Globaalprobleemid

Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Inimõigused

Globaalprobleemide mõiste, jagunemine

• • • • Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna

arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi.

Globaalprobleemid jagunevad: keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, maavarade

ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.

sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud,

rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus, uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile ja haridusele jms.

globaalprobleemid - tuumakatastroof

• • • Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas.

Tšernobõli tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo rängim.

2011.a. märtsis Jaapanit tabanud tsunamis toimus plahvatus Fukushima tuumajaamas.

Keskkonnaalased globaalprobleemid

• • •

Keskkonna saastumine – CO2 osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine

Globaalse soojenemise põhjused: fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste (CO2), metsade vähenemine, kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel; Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine.

keskkonnaalased globaalprobleemid

• • • • •

Happevihmad

Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastik oksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H 2 SO 4 ) ja lämmastikhappe HNO 3 .

Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.

Veekaitse

küsimused – puhta

joogivee nappus, maailmamere, Läänemere olukord

ÜRO kuulutas 2002. aasta lõpul ligipääsu puhtale joogiveele ametlikult inimõiguseks.

• • • •

keskkonnaalased globaalprobleemid keskkonnapoliitika loodusvarade otsalõppemine jäätmeprobleem Kalavarude ja metsamaa vähenemine Taime- ja loomaliikide väljasuremine

• • • Globaalne keskkonnapoliitika Kyoto protokoll – 1997.a. sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuseks vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990.a. tasemeni.

ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis 2009a.

Tunnistati vajadust takistada globaalse temperatuuri keskmist üle 2 kraadi C ja vähendada selleks süsihappegaasi õhkupaiskamist.

• • • • • • • •

Rahvastiku- ja sotsiaalsed globaalprobleemid Demograafiline plahvatus arengumaades

rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu

Linnastumine Vaesus, nälg Terrorism Inimõiguste rikkumine Elundikaubandus Uimastite levik Inimkaubandus

inimkaubandus on tegevus,

mille eesmärgiks on teiste inimeste ekspluateerimine kaubitseja enda poolt või selle võimaldamine teistele

Inimõigused

• • • • • • • Inimõiguste universaalsus -

nad puudutavad ühteviisi kõiki inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usutunnistusest.

Tähtsamad inimõigusi käsitlevad dokumendid on:

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon 1950 Euroopa sotsiaalharta 1961 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000)

Inimõiguste küsimustega tegelevad: Euroopa Inimõiguste Komisjon (1954) Euroopa Nõukogu juures Euroopa Inimõiguste Kohus (1959)

Inimõigused

• • • • • Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt:

1) põhiõigused ehk universaalsed õigused (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused

Põhiõigused ja poliitilised õigused

• • • • • • • • • • • • • Põhiõigused on: õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule.

Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; õigus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus

Sotsiaalsed ja majanduslikud ning kultuurilised õigused

• • • • • Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused on: õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele; õigus inimväärsele elatustasemele; õigus sotsiaalsele kindlustatusele; õigus saada tervisekaitset ja arstiabi.

• • • Kultuurilised õigused on: õigus haridusele ja kultuurile; õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele; õigus teabele.

• • • • • • • • • • •

Kodaniku õigused ja kohustused Eesti Vabariigis

NB! Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduse II ptk. Kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi ja seaduse kaitsele (ka

välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus:

hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks kuuluda erakondadesse kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik.

ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Kodanikul on kohustus:

alluda põhiseaduslikule korrale võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.