Kokku on leitud 31 liiki kalu.
• III kaitsekategooriasse kuuluvad hink ja võldas –
need on ära märgitud ka EL Loodusdirektiivis.
Eesti punasesse raamatusse kuulub 8 liiki.
• Tavalised püsielanikud on lest ja emakala; räim,
kilu, tuulehaug esinevad arvukamalt
kudeaegadel.
• Kaldaäärses madalas vees Sääre lahe
põhjaosas leidub arvukalt ogalikku, luukaritsit,
rünti, hinku; rannikulõukas elab hõbekoger.
Merisiig (Corugonus lavaretus lavaretus)
Üks punase raamatu liikidest
Foto: M. Mölder
Imetajad
• Kokku 21 liiki.
• Kaitsealuseid liike on 3: III kaitsekategooriasse
kuulub hallhüljes ja viigerhüljes (mere-alade
liigid), põhja-nahkhiir (sõja-aegsetes punkrites
talvituja).
• Palju on väikekiskjaid – arvukus seotud nende
saakloomade näriliste ja rändel hukkunud
linnulaipade rohkusest.
• Kaitsealal on kolm jahimeeste loomade
söödaplatsi ja kaks linnuvaatlejate söödaplatsi –
head toitumispaigad väikekiskjatele.
Põder (Alces alces)
Metssiga (Sus scrofa)
Sääre tavalised imetajad
Punahirv (Cervus elaphus)
Fotod: K. E. Rebane
Kahepaiksed ja roomajad
• Kahepaiksed: III kaitsekategooriasse kuuluvad
tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rabakonn – kõik kaitsealal
väga tavalised.
• Kõre on olnud varasematel aegadel arvukas, viimastel
aegadel esinemine kaheldav.
• Roomajad: III kaitsekategooriasse kuuluvad vaskuss,
nastik, arusisalik, rästik.
• Esineb täiesti musti rästikuid kui ka ilma kollaste
kõrvalaikudeta nastikuid.
• Kahepaiksetele ja roomajatele leidub palju sobivaid
elupaiku: lodustuvad metsaalused, rannikulõukad,
rannalombid, kraavid, kuivad klibuvallid jne.
Harilik kärnkonn (Bufo bufo)
Vaskuss (Anguis fragilis)
Fotod: K. Mölder
K. E. Rebane
Selgrootud
• Kokku olulisemaid 108 liiki, neist
looduskaitsealuseid 7 liiki, Eesti punases
raamatus 4 liiki, EL loodusdirektiivides 3 liiki.
• Säärel on viimastel aastatel Eestile leitud 5 uut
liblikaliiki, herilasämblik ja rändtirts.
• Uusleiud ja haruldased ajutised sisserändajad
on tavaliselt lõunapoolsema levialaga, meile
satuvad edelatuulega.
• Mõned sisserändajad liigid suudavad pehme
talvega säärel talvituda, näiteks kollatähn
pajuliblikas.
Päevasuru (Macroglossum stellatarum)
Mõrsjaöölane (Noctua interjecta)
Stepi-häguöölane(Hoplodrina ambigua)
Haruldasimaid liblikaid
(Lithophane semibrunnea)
Fotod: M. Martinson ja R. Kurbel
Rändtirts (Locusta migratoria)
Herilasämblik (Argiope bruennichi)
Veel mõned sisserändajad
Fotod: M. Martinson ja A. Liiv
Taimed
• Kokku leitud 146 taimeliiki, neist looduskaitse all 9 liiki.
• II kaitsekategooria: jumalakäpp; Eesti punasesse
raamatusse kuulub 7 liiki (4. kategooria).
• EL loodusdirektiivi lisadesse kuuluvad nõmmnelk ja
emaputk.
• 2010. a. juunis loendati Sääre idapoolsel loopealsel
sadu jumalakäpa isendeid, varem ei ole neid seal
nähtud!
• Sügisene taimede uurimine ei ole võimaldanud kõiki
taimi liigini määrata, liike kindlasti tunduvalt rohkem.
Jumalakäpp (Orchis mascula)
Foto: M. Mölder
Kokkuvõte
• Sääre looduskaitseala on väga mitmekesine: kokku
tuvastati 591 liiki, neist kuulub looduskaitse alla 79 liiki,
palju liike kuulub Eesti punasesse raamatusse ja paljud
kuuluvad EL loodusdirektiivi ja linnudirektiivi .
• Sääre tipp on oluline lindude rändetee, siit rändab läbi
221 liiki linde.
• Ala põhiline kaitseväärtus on lindude puhkevõimalus
enne mereületust.
• Sääre looduskaitsealal on vaja keelata linnujaht ja väga
täpselt on vaja reguleerida suurulukite jaht.
• Arendatavad ehitustegevused peavad olema
looduskaitse kontrolli all.
• Veelindude häirimine peab olema keelatud.
Lõpetuseks – kuidas me oma tööd
tegime
• Kogusime kokku linnuandmeid Eesti
Ornitoloogiaühingult, Sõrve Linnuvaatlusjaamast, Viron
Lintoseuralt, linnumehelt Mati Martinsonilt.
• Liblikaandmeid saime liblikamehelt Teet Ruubenilt ja
lugesime üle Sõrve Loodusmuuseumi andmeid.
• Kasutasime Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste
välipraktikate andmeid.
• Ja – loomulikult tegime ise väga palju vaatlusi Säärel.
• Kokkukirjutajad: Kaspar Mölder – kalad, kahepaiksed,
roomajad, imetajad; Karl Eik Rebane – linnud; Magnus
Kaldjärv – selgrootud; Hanna Tuus – taimed ja muu
kirjatöö.
• Kasutasime ära viimastel aastatel Sõrves tehtud fotosid.
• Abistajateks olid õpetajad Mart Mölder, Inge Vahter ja
Sõrve linnumees Mati Martinson
Meie suurim soov: tulevikus
eksisteerib Sääre
looduskaitseala.
See paik oma rikkaliku elustikuga
väärib seda.