Transcript Kordamine ühiskonnaõpetuse eksamiks

Kordamine
ühiskonnaõpetuse
eksamiks
Nüüdisühiskond

Ühiskonnasektorite eristatavus ja
vastastikune seotus, tööstuslik
kaubatootmine, rahva osalemine
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus
inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste
tunnustamine.
Heaoluriik


Esping-Andersen: riigi kohustus tagada
baasiline heaolu tase oma kodanikele
Encyclopędia Britannica: valitsemise viis milles
riik mängib otsustavat rolli oma kodanike
sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel ja
edendamisel.
Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib
kodanikele nii poliitilised kui sotsiaalsed
õigused.
 Eesmärk pakkuda ühishüvesid

Heaoluriigi kaks põhilist tunnust
Ressursside ülekandmine ühest
valdkonnast teise ja ka rikkamatelt
ühiskonnaliikmetelt vaesematele.
 Pool avalikest kuludest läheb
sotsiaalsfääri vajadusteks.

Peamised heaolurežiimid







Sotsiaaldemokraatlik mudel:
Sotsiaalhüviste jagamine kõigile, olenemata
sissetulekust ja sotsiaalsest staatusest
Keskne heaolu eest vastutaja on RIIK
Õigus saada sotsiaaltoetusi, tasuta haridust ja
arstiabi on samasugune õigus nagu õigus valida
või pöörduda kohtusse.
Kõrged maksud!
Inimesed nõus neid maksma, kuna saavad siis
tasuta mitmeid sotsiaalhüviseid tarbida
Näidisriigid: Rootsi, Taani, Soome






Konservatiivne heaolumudel
Vanim heaolumudel, aluse pani Bismarck
Saksamaal.
Orienteerutakse eelkõige töötavatele inimestele,
kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka
ülalpeetavate pereliikmete vajadused.
Töötaja, kes maksnud suuremaid makse, saab
vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat
hüvitist.
Vanamoodne suhtumine naistesse: naine pigem
koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul.
Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa
Liberaalne heaolumudel:
 Põhimõtteks inimeste vabadus ja
võrdõiguslikkus ning minimaalriik.
 Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste
osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja
konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine.
 Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi
sõltub nende rahakoti paksusest.
 Madalad maksud!
Näidisriigid: USA, Suurbritannia

Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord
vahetub teisega, tuntakse kui üleminekuehk siirdeperioodi.
 Siirdeühiskonnale iseloomulik
sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus.

Demokraatia- rahva võim

Demos-rahvas, kratos-võim

Demokraatia peamised tunnused:
1.
Vabad ja õiglased valimised
Alternatiivsed teabeallikad
Konkurents võimu nimel
Seaduste ülimuslikkus (õigusriik)
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud
teineteisest
Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine
Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Demokraatia vormid

Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma
esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida
erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud
isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma
tegevusest rahvale aru.


Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia:
Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna
kollektiivne otsustamine mõnes küsimused.
Samuti võib osalusdem. vormiks pidada
erinevaid kodanikualgatusi ja –kampaaniaid,
äärmuslikumal juhul ka protestiaktsioone.
Eestis hetkel selgelt ka eliitdemokraatia ehk
ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes?
Maailma suurim demokraatia

Maailma suurima demokraatiaga riik on
India: 1 miljard inimest, 28 osariiki, 23
ametlikku keelt. Võimu nimel võistlevad 50
üleriiklikku ja 700 piirkondlikku parteid.
Ühiskonna jätkusuutlikkus

Jätkusuutlik areng on areng, mis rahuldab
praeguste põlvkondade vajadused ja
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste
põlvkondade samasuguseid huve ehk
ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste
arvelt.
Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid
Ühiskonna sidusus
 Heaolu kasv
 Ökoloogiline tasakaalustatus
 Eesti kultuuri elujõulisus

Jätkusuutlik ühiskond
Võim peab olema legitiimne ehk
õiguspärane. Võimulolijad hindavad samu
väärtusi mis rahvas
 Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev,
kodanikke kaasav
 Oluline on nii rahva arv kui rahva kvaliteet

Ühiskonna sidusus

1.
2.
3.
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm
peamist sektorit:
Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja
omavalitsusasutused)
Teine ehk erasektor (eraettevõtted)
Kolmas ehk mittetulundssektor
(kodanikuorganisatsioonid ja –
ühendused)
Millisesse sektorisse kuulub?
Eesti Pank
 MTÜ Lagedi
 AS Regio
 Hansapank
 Balti Ajakirjanike Föderatsioon
 Eesti Korvpalliliit
 Ülemaailmne Keskkonnakaitsjate Liit
 Rahvastikuregister

Riik
Riigi 3 põhitunnust
 1. Territoorium
 2. Rahvastik
 3. Suveräänne riigivõim (nii välimine kui
sisemine iseseisvus)

Sotsiaalne kihistus





Inimesi saab jaotada sotsiaalsetesse kihtidesse
näiteks majandusressursside, elustiili,
väärtusorientatsiooni, päritolu jne alusel.
Sotsiaalne mobiilsus: liikumine ühest klassist
teise.
Nt: Horisontaalne-liikumine ühest linnast teise
Nt: Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks
Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad
teise elukutse või väärtussüsteemi kui nende
vanemad.
Staatus
Omistatud staatus: Iga kuningatütar on
printsess, olenemata tema tahtest.
 Omandatud ehk saavutatud staatus:
abikaasaks olemine, tudeng olemine.

Inimkonna eristuse alused
Varanduslik
 Regionaalne: linn versus maa
 Rahvuslik
 Ideoloogiline, sh usulike

Võim






Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste
tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
Võimu teostamise meetodid:
1. Autoriteet-veendumus, et võimu nõudmised on targad.
2. Traditsioon- dünastiad, kes sajandeid valitsenud
3. Karismaatiline liider-juhitalent ja liidrioskus. Nt. Stalin,
Hitler jne.
4. Mõistuslik kaalutlus-maksan makse, sest see on mulle
kasulik.
Võimule ainuomased tunnused
Õigus kehtestada seadusi ja kontrollida
nende täitmist
 Õigus koguda makse
 Õigus kasutada vägivalda julgeoleku ja
sisekorra tagamiseks
 Õigus ja kohustus korraldada riigi
igapäevaelu

Riigivõimu komponendid
1.
2.
3.
Asutused ja institutsioonid
Riigibürokraatia
Kirjalikud õigusnormid
Vabad valimised

1.
2.
3.
4.
Valimised täidavad esindusdemokraatias 4
ülesannet:
Määravad parlamendi koosseisu ehk need
inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma
Valimiste kaudu esitab kodanik oma
nõudmised võimule
Valimised näitavad, kui suur on toetuspind
kehtivale korrale
Valimised harivad kodanikke poliitliselt
Vabade valimiste põhimõtted



Valimised on üldised: Valida saavad kõik täiskasvanud
kodanikud alates 18. eluaastast. (Eestis võib
kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastast,
riigikokku 21. eluaastast, presidendiks 40. eluaastast).
Valimised on vabad: Vabadus kandideerida ja
hääletada isiklike veendumuste järgi, kandidaatide
ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil.
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed: kõigil
parteidel, üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma
vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult
võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl.
ValimissüsteemidProportsionaalne
Majoritaarne ehk
enamusvalimine
 Ühemandaadiline
valimisringkond ehk igast
ringkonnast pääseb parlamenti
vaid 1 saadik
 Valituks osutub see, kes saab
kõige rohkem hääli
1) Lihthäälte enamus: võitja see, kes
saab rohkem hääli kui teised
2) Absoluutne enamus: Koguda
tuleb 50% + 1 hääl.
Eelis: Lihtsus, selgus.
Puudus: Eelis suurtel juhtparteidel,
diskrimineeritakse väiksemaid.
Kaotajate hääled lähevad raisku









Saadikukohad jaotatakse
proportsionaalselt ehk võrdeliselt
neile antud häältega, nt 7% saanud
partei saab 100-st kohast 7.
Mitmemandaadilsed
valimisringkonnad
Kandidaat seatakse üles erakonna
nimekirjas
Avatud nimekiri: suurima toetuse
saanud isik tõuseb nimekirjas
ettepoole
Suletud nimekiri: uut pingerida ei
moodustata, kodanike tahe mõjutab
vaid seda, mitu inimest ühest
nimekirjast parteisse pääseb.
Eelis: Hääled ei lähe kaduma,
parteide võrdsemad võimalused.
Puudus: Keerukas, erakondade
suur mõju valimistulemustele.
.Parlamenti võib pääseda isik, kes
sai vaid 100 häält kuid oli suletud
nimekirja eesotsas..
Erakonnad tänapäeva poliitikad
Erakonnaseadus:
Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik
poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on
liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide
väljendamine ning riigivõimu ja kohalike
omavalituste teostamine, ning mis on
registreeritud käesolevas seaduses
sätestatud korras.
Erakond on MITTETULUNDUSÜHING!

Vasakparteid
Astmeline tulumaks
 Haridus peab oleme kõigile kättesaadav
 Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine
 Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik
Erakond ja Eestimaa Keskerakond

Paremparteid
Ideoloogilised platvormid suhteliselt
erinevad
 Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas
 Esikohal vabadus
 Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res
Publica Liit.

Valitsemine ja avalik haldus
Parlamentarism






Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole.
Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega
Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim
võimuinstitutsioon!
Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi
elu.
Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastasel
juhul valitsuskriis.
Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste
põhjal
Näited: Suurbritannia
Presidentalism
President on valitsuse juht ehk
peaminister ning ta moodustab valitsusetal on õigus ministreid ametisse panna ja
neid tagandada.
 President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid
ja on vägede ülemjuhataja
 Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka
seadusandlik võim!
 Näide: USA

Poolpresidentalism
President peab parlamendiga rohkem
arvestama ja peale presidendi on ka
peaministri ametikoht.
 Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa.

Parlament- seadusandlik võim!










Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne.
Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid.
Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad
parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa.
Komisjonid: parlamendi tööorganid.
Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon.
Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned
kuud.
Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse.
Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus
kritiseerida valitsuse ettepanekuid.
Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt
ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna nimetust,
näiteks Keskerakonna fraktsioon.
Parlamendi ülesannete nimetamiseks kasuta põhiseadust!
Seadusandlik võim Eestis
Riigikogu 101 liiget
 Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4
aastaks.
 Kandideerida saab 21. aastane Eesti
kodanik.

Täidesaatev võim- Vabariigi
Valitsus






Koosneb peaministrist ja ministritest
Valitsus annab seaduste täitmiseks
õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi
Ministeeriumi tööd juhib kantsler
Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab
valitsuse asjaajamist, juhib riigisekretär.
Taasiseseisvunud Eestis olnud ainult
koalitsioonivalitsused.
Ülesanded vaata põhiseadusest!
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev organ.
 Kohtunikud eluaegsed
 Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline

Eesti Kohtusüsteem
Kohalik omavalitsus





Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald
ja linn.
Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t
elanike valitav esinduskogu regionaalsel
valitsemistasandil puudub.
Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus.
Volikogu valitakse 4 aastaks.
Maavanema määrab ametisse Vabariigi valitsus.
Rahvusvahelise suhtlemise normid








Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
Lahendada tülid rahumeelselt
Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikida
territoriaalset terviklikkust
Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi
Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi
Edendada koostööd riikide vahel
Järgida rahvusvahelise õiguse norme.