Transcript Õigusakti mõiste
Õigusakti mõiste
Õigusnormid vormistatakse kirjalikult (sätestatakse) ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele (struktuur ja rekvisiidid) vastavalt vormistatud dokumenti (õigusakti).
Õigusakt on kindlatele nõuetele vastav õigusnormide süsteemne kogum.
Õigusaktid Eesti õiguskorras
Põhiseadus Ratifitseeritud välislepingud Euroopa Liidu kohustuslik õigus Seadused Seadlused ja määrused Korraldused Otsused ja käskkirjad Kohtuotsused? Siseõiguse aktid? Lepingud?
Haldusdokumentide liigid
Juhendid e. direktiivid e. suunised, korraldused ja käskkirjad, otsused Põhikirjad ja põhimäärused
Protokollid
Aktid, õiendid, tõendid ja kinnitused Analüüsid, arvamused ja kooskõlastused Märgukirjad ja ettekanded Avaldused, taotlused ja esildised Kirjad, kutsed ja teatised
Resolutsioonid
Loetelu pole ammendav!
Juhendi mõiste
Juhendid on käitumisreeglid, millel puudub õiguslik tähendus haldusorgani-väliste isikute jaoks. Nad ei ole eksternse õiguse aktid, neile ei saa tugineda ega viidata haldusakti põhjendades. Nii ei saa juhendile viidates keelduda toimingu tegemisest või haldusakti andmisest.
Näiteks juhul, kui ametnik keeldub taotlust sisuliselt läbi vaatamast, väites, et talle on asutuse juhi poolt antud juhend, mille koha-selt tuleb kõik taotlused rahuldamata jätta, on tegu ametniku õigusvastase käitumisega.
Juhendi siduvus 1
Juhendit võib mõista halduseeskirjana, mis annab eksternse õigusakti täitjale suuniseid akti rakendamiseks ja tõlgendamiseks Mõnedes riikides on valitsuse antud juhendid omandanud siduva jõu, olles tunnustatud seaduse siduva tõlgendusena või karistuse tõttu mittenõustumisel Eestis on juhendid haldusasutuse juhi üldiste korraldustena siduvad üksnes asutusega teenistus- või alluvussuhtes olevaile ametnikele või madalamalseisvatele asutustele
Juhendi siduvus 2
Juhendid ei oma normatiivset iseloomu ega kuulu õigusallikate hulka Kui haldusorgan kehtestab määruse, millega kinnitatakse juhend, muutub juhend õiguslikult määruse osaks ja kehtib määrusena Kuna juhendid võimaldavad õigusaktide rakendamise praktikat ühtlustada, on nad õigusriigis lubatud ja kohati soovitatavad Samas peab isiku suhtes tegema lahendi eksternse õigusakti alusel üksikjuhu eripära arvestades. Abstraktse juhendiga kõiki elulisi asjaolusid ette näha pole võimalik
Korraldus
Korraldused on täitevvõimu aktid üksikjuhtumi korraldamiseks Korralduste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel (PS, § 87 p 6), peaministril (PS, §-d 93, 95), maavanemal (MVKS, § 9 lg 2), KOV ük-suse valitsus, osaüksuse vanem (KOKS, § 7) Korralduse abil teostab avalik võim haldusülesannet sisulises mõttes, seega on õigus-teoreetiliselt tegu ainsa sisulise haldusaktiga Korraldused ei tohi olla vastuolus õiguse üldaktidega. Korralduse andmine ei nõua erivolitust, küll peab selle andmise õigus olema sätestatud seaduses pädevusnormidega
Üldpõhimõtted ja süsteemsus
Avaliku õiguse normide ebatäielikkus tõstab abiallikaina väga olulisele kohale nn üldõpetused, mis seovad õigusvaldkonna tervikuks: Õigussüsteemi ja õigusharude
põhimõisted
, Õiguse
põhimõtted
, Õigus
teooriad
, Õigus
instituudid
(-institutsioonid) Üldõpetuste areng on tavaliselt evolutsiooniline, osalt autopoieetiline ja refleksiivne Üldõpetust (doktriini) struktureerivad
kesksed põhimõtted
Välisdoktriini ülevõtmine: siire või ärritaja kodustamine
Õigusteaduse meetodid
Meetodid on abivahendiks uurimistöö kirjutamisel, kiirendavad loogiliselt sidusa pildi tekkimist ja lihtsustavad selle edasiandmist Õigusteadus kujutab endast erinevate uurimisvaldkondade praktilist ühendust, seetõttu kasutatakse erinevate valdkondade meetodeid Kesksed (vt kaks lähenemisviisi 6. slaidilt) on: Loogikameetodid, sh õigusteadusele eripärased dogmaatilised meetodid Sotsioloogilised meetodid, sh ajaloo ja statistika meetodid
Loogikameetodid
Aitavad valida sobiliku lähenemisviisi, mõista iga elemendi tähendust ja suhet teistega Lähenemisviis: analüüs, süntees, induktsioon, deduktsioon, reduktsioon Tehnika (võtted): sõnastamine, liigitamine, loogiline järeldamine Praktiline õiguslik otsustamine: tõenäosuse, õigusliku iseloomustamise, õigustamise, süstemaatiline, konstruktiivne, relatiivne, antropomorfne meetod
Dogmaatilised meetodid
Lähtuvad õiguskorra kui antud ideaalse loogilise, süsteemse ja hierarhilise terviku eeldusest Õigusloome: eesmärgi-, eesmärkide suhtestamise, süstemati seerimise, täpse sõnastamise, järjekindla terminikasutuse, teiste riikide regulatsioonieeskuju kasutamise, redaktsioonide eristatavuse, lõpptekstile põhjenduste lisamise meetod Õigusteooria: üldtemaatika määratlemine, dogmaatiline evolutsioon, dogmade võrdlus, dogma rekonstrueerimine, hindamismeetod Õiguspraktika: kohtuliku vm materjali uurimine, sellest üldiste esmaste tunnuste väljatoomine, esmatunnuste süntees kohtupraktika (või doktriini) uute seaduspärasuste loomiseks, uue praktika (doktriini) normidele vastavuse kontroll õiguse üldise süsteemi mõttes, uue doktriini alusel kehtivate sätete kitsendamine, laiendamine või uus sisustamine
Sotsioloogilisajaloolised meetodid
Ühiskondliku tegelikkuse uurimiseks: hetkeolude kaardistamine või ajalise arengu vaatlus Sotsioloogilised: kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmekogumis- ja analüüsimeetodid, sisu- e kontentanalüüs, statistika, modelleerimine Ajaloolised: geneetiline ja evolutsiooniline lähenemisviis, allikate ja ajaloolise süsteemi tunnetamine, ajaloolis-juriidiline võrdlemine, rekonstruktsioon, erimeetodid
Avaliku õiguse põhimõtted
Leif Kalev Avaliku õiguse magistrikursus
Põhimõtete tähendus
Dworkin: põhimõtted normide taga seisvaina ning õiguse ühtlustaja ja lünkade täitjana Põhiseaduslikud põhimõtted on ühtlasi riigi tegevuse aluseks olevad väärtused Õigushüve mõiste Rahvusvahelise õiguse põhimõtted Riigi- ja haldusõiguse põhimõtted (Süstemaatilise tõlgendamise põhimõtted)
Rahvusvahelise õiguse põhimõtted
Riikide suveräänsus ja võrdsus Immuniteedid Teiste riikide sise- ja välisasjadesse mittesekkumine Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld Tülide rahumeelne lahendamine Inimõiguste austamine Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Vastastikkus
Põhiseaduslikud alusväärtused
Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele (PS, § 10) Alusväärtused:
inimväärikus
demokraatia
sotsiaalriik õigusriik
Inimväärikuse kaitse
Toimub ennekõike põhiõiguste kaitse, ent samuti teiste põhiväärtuste realiseerimise kaudu. Põhiõiguste nimekirja vt põhiseaduse II peatükist. Täpsemalt räägime eraldi osas Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena
Inimõigused ja põhiõigused
Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks Mõned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad üksnes seadusega (näiteks omand, § 32). Allikas põhiseaduse 2. ptk
Inimõiguste välisallikaid Eestis
1948 inimõiguste ülddeklaratsioon 1966 paktid: (1) kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta (2) majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta 1953 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (Euroopa) 1965 Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta
Demokraatlik legitimatsioon
Personaalne legitimatsioon: riigivõimu teostavad isikud peavad olema otseselt või kaudselt rahva poolt valitud Sisuline legitimatsioon: riigi tegevus saab toimuda ainult parlamendi õiguspäraselt kehtestatud seaduste ning neist tulenevate aktide alusel
Demokraatlik legitimatsioon
Olulisus: mida olulisema otsusega tegemist, seda tugevam ja otsesem peab olema otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon Demokraatlik kontroll: ennekõike valimiste perioodilisuse kaudu Lojaalsus: erinevate osalejate vastastikune hea tahe ja tunnustus
Demokraatlik otsustamine 1
Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil on seejuures üks hääl (näiteks valimiste ühetaolisus), otsused langetatakse enamusega, arvestades vähemuste õiguste kaitstust (kvalifitseeritud häälteenamus ja miinimumõiguste tagatus) Arvamuste vabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus
Demokraatlik otsustamine 2
Otsustajate teadlikkus: demokraatia on võimalik ja tõhus juhul, kui otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt oma otsuste sisu (haridus) Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil (lõpptarbija lähedal) Rahva osalus: otsene demokraatia rahvaalgatuse, hääletuse ja –küsitlusena ning valimised ja osalusdemokraatia e kõigi huvitatud osaliste ärakuulamine enne otsustamist. Osalusviisid riigiti erinevad
Kontroll 1
Pädevuspõhine avalik kontroll: lisaks valimistele jälgivad eriti avaliku võimu tegevuse õiguslikku korrektsust ja majanduslikku otstarbekust piisavate õigustega spetsialistifunktsioonis organid Kohtulik kontroll: tegevuse seadustele vastavuse üle otsustavad sõltumatud kohtud, mis ühtlasi tagavad üksikisikute õiguste kaitstuse avaliku võimu suhtes
Kontroll 2
Valimised demokraatliku kontrolli mehhanismina: Eestis hetkel vabad (osaluse mõttes), üldised (kõigil on õigus), otsesed (tulemuse määravad inimeste hääled), salajased (teised ei saa eelistusest teada), võrdelised (kohtade jaotus peegeldab üldjoontes häälte jaotust), ühetaolised (häälte võrdne kaal), perioodilised, erakondi tuleb kohelda võrdselt, riik peab olema erakondade suhtes neutraalne. Enamikus küsimustes on aktsepteeritavad (ja kasutusel) ka teistsugused lahendid, kui need kogumis vastavad demokraatliku ühiskonna olemusele
Halduse kontrolli liigid
Haldusesisene e. internne kontroll: riiklik järelevalve (maavanem-KOV), ametkondlik/teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisev haldusorgan alluva üle) Väline e. eksternne kontroll: poliitiline kontroll (Riigikogu), arvestuskontroll (Riigikontroll), õiguslik järelevalve (õiguskantsler, kohtud jt)
Õigusriiklus 1
Riigivõimu seaduslik teostamine: kogu avaliku võimu tegevuse kooskõla seadusega Seaduslikkuse põhimõte: võimu tegevus ei tohi olla seadusega vastuolus Seadusliku aluse põhimõte: teatud tasanditel peab võimu teostamiseks olema seaduses ettenähtud selge luba, volitus (mis pole lubatud, on keelatud) e avalikku haldust teostatakse põhiseaduse ja seaduste raamides
Õigusriiklus 2
Õigusaktide selged kehtivuskriteeriumid ja hierarhia
Võimude lahusus: erinevate avaliku võimu organite tegevuse eristatus ja tasakaalustatus, kus klassikaliselt on eristatud seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu Personaalne: ühe võimuharu esindajad ei tohi kuuluda teise võimuharu juurde Funktsionaalne: organite ülesannete lahutatus ja selge piiritlemine alusaktides
Õigusriiklus 3
Proportsionaalsus e mõõdupärasus: rakendatavad abinõud peavad vastama soovitud eesmärgile (näiteks põhiõiguste piiramise mõistliku ulatuse osas) Põhiõiguste süsteemi olemasolu ja nende ulatuslik kaitse: isikule ettenähtud õigused peavad olema ka sisuliselt teostatavad ning üksikisikul peab olema tugi avaliku võimu omavoli puhul
Õigusriiklus 4
Võrdne kohtlemine e mittediskrimineerimine e egaalsus: õiguse rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena
Avatud, sihistatud ja tõhus menetlus:
avalikkus, põhjendamiskohustus uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus vormivabadus, eesmärgipärasus, tulemuslikkus ja tõhusus kaasamine: õigus olla ära kuulatud õigus menetlusele mõistliku aja jooksul
Õigusriiklus 5
Õigusnormi täpne kujundamine (optimaalne üldisuse-täpsuse suhe) Avaliku võimu tegevuse piiratus (kahtluse korral kodaniku kasuks lisaks seadusliku aluse põhimõttele) Objektiivsus: ametnik peab tegevuses olema erapooletu ja asjale keskenduv Õiguskindlus: a) õiguse kaudu loodud kindlus, b) kehtiva olukorra püsivus (vt järgmised slaidid)
Õiguskindlus 1
Tagasiulatuva jõu keeld: sündmuse ja teo suhtes rakendub toimumise/tegemise ajal kehtinud õigusakt Õiguspärane ootus: igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima Aegumine: isikut toimingut ei saa õigusevastaseks tunnistada ega rakendada karistust või nõuda kohustuse täitmist pärast aegumistähtaja möödumist
Õiguskindlus 2
Õigusselgus: isikutel peab olema võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad, selleks peavad normid olema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt üles ehitatud, võimalikult tavainimesele mõistetavalt ning jälgitavalt (maht) sõnastatud ning täpsed Avaldamiskohustus: teadasaamise võimaldamiseks tuleb õigusnormid üldteada viisil avalikustada
Sotsiaalriik 1
Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne) Üksikisiku eneseteostus ja inimarengule kaasaaitamine (võrdsed lähtevõimalused vabalt kättesaadava hariduse kaudu, eluaegne õpe, muude kultuuriliste vajaduste rahuldamine)
Sotsiaalriik 2
Mõistlike elamistingimuste (elukeskkonna) tagamine (elamumajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, ühistranspordikorraldus jne) Keskkonnakaitse ja planeerimine Pärand- ja rahvakultuuri kaitse Konkurentsitingimuste tagamine majanduses ja turu ebakohtade piiramine, sh tarbijakaitse
Sotsiaalriigi kumuleeruvus
Sotsiaalsete õiguste tagamine kui kumuleeruv protsess (riigi jõukuse kasvuga suureneb tagatavate õiguste hulk) Riigi aktiivsus kumuleerumise saavutamiseks ning esimesel võimalusel sotsiaalsete õiguste rakendamiseks
Rahvusriigi põhimõte
Eesti põhiseadus näeb ette ka rahvusriigi põhimõtte, mis sisaldab vähemalt eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset Eesti kui institutsionaalse keskkonna terviklikkust (Preambula: põhiseadus peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade)
Veel põhimõtteid
Põhiseaduslikud: Suveräänsus (Vabadus, õiglus ja õigus) Parlamentarism Vabariiklus Unitaarriiklus e. üksikriiklus (Vertikaalne/funktsionaalne võimujaotus, omavalitsuslikkus) Haldusõiguslikud: Seaduslikkus Hea haldus
Võrdluseks: Soome käsitlus
Riigi suveräänsus Rahvusvahelisuspõhimõte Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia Riigirahva koosnemine kodanikest Riigi ala jagamatus Üksik- e. unitaarriiklus Liberaalne ja sotsiaalne (heaoluriigi) põhimõte Inimväärikus Vabariiklus Parlamendi esmasus Parlamentarism Õigusriiklus ja põhiseaduslikkus Kohtuvõimu eriasend teiste põhivõimupädevuste suhtes Kohtute sõltumatus (Jyränki 2003)
Tõlgendamise üldpõhimõtted
Lex superior derogat legi inferiori
kõrgem norm on üle madalamast – hierarhias
Lex posterior derogat legi priori
taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti – hilisem sama
Lex specialis derogat legi generali
– erinorm on üle üldnormist. Ainult juhul, kui erinorm on pärit põhiseaduse jõustumisele eelnevast, üldnorm aga jõustumisele järgnevast ajast, jääb peale viimane
Teisi põhimõtteargumente
Moraalsed, nt keeld saada kasu iseenda õigusrikkumise abil (
venire contra factum proprium
) Valdkondlikud, nt karistusõiguse põhimõte „õigusnormita pole kuritegu ega karistust” (
nullum crimen, nulla poena sine lege
), eraõiguse heausksuse ja heade kavatsuste (
bona fide
) eeldus ja reegel „mis pole keelatud, on lubatud”, haldusõiguses „kahtluse korral kodaniku kasuks” Õiguskorra reeglid, nt õiglase menetluse nõue, diskrimineerimiskeeld
Veel põhimõtteargumente
Ex aequo et bono
parimad kavatsused – heausksus, hea tahe,
Ex injuria non orbitur ius
sünni õiglust – ebaõiglusest ei Üldine õigluspärasus (
equity
)
Pacta sunt servanda
– lepinguid tuleb pidada Õiguslik seotus (
estoppel
) – lepingu murdmisel on õigus rakendada vastuabinõusid (EIÕK)
Veel põhimõtteargumente
Auditur et altera partem
– ära tuleb kuulata mõlema poole seisukohad
Nemo judex in sua causa
kohtunikuks oma asjas – keegi ei või olla
Non bis idem
– kedagi ei tohi samas asjas kohtu alla anda või karistada kaks korda
Õigusabi
saamise nõutavus Õigus vaikida – keegi ei pea andma tunnistusi iseenda vastu
Veel põhimõtteargumente
In dubio pro rei
– kahtluse korral asja huvides (sh kahtlane tõend tõlgendada süüaluse kasuks) Süütuse eeldus e. presumptsioon Võrdsus seaduse ees ja võrdne kohtlemine Omandi kaitse, võõrandamine ja hüvitus Õigusemõistmisest keeldumise lubamatus Õigusliku määratlemise vajadus
Veel põhimõtteargumente
Eksimuse või kohtuvea ärakasutamise lubamatus Teatud asjade loomulikuna eeldamine Võistlev menetlus ja poolte võrdsus (vs uurimis e. inkvisitsioonimenetlus)
Res iudicata
– kui lepinguga on kinnistatud vaidluse lahendav organ, on tema lahend lõplik ja kuulub täitmisele Elementaarne humaansus (rahvusvaheline õigus)
Angloameerikalikke põhimõtteid
Ratio decidendi
– on olemas mingi üldlevinud põhi mõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis nii on justkui mõtteline õigusnorm
Obiter dictum
(obiter dicta) – juhtumi lahendustegevuse käigus esilekerkivad juhtmõtted, oletused ja arvamused juhtumi kohta, mis lõppkokkuvõttes viisidki tegeliku lahendini, kuid seejuures ilma ratio decidendi aluseta
Stare decisis
– madalama astme kohtud on lahendite konstrueerimisel seotud kõrgema astme (eriti kõrgeima) kohtu lahendite kui juhenditega, kõrgeima astme kohus aga oma varasemate lahenditega. Siduv ei ole mitte lahend ise, vaid üksnes selle aluseks olev ratio decidendi