Perevägivald Paarisuhte vägivald

Eva Palk

Kas Sinu partner on kunagi teinud midagi järgnevast loetelust?

• • • • • • • • • • manipuleerinud Sind valede ja vastuolulise käitumisega naeruvääristanud või solvanud Sinu kõige pühamaid tõekspidamisi avaldanud Sinu suhtes pidevat õigustamatut kriitikat alandanud Sind kahekesi olles või avalikult peksnud puruks mööblit või muid esemeid ähvardanud noa või relvaga kontrollinud Sinu käike, suhteid, rahakasutust teinud ainuisikuliselt kõik teisse mõlemasse puutuvad otsused ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha ignoreerinud Sinu tundeid

Ohumärgid

• Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi.

Perevägivald

• • • • praeguse/endise abikaasa/elukaaslase vastu suunatud vägivald - paarisuhtevägivald; laste väärkohtlemine; vägivald (vana)vanemate suhtes; õdede-vendade omavaheline vägivald.

Paarisuhtevägivald

• • • • • • võib mõista kui praeguse või endise abikaasa, elukaaslase või partneri poolt toime pandud tegu, mis sisaldab: kontrollivat käitumist, psühholoogilist, füüsilist või majanduslikku vägivalda, seksuaalset sundust. „Naine peab mehele andma?“ Tegevused, mis võivad tekitada ohvrile psühholoogilisi kahjustusi ja füüsilist valu.

Vägivald võib jätkuda peale suhte lõppemist, mistõttu ohvri ja vägivallatseja ühine eluase pole määrav.

Vaimne vägivald

• • • • • • • • • • • • verbaalne või mitteverbaalne vägivald eesmärgiga teist isikut alandada ja oma kontrollile allutada; Solvamine, süüdistamine Karjumine Manipuleerimine Alandamine Ignoreerimine, vaikimine Ähvardamine, hirmutamine Laimamine , pidev kritiseerimine Kontrollimine, jälgimine, jälitamine Kirjavahetuse saladuse rikkumine Armukadedus, Sotsiaalne isoleerimine

• • • • • •

Majanduslik vägivald

• • • • Vägivallatseja kontrollib partneri raha kasutamist või partnerile kuuluvaid materiaalseid ressursse.

Majanduslik vägivald raskendab partneri iseseisvat materiaalset toimetulekut ning võib muuta partneri vägivallatsejast sõltuvaks.

Näiteks: partneri raha äravõtmine ja pangakaartide enda käes hoidmine, tema ostude tegemise ja muude majanduslike tehingute tegemise piiramine, takistamine või kritiseerimine, kulude range kontrollimine, ühisvara enda nimele kirjutamine, töötamise ja õppimise takistamine, elatisraha mittemaksmine, võlgade tekitamine, partneri sundimine osalema ebaseaduslikes tehingutes.

Statistikat

• • • Statistikaameti andmete järgi on raske füüsilise ja seksuaalse vägivalla ohvrid vaid naised, kusjuures vägivallatseja kipuvad ohvrina nägema pigem ennast, eriti, kui neile vastu hakatakse. Viimase aasta jooksul on Eesti täiskasvanud elanikest 95 000 ehk tervelt kümme protsenti kokku puutunud paarisuhte vägivallaga, mehed on füüsilise vägivalla ohvriks langenud nii vähestel kordadel, et seda ei ole võimalik tervele ühiskonnale laiendada.

Statistikat

• • • • Raskemad vägivalla liigid on näiteks peksmine, kägistamine, tulirelva või noaga ründamine.

Terve elu jooksul on aga kõigist Eesti täisealistest meestest kogenud paarisuhtes peksmist vaid kaks protsenti, kõigist naistest aga 12 protsenti. Mehed ei ole paarisuhtes langenud seksuaalse vägivalla ohvriks, naistest on seevastu tervelt 35 000 ehk seitse protsenti seda paarisuhtes kogenud. Tartu ülikooli sotsioloogiadoktorant Kadri Soo sõnul näevad vägivaldsed inimesed ennast hoopis ise ohvrina ja oma vägivaldsust endale ei tunnista, seda eriti veel siis, kui partner hakkab vastu.

• Termin “naiste vastu suunatud vägivald” tähendab igasugust soolisel erinevusel põhinevat vägivalda, mille tulemuseks on, või mis võib tõenäoliselt lõppeda füüsilise, seksuaalse või psühholoogilise kahjustuse või kannatuse tekitamine naistele; kaasa arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine avaliku või eraelu sfääris.

• • http://gender.sm.ee/index.php?097963372

http://www.naisteabi.ee/artiklid.html

Abort, kas naiste õigus v naistevastane vägivald?

Feminists for Life Abortion is the unchoice Repliik: Aborditeema külvab hüsteeriat Urve Palo meelitab naisi abortidest loobuma Ülo Mattheus: Abort — sex and crime Kadi Viik: Meeste õigused ja naiste kohustused Ave Alavainu: Anna andeks, mu arm… Vilja Kiisler: Seks ja mõrv

• • 2000 naisel aastas katkeb peksmise tagajärjel rasedus ning nad kaotavad oma sündimata lapse, selgub Avatud Ühiskonna Instituudi 2003 a uuringust http://www.epl.ee/artikkel/246489 • • • • Meedikute hulgas korraldatud küsitlus näitas, et 30 protsenti neist on kokku puutunud peksmise pärast katkenud rasedusega. Iga teine küsitletud arst on kohanud pekstud rasedat. Suurimaks riskigrupiks on 21– osaks 36 protsenti füüsilistest ja 38 protsenti seksuaalsetest rünnakutest. Kaks kolmandikku neist kallaletungidest paneb toime kas abikaasa või elukaaslane. – meestest seetõttu väga sõltuvad,– ainult oletada, milline on vägivalla mõju naiste reproduktiivtervisele http://www.arileht.ee/artikkel/475928 Võib

• • Ühes Narva peres oli mees kasutanud naise vastu vägivalda juba pikki aastaid. Ühel õhtul mullu märtsis ründas ta taas naist, peksis teda üle keha ja lõpuks lõi noaga suguelundisse, tekitades torke-lõikehaava, ja naine suri verekaotusse. • Kohtusse jõudis asi kui surma põhjustamine ettevaatamatusest. Sõna perevägivald kohtuotsustest läbi ei käinud, ehkki tunnistajad tunnistasid väga selgelt, mis selles peres toimus

• • • • • • • • •

Laste abi- ja infotelefon (ööpäevaringne) – tel 1345

Võimalus saada infot abi saamise võimaluste kohta ja anda edasi teate abi vajavast lapsest.

Lapsemure telefon (E-R 10.00-18.00) tel 655 6088 Nõustamine interneti vahendusel http://www.lapsemure.ee/ Psühholoogiline nõustamine: 1. Tallinna Perekeskus, Asula 11, tel 655 6970; http://www.pk.ee/ 2. Nõustamiskeskus, Ravi tn 27, tuba 334, tel 620 7342 Kriisinõustamine, Pärnu mnt 9, tel 631 4300 Pereteraapia, Pärnu mnt 9, tel 631 4300 Sõltuvushäiretega laste ja noorte rehabilitatsioon, Tallinna Laste Turvakeskus, Nõmme tee 99, tel 6774070

• Leena oli 19-aastane, kui kohtas oma tulevast abikaasat. Nad armusid, naine tundis hoolitsust ja armastust. Kõigest mõned nädalad peale pulmi avaldas mees esimese vihapurske, sõimates naist hooraks ja litsiks. Leena nuttis ja mõtles, mida ta on valesti teinud. Varsti selgus, et mees tahab vahekorda 4-5 korda päevas ja noor naine arvas, et ju need asjad nii käivadki: mees võtab teda siis, kui tuju tuleb, rahuldab ennast, mõtlemata naise vajadustele. Värske abielunaine ei julgenud sellest kellelegi rääkida, üksnes mõnele sõbrale, kes leidsid, et hädaldamiseks pole põhjust - on ju hea, kui mees sind ihaldab!

• Politseistatistika alusel: • • ... on kümnest lähisuhtevägivalla juhtumist üheksal korral ohvriks naine; • ... kannatab kolmandik ohvritest enne politsei poole pöördumist 6-7 aastat; • ... on politseisse jõudvatest juhtumitest esmakordseid vaid 12%, korduvad 82%; • ... toimub üle poolte lähisuhtevägivalla juhtumitest lastega peredes; • ... on 1/3 vägivaldse pere lastest ise vägivalla ohvrid. http://www.bioneer.ee/eluviis/kodu/L%C3%A4hisuhtev%C3%A4givald.aid-1814

• • • Inimesel, kes pole ise vägivalla all kannatanud, tekib sageli küsimus: miks hakkab mees lööma, ähvardama ja alandama oma partnerit? miks laseb naine - sageli aastaid - seda endaga toimuda, selle asemel et koheselt vägivaldsest suhtest lahkuda

• • • • • Mehed lihtsalt on agressiivsed” “Naine provotseerib meest vägivallatsema oma virisemise ja näägutamisega” “Õige naine andestab abikaasale vägivaldsuse” “Mees võib olla hea pereisa, isegi kui ta oma laste ema peksab”

“Perevägivald on era-asi ja kodu puutumatu”

?

• • • Alkohol põhjustab perevägivalda Vägivald on kultuuri osa

Tavaline mees ei ole vägivaldne. Oma naist peksab vaid psüühilise hälbega, vaimse puudega või asotsiaalne mees.

• • •

Mehe kahetsusavaldused ja süümepiinad tähendavad, et ta on muutunud.

Mees käitub vägivaldselt, sest tal on olnud raske lapsepõlv.

Vägivalda kasutavad impulsiivsed, äkkvihaga mehed, kes ei suuda oma emotsioone kontrollida või kui "Rusikas räägib" ehk mees ei leia sõnu.

• • •

Normaalne naine ei lase ennast peksta. Seda lubab vaid psüühilise hälbega, vaimse puudega või asotsiaalne naine.

Naised põhjustavad ise oma käitumisega vägivalla puhkemise ja on ise süüdi Kui naine jääb vägivaldse mehe juurde, tähendab see, et ta naudib vägivalda või kiidab selle heaks

• • •

Kui naine muudab ennast, püüab olla parem abikaasa, hoolitseb rohkem oma mehe eest, muutub ka mees.

Naine ei vaja abi ega sekkumist peres toimuvasse vägivalda Vägivald lõpeb, kui mees ja naine abielluvad ja/või saavad lapse.

•

Vägivallaprobleemi puhul on kõige parem hoida pere koos (pereteraapia).

• • • • • •

Millised on vägivalda soodustavad tegurid

• Isolatsioon. • •

Stress.

Täitmatud rolliootused.

Alkohol/narkootikumid.

Tajudefitsiidid Suhtlemisraskused.

Madal enesehinnang. Alandus- ja saamatustunne

Ennastõigustavad kaitsemehhanismid.

Vägivallakogemus lapsepõlvest. ( 50-60%)

•

Lääne Politseiprefektuuris läbiviidud perevägivalla analüüs näitas, et ca 80% perevägivalla juhtudest oli vägivallatseja purjus

Miks keegi ei märka?

• • • • •

Miks vägivald paarisuhetes avalikkuse ette ei jõua?

see puudutab inimeste eraelu. Keegi ei soovi oma eraelu üksikasju avalikustada, sest vägivalla kogemisega kaasnevad häbi- ja süütunne.

Sageli peavad vägivalla ohvriks langenud end süüdlasteks. Vägivallaga kasneb ka inimese eneseväärikuse langus – peetakse end mittetäisväärtuslikuks isikuks, kes ongi ära teeninud vastassoo vägivaldse käitumise.

Ohvrile

Ohver ei ole süüdi selles,et teda lüüakse, ta ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus; • lastel on parem elada vaid ühe vanemaga kui koos vägivallatseva vanemaga; • olukorras on valikuvõimalusi ja sellest välja pääsemise võimalusi.

Mida on sul võimalik ette võtta?

• • • • • • • Teadvusta, et emotsionaalne ärakasutamine on tõsine probleem ja sul on võimalik abi saada Tea, et emotsionaalne vägivald võib viia füüsilise vägivallani või isegi surmani.

Tea, et sina ei ole süüdi oma partneri vägivaldses käitumises. Leia inimene, kellega rääkida, see pakub tuge.

Mõttekas on minna nõustamisele. Ära anna alla, Teadvusta, et sul on õigus ise otsuseid teha oma elu üle,

Ohvrile

• • • • • • • • • Toetavad laused meeldejätmiseks Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse.

Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus.

Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist.

Väärin, et minusse suhtutaks respektiga.

Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, keslöövad ja keda lüüakse.

Väärin turvalist ja õnnelikku elu.

Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida.

Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.

Miks?

• Ebaküpsetel meestel puudub sageli võime taluda viha ning nad väljendavad seda füüsilise vägivalla kaudu.

• • • • • Kontrollivad mehed võivad muutuda oma võimu kindlustamisel vägivaldseks, kui neile väljakutse esitada.

Liialt sageli kasutavad naised selgitusi ahistamisest mehe käitumise vabandusena.

Liiga kergesti alatähtsustatakse ahistamise tõsidust, kui saadakse aru, miks ta seda teeb, eriti kui ta on pärast vabandav ja kahetseb.

Ahistajaga koos vägivalla varjamine laseb tal säilitada enda ja avalikkuse ees viisaka välisilme, mida ta ei vääri.

Abi otsimine on parim, mida saab teha ennast, oma suhet ja ka ahistajat silmas pidades.

Kuidas leida abi?

•

Esita oma õigusalane küsimus juristile interneti vahendusel tasuta.

Internetiportaal E-advokaat asub veebiaadressil www.eadv.ee

Miks ohver ei lahku?

• • • • • • • • • • • • • • Vastuolulised tunded, vägivald kui normaalsus Lapsepõlvekogemused Teadmatus Hirm ( n: ähvardused vägivallaks, laste äravõtmiseks v enesetapuks) Ei tule üksi toime Häbi Lapsed Madal enesehinnang- ei tule üksi toime Majanduslik sõltuvus Lootus Üksinudus Tervis Kogukonna usulised ja kultuurilised veendumused, Perekonna surve

• •

Pärnu Naiste Varjupaik

Telefon: 53 98 16 20 E-post

Eluliin

Tel: 655 8088 (eesti keel, kell 19.00 - 07.00); Tel: 655 5688 (vene keel, kell 19.00 - 07.00) E-mail: [email protected]

•

Usaldustelefon

üle-eestiline anonüümne tasuta muretelefon, helistada saab kell 16-04 Tel: 126 •

Kuriteo ohvrite toetamise ühing

„Ohvriabi“ Psühholoogiline- ja juriidiline nõustamine ja tugiisikuteenus kohtus, politseis jms.

Tel: 67 33 854 E-mail: [email protected]

•

Naistele sissepääs TASUTA!

Kas tuleb tuttav tekst ette sisenedes klubisse?

Meestevastane vägivald..

• • • • • Ligi 100 000 registreeritud töötust vähemalt pooled on mehed. Kui mees on jäänud töötuks, siis mõjub uus olukord mehele palju rängemalt kui naisele, sest mees tahaks pidada ennast jätkuvalt perepeaks. Kui tema kõrval on naine, kes hakkab põlgama, süüdistama ja võimu võtma, siis mehe protest selle vastu on oodatust teisem. Ta vihkab ennast ise surnuks. Saab osaks kurvast statistikast. Sureb välja.

Hei, mu oma kallis naine, kas sina nii muuseas austad ja armastad mind veel?

Palun, armasta. Muidu ma läbi surutise ja töötuse teisele kaldale ei kesta. Vaja ja austa mind natukene veel… Ja ära loe õelaid ässitusi, mida kuripahad barbid kirjutavad.

http://www.ekklesia.ee/parnuimmaanuel/Portree/perenoustamine.htm

• • •

25. novemer

•

Rahvusvahelisel naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev

Naistevastane vägivald on levinud probleem kogu Euroopas. Naiste elu ja osalemist ühiskondlikus, majanduslikus ja poliitilises elus piirab naistevastase vägivalla erinevate vormide püsimine. Naistevastane vägivald ei ole üksnes rahvatervise probleem, vaid puudutab ka naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust .

Naise õigused

• • • • • • • • • Sul on õigus turvalisele elule Sul on õigus elada hirmust vabana Sul on õigus armastada ja olla armastatud Sul on õigus austavale kohtlemisele Sul on õigus olla see, kes sa oled Sul on õigus privaatsusele ja individuaalsusele Sul on õigus oma arvamustele ja nende avaldamisele Sul on õigus muutuda ise ja vahetada oma seisukohti Sul on õigus öelda “ei“

Naise õigused

• • • • • • • • Sul on õigus isiklikule rahale ja õigus seda kasutada Sul on õigus esitada küsimusi Sul on õigus olla inimlik – mitte täiuslik Sul on õigus teha vigu Sul on õigus otsustada sind ennast puudutavate asjade üle Sul on õigus kõigile mitte meeldida Sul on õigus seada ennast esikohale Sul on õigus teha oma elus muutu

Kasutatud allikad, lugemist

• • • • • Tallinna Naiste Kriisikodu http://www.naisteabi.ee/mis_on_perevagivald_.ht

ml http://www.kuriteoennetus.ee/35927 http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_c ontent&view=article&id=48&Itemid=56 https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantse lei/strateegia/poliitika-analuusid-ja uuringud/tarkade-otsuste-fondi-uuringute kokkuvotted/Perev%C3%A4givalla%20levikut%20s oodustavad%20riskid%20ja%20perev%C3%A4gival la%20ulatus.pdf

Kasutatud allikad, lugemist

• • • • http://www.naistetugi.ee/index.php?option=com_content&view=ar ticle&id=52&Itemid=60 http://perekool.nupsu.ee/date/2011/11/page/2/

“Ava silmad” – käsiraamat vägivalda kogenud naisele. Autorid Sirkka Perttu, Päivi Mononen-Mikkilä, Riikka Rauhala, Päivi Särkkälä

http://www.hotpeachpages.net/lang/speak/paanavausVIRO.pdf

• • • http://www.epl.ee/artikkel/471282 https://ajaveeb.just.ee/kuritegevusjastatistika/?cat=11 http://www.stat.ee/38005