Transcript IV Soorollid

•
•
•
•
Küsimused van der Veeri teksti põhjal
Mida tähendab kultuurseks saamine?
Mis on lähima arengu tsoon?
Mis on Võgotski arenguteooria filosoofiliseks
baasiks?
Soo probleem: identiteet ja
sümboolsed piirid
A. F. A. Madureira
• Kas Eestis eksisteerib sooline ebavõrdsus?
• Kui jah, siis mille järgi sa aru saad? Milles see
seisneb?
• Kui ei, siis mille järgi sa aru saad?
Sooidentiteedist laiemalt
• Kultuuriliselt määratletud „piirid“ – läbitavad või mitte;
määratlevad, mida me teeme ja kes oleme
• Kult psy: inimese käitumine reorganiseeritud semiootilise
vahendatuse poolt, kusjuures see tahtlikult tegutsev ja
aktiivne vahendaja on inimene ise (Valsiner, 2007)
• Seega inimese käitumine ei ole puhtalt ratsionaalne
tegutsemine; psühholoogiliste ja sotsiaalsete nähtuste
mõistmiseks peaks saama ühekorraga aru nii kultuurilistest,
afektiivsetest ja kognitiivsetest protsessidest
• Tähenduste loomise protsess – tingitud nähtuste
mitmetähenduslikkusest (Ferreira, Salgado ja Cunha, 2006)
• Erinevused on klassifitseerivate süsteemide keskne element
(Woodward, 2000)
https://www.google.ee/search?q=manderlay+trier&source=l
nms&tbm=isch&sa=X&ei=tu8BU5DJsTt4gTkpYD4BQ&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=643
#facrc=_&imgdii=_&imgrc=EcRaurOFb1WWrM%253A%3BZE
QvfjbFa1AXrM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.c
om%252Ffilm%252FDVDReviews22%252Fa%252520Lars%252
520von%252520Trier%252520Manderlay%252520DVD%252F
a%252520Lars%252520von%252520Trier%252520Manderlay
%252520DVD%252520MANDERLAY6.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.dvdbeaver.com%252F
film%252FDVDReviews19%252Fmanderlay_dvd_review.htm
%3B799%3B356
• Nahavärv - näide sellest, kuidas sümboolsed
piirid võivad piirata igapäevaelu. Arbitraarne
kriteerium – pikka aega kultuuriliselt
tähendusrikas marker, eristamaks inimesi
erinevatesse ja hierarhiliselt eri tasemetel
olevatesse sfääridesse erinevates
ühiskondades
Erinevus on saanud muutuda ebavõrdsuseks;
bioloogiline marker on saanud olla
allasurumise põhjus
• Kui sümboolsed piirid muutuvad
kultuurilisteks barjäärideks, s.t. pole enam
läbitavad, ja saavad aluseks ühe grupi edule
teise grupi arvelt – nähtused nagu rassism,
homofoobia, ksenofoobia
• Nende nähtuste vastustamise tagajärg –
vägivald kuni vastava grupi elimineerimine
„Kallis poolvend, sa oled mulle lapsest saati vastik olnud.“
• Miks toimub sise- ja välisgrupi vahel selline
madin?
• Afekt ja selle kaks võimalikku orientatsiooni:
- Sisegrupp = turvalisus, enese aktualiseerimine,
enesekindlus
- Vajadus uudsuse, tundmatu järele = uute ideede ja
unistuste tekkimise platvorm; potentsiaalsed uued
tegevused; oht minakontseptsioonile
• (nn „Heimweh ja Fernweh, Ernst Boesch)
• Heimweh’ või tuttavlikkuse-orientatsiooni puhul –
ei otsita võimalusi võõraid nähtusi mõista ja neid
oma maailmapilti lülitada – pigem suund
elimineerimisele, kuna tekitab
ebamugavustunnet
Mida tähendab mingi soo hulka kuulumine?
• Moodne arusaam – sotsiaalne sugu on
kultuuriline konstruktsioon (Watzlawik, 2009)
Nõus?
Kui ei tule bioloogiast, kust siis?
• Kristluse-eelne aeg ja kristlus: eksisteerib vaid üks sugu +
selle armetum versioon 
• Naine defineeritud oma defitsiitide kaudu inimeseks
olemise suhtes. Inimene = mees (Zuber, 2002)
• Kahe-soo mudel: hakkas tekkima 18. saj lõpp-19 saj
• Ebavõrdsus hakkas silma torkama – kuna jookseb
bioloogilist erinevust pidi, järelikult põhjus on bioloogias!
• Erinevuste rõhutamine = seksismi alus
• seksism = sugude jäik eristamine + ebavõrdsed
võimusuhted + konstrueeritud eelarvamus ebavõrdse suhte
markeerimiseks (Madureira, 2007, 2009).
• Vägivald – „vägistaja diskursus“ – teol moraliseeriv
tähendus (Segato, 2003)
• Sama arusaama põlistavad ka naised: erinevad ootused
normatiivsele naisele ja mehele (Madureira, 2007)
• Seega - eriti traditsioonilisemates ühiskondades arvab
terve ühiskond, et naise seksuaalsus on ohtlik asi –
seda peavad kõik kontrollima, sh teised naised.
• - mehe lugupidamisväärsuse määrab tema avalik elu,
naise oma tema eraelu
Infootsingu ülesanne: leia järgmise 5 minuti jooksul netist
põhjalik intervjuu mõne naisinimesega (kes ei teeni raha
oma füüsise või välimusega), kellelt ei oleks küsitud
privaatsfääri kuuluvaid küsimusi laadis „Millal plaanite
lapsi saada?“, „Kas te olete edev?“, „Kui kallis oli
käekott?“.
Miks ikkagi on naine ohtlik?
• Tagasi keskaega – ikonograafia
analüüs
• Misogüünia
https://gallerycache.wordpress.com/tag/virgin-mary/,
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Strasbourg_Goltzius_Eve_1613.jpg
• 4-6 sajand – asketismi, mungakloostrite teke
• Asketismi kontekstis – naine kui võrgutaja, kes
ilmub unes ja seetõttu on ta kuradiga mestis
 Seega – olla naine olla väljaspool neitsi Maarja
mudelit oli väga ebamõistlik; naised, kes tahtsid
austust väärida, surusid oma naiselikkuse alla,
kaugenesid Evast ja püüdsid olla nagu Maarja
 ? Kajastub moodsa Brasiilia noorte naiste
topeltmoraalis aastal 2007 – meestele ja naistele
on suhete kontetis erinevad reeglid (Madureira,
2007)
• Semiootiline vahendatus läheb verbaalsest
keelest kaugemale
• afekt, kognitsioon ja tegevus on keerukas tervik
• Kujundid, pildid – täidavad tunnete üldistamise
funktsiooni
• Kunst kui tunnete sotsiaalne tehnika (Võgotski,
1970)
Teadlane kui kütt, kes jahib nähtamatut (Alves,
1993)