Sotsiaalprobleemid Eestis. Ränne ja tema mõjud Jüri Kõre, PhD Tartu Ülikool 2014

Teemad

 Rändepoliitika  Turvalisuse pakkumine (pagulaste poliitika)  Inimkaubandus (ränne kui osa inimkaubandusest)  Integratsioon (ühiskonda kaasamine)  Ränne kui kapital

Rände osa rahvastikupoliitikas

      Rahvastikupoliitika on abinõude (meetmete) kompleks, mille sihiks on mõjutada RAHVA ARVU RAHVASTIKU STRUKTUURI RAHVASTIKU PAIGUTUST (M.Livi-Bacci, 1994) Kahte esimest näitajat mõjutab rahvastikupoliitika kitsamas mõttes. Seda osa rahvastikupoliitikast on perepoliitikast raske kui mitte võimatu eristada. Sageli sünonüümid Rahvastiku paigutust mõjutab rände (s.h. immigratsiooni) poliitika. Rändepoliitika käsitleb nii riigi alalise elanikkonna elukoha valikuid kui ka immigrantide võimalusi/vajadusi.

Rändepoliitika osaks

 ….. on inimeste õigused (osalised või täielikud õigused s.h. poliitilised)  …. perekonnaliikmete (rände lähtekohta mahajäänute) õigused  …. abi sisserännanutele

Mõisted

 Pendelränne  Siseränne  Rahvusvaheline ränne  Pöörduv ränne  Pöördumatu ränne  Legaalne ränne  Illegaalne ränne  Sunniviisiline ränne (sõjad, ümberasustuspoliitika, inimkaubandus jms)  Sunnitud ränne  Vabatahtlik ränne

   

KODANIKUÕIGUSED JA SOTSIAALSED ÕIGUSED

Immigrantidel toimub kodanikuõiguste (poliitiliste õiguste) omandamine sotsiaalsete õiguste kaudu Mida ulatuslikumad sotsiaalsed õigused on saadud, seda raskem on põhjendada kodanikuõiguste puudumist.

EV andis kõigile Eesti elanikele EV taastamise hetkest täielikud sotsiaalsed õigused. Pole erinevust kodanike ja mittekodanike sotsiaalsetes õigustes, faktiliselt on üks erijuhtum . Välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikul, eesti rahvusest isikul ja temaga koos Eestisse elama asunud abikaasal, lapsel ja vanemal, kes on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 1. või 2. lõikes sätestatud vanaduspensioniikka, on õigus igakuisele sotsiaaltoetusele rahvapensioni määras, kui isiku kuusissetulek on alla rahvapensioni määra. (Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323

Eesti rahvastikudünaamika komponendid 1989 1989 2000 Populatio n 1565,0 Natural growth (balance) Arrivals Leavers Migration (balance) -40,0 ….

….

-155,0 2000 1370,0 2000 2010 -10,0 21,0 41,0 -20,0 2010 1340,0

IMMIGRANDID?

 Demograafiline käsitlus -Põlissündinud -Välissündinud  1,2, 3 põlvkonna immigrandid. Üldjuhul hinnatakse integratsiooniks vajaminevat aega kolme põlvkonnaga (3 põlvkond võiks olla teoreetiliselt integreeritud)

IMMIGRANDID?

2

 Poliitiline (sotsiaalpoliitiline) käsitlus 1. Kodanikud või rahvuskaaslased

Jus sanguinis –

kodakondsus on garanteeritud isa rahvuse kaudu (vallaslastel ema rahvuse kaudu). Põhimõte kehtib mandri Euroopas ja Põhjamaades. Neist riikidest on toimunud ulatuslik väljaränne (Norra, Soome, Rootsi) ja nii hoitakse rahvuskaaslasi riigiga seotuna

Jus soli –

kodakondsus garanteeritud kõigile, kes sündinud antud riigis (USA, Kanada, Austraalia)

IMMIGRANDID?

3

2. Topeltkodakondsusega isikud. Kategooria iseloomulik impeeriumitele 3. Pagulased (põgenikud). Kategooria on väga täpselt määratletud ÜRO Genfi põgenikekonventsiooniga. Räägitakse majandus ja poliitilistest põgenikest. Esimene kategooria ei ole põgenikud.

Sotsiaalpoliitika aspektist on neil täielikud sotsiaalsed õigused ? Pagulastele antavad eelised 4. Immigrandid-kodanikud – kodanikud naturalisatsiooni kohaselt või sünnijärgsed kodanikud. ÜRO Lapse õiguste deklaratsioon kohustab andma kodakondsuse sünnist kodakondsuseta vanemate lastele

IMMIGRANDID?

4

Immigrandid-kodanikud täielike poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete õigustega. Faktiliselt on nende majanduslikud võimalused piiratud 5. Alalise elamisloaga immigrandid – praktiliselt täielikud sotsiaalsed õigused, enamasti ka õigus osaleda kohalikel valimistel (kas passiivne või passiivne ja aktiivne valimisõigus. Alalise elamisloa saamise võimalus on riigiti väga erinev (leebe kord Hollandis, karm Saksamaal) Selle (alalise elamisloaga) immigrantidega kaasnev keeruline probleem on abikaasad (perekonnaliikmed) 6. Tähtajalised immigrandid tähtajaline elamisluba või viisa. Pole poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Sageli on nad hooajatöödel (pm, ehitus, turism). Probleemid tekivad tööõnnetuse korral, sest neil pole kindlustust)

IMMIGRANDID?

5

 Illegaalsed immigrandid.

 Toetuvad olemasolevale legaalsele immigrantide kogukonnale. Mida rohkem legaalseid immigrante, seda rohkem illegaalseid

IMMIGRATSIOONIPOLIITIKA

 EL püüab ühtlustada oma pagulaste poliitikat – pagulane kui n.ö. tugevalt kaitstud subjekt  Ka immigratsioonipoliitikasse tuuakse järjest rohkem USA, Kanada, Austraalia immigratsioonipoliitika elemente. Nõudluse (tööjõu vajaduse vms) hindamiselt minnakse üle pakkumise hindamisele (punktisüsteem)

NÕUDLUSE/PAKKUMISE HINDAMINE  Nõudluse hindamine 1. Sisserände kvoodid – määravad sisserände üldvoo 2. Selektiivne konkreetsete erialade esindajate lubamine riiki. Saksamaal nn. “Roheline kaart” – IT spetsialistidele, 5 aastane töö ja elamisluba, ei muutu automaatselt alaliseks elamisloaks.

 Pakkumise hindamine Kanada punktisüsteem ( alates 1967.a., võimalik koguda 100 punkti) Haridus – 25 Keeleoskus 24 p Tööoskus – 21 p Vanus (kohanemise eelduste hindamiseks) – 10p  Viisa saab min 75 punktiga

PAGULASPOLIITIKA

 1997.a. Pagulasseadus (aluseks 1951.a. Genfi konventsioon) Poliitiline, usuline, tagakiusamine või selle oht. Majanduspõgenikul üldtunnustatud staatus puudub, see on konkreetse riigi (Rootsi) definitsioon.

   1997-2013.a., keskpaik - Eestis esitatud 415 varjupaigataotlust, rahuldatud 67 (2012 a IV kvartal).

Struktuurid: kaugem struktuur UNHCR (ÜRO Pagulasabi), PPA , varem Illuka (nüüd Vao) vastuvõtukeskus, Maardu väljasaatmiskeskus, MTÜ Pagulasabi, KOV-d Väga nõrk juriidiline (3 aastane elamisluba), majanduslik (toimetulekutoetus kui sissetuleku garantii) ja sisuline (elu- ja töökoht) kaitse. Sotsiaalsed õigused nagu kõigil legaalselt Eestis elavatel isikutel.

Inimkaubandus

   Eksisteerib ka väikesemahulist inimkauplemist üksikute kaasosalistega, on üldjuhul tegemist siiski suurte ettevõtetega ja rahvusvaheliste võrgustikega, organiseeritud "tööstusega", millel on nii poliitiline toetus kui majanduslikud ressursid ohvrite päritolu-, transiit ja vastuvõtumaades.  Aktiivsem tegevus USA-s, Euroopas (EL) alates 1996.a.

Puudub usaldusväärne statistika. NATO huvi selle teema vastu kirjeldab kaudselt probleemi ulatuset(mahud võrreldavad narko- ja relvakaubandusega).

Teemaga tegelemist piirab erinev arusaamine prostitutsioonist (vabatahtlik (Skm) või sunnitud (Põhjamaad ) tegevus.

     

Inimkaubandus 2

2011.a. EL direktiiv: Karistatav on isiku värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine, sealhulgas kõnealuse isiku üle saavutatud kontrolli vahetamine või üleandmine

ärakasutamise eesmärgil

.

Ärakasutamine hõlmab vähemalt järgmist: isiku kasutamine prostituudina või muud seksuaalse ärakasutamise vormid; sunniviisiline töö või pealesunnitud teenused, sealhulgas kerjamine, orjus või muud samalaadsed tingimused, sunnitöö, ärakasutamine kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamine.

Ärakasutamisega on tegemist niipea, kui

inimese osas võetakse sunnimeetmed

(kasutatakse ähvardusi, jõudu, inimröövi, kelmust, pettust jne), ilma et isik oleks selleks andnud oma nõusoleku.

Kui kuriteoohver on laps (alla 18-aastane isik), on ärakasutamine

automaatselt inimkaubandus

, isegi kui ühtegi eespool nimetatud sunnimeedet ei ole võetud.

Inimkaubandus 3

 Tegelevad:  Diplomaatiline võrgustik  Jõustruktuurid  Mittetulundussektor  Tavaline riigi või KOV ametnik teemaga tegelemisel suhteliselt kogenematu ja abitu

Tavarände mõjutajad

         Rändeotsuse mõjutajad - Vanus (noor ---------- vana telg) - Perekond (vallaline --- abielus telg) - Abikaasa (kodune -----töötav telg) - Lapsed (väikesed ---- suured lapsed telg) - Hõive (töötu ---- töötav telg) - Haridus (kõrge ---- madal haridus telg) - Kaugus (lähedane --- kauge ´uus elukoht telg) - Sihtkoha majandusaktiivsus (madal -- kõrge töötus, palgatase, rakendusstruktuur jm telg)   Info (adekvaatne – moonutatud) Heaolukorraldus (heaoluriik—heaoluühiskond)

Ränne kui kapital

  Rändeotsuseid käsitletakse rahapaigutusena inimkapitali Eluaegse teenistuse loodetavat kasvu võrreldakse investeerimiskuludega (kaotatud sissetulek seoses kolimisega, kolimise ja eluaseme vahetuse kulud, psühholoogilised kulud)  Rände keskmine eluaegne tulemimäär on positiivne, tema suurust hinnatakse 10-20%. S.t. rändeotsused statistiliselt keskmiselt on kasulikud  Rände tulemusena paigutub tööjõud efektiivsemalt, madalama väärtusega (tootlusega) sektoritest ja piirkondadest kõrgema väärtusega piirkondadesse

Ränne kui kapital 2

 Ränne muudab sissetulekute jaotust rände lähte- ja sihtpiirkondade vahel  Ränne muudab sisetulekute jaotust lähte- ja sihtpiirkondade teatud gruppide (defitsiidiga tööjõu gruppide) vahel  Palkade erinevused võivad (ei pruugi) põhjustada kapitali voolu madala palgaga piirkondadesse. Kõrge palk iseenesest ei põhjusta kapitali äravoolu   Legaalse ja illegaalse rände mõju tööjõuturule on erinev.

Legaalne ränne surub palkasid alla. Illegaalse rände mõju palkadele on tühine, sest illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel

Rände mõju kahe naaberriigi tööjõuturule

Rände mõju EL rahvastiku vanusstruktuurile

Kodakondsus kui osavõtt poliitikast ja rahulolu poliitikaga  So called

carte blanche

option – granting citizenship to all persons living in the territory (Lithuanian way)  Attain citizenship in the form of naturalization (an exam on knowledge of constitution and law of citizenship, and an exam in the language – Estonian way)  Percentage of Russian-speaking population of Estonia who are satisfied with changes in the society is higher than among native Lithuanians and immigrants in Lithuania (positive attitud 58% Estonians and 32% minorityes in Estonia, 25% Lithuanians 19% minorityes in Lithuania)

INTEGRATSIOONIPOLIITIKA

 Varasem (kuni 1980 aastateni) käsitlus suhteliselt lihtne Assimilatsioon – valdavalt Euroopalik käsitlus Kultuuride kooseksisteerimine - USA, Euroopas Šveits ja Belgia  Täna domineeriv käsitlus on kanadalase Berry akulturatsiooniteooria Berry, J. (1997). Inmigration, aculturation, and adaptation.

Applied Psychology: An International Review, 46,

(1). 568.

Berry akulturatsiooniteooria

Dimension 2: Is it considered Yes to be of value No to maintain relationships with other Dimension 1: Is it considered to be of value to maintain cultural identity and characteristics?

Yes INTEGRATION ASSIMILATIO N SEPARATION No MARGINALIZA -TION

Isamaa defineerimine – Eesti venekeelsed elanikud

Estonia Russia

2005

49 27 Both Estonia and Russia 24 Estonia some country Some country and 0 other other 0

2008

51 28 19 1 1

2010

52 31 15 1 1

Share of non-nationals in the resident population 01.01.2012

INTEGRATSIOONIPOLIITIKA 3.

 Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale  Poliitiline integratsioon (kodakondsus)  Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel)  Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond)

Naturalisatsioon (kodakondsuse omandamine), 100 mittekodaniku kohta

Lugemist

 Migrants in Europe. A statistical portrait of the first and second generation. EUROSTAT 2011. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_ OFFPUB/KS-31-10-539/EN/KS-31-10-539 EN.PDF

JÄRGMISE KOHTUMISENI [email protected]