Transcript Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam.

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.
Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad ei
ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.
Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igas: tugev (T)
ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.
värsijalad
värsipositsioonid
2.
3.
4.
1.T
2.N
3.T
4.N
5.T
6.N
7.T
8.N
üö
ja
vie-
tutuleb
reb
leb
onvi-
pinis
de-
meohvi-
jä
tuku-
joukaka-
ab
ne
ne
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja “kvantiteedireeglid”.
Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad, hääldades on tunda, et 2. silp on pikem kui 1.):
ka la (kalaa)
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes). Kui sõnas on k, p, t, on tegemist pika, II vältes silbiga!
Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)
nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)
lühikese algussilbiga sõnade puhul me kuuleme oma kõrvaga, et
esimene silp on natuke lühem kui teine silp: emaa, isaa, tubaa, ...
pikk (II ja III vältes) algussilp kõlab vähemalt sama pika või pikemana
kui järgmine silp: tuule (II v), tuulde (III v)
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid e
pikkusereeglid (reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade algussilpide kohta. Kõik
järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed – neid võib esineda
kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.
3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna
vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-
2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so
lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-
po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-
lühike
algussilp
5.T
6.N
7.T
8.N
Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa
rivatelemehekkenmamatoiteräslus-
nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...
makuvittusikerasonaso
manpea-
Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.
Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.
Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•
pika algussilbiga mitmesilbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma
•
kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas
•
kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel x
•
värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin
•
pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
Vi-
ru
nei-
di-
sed
tu-
le-
vad
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
Vi-
ru
nei-
di-
sed
tu-
le-
vad
Vi-
ru
vil-
la-
kaa-
ri-
jad
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
Vi-
ru
nei-
di-
sed
tu-
le-
vad
Vi-
ru
vil-
la-
kaa-
ri-
jad
Tar-
tu
ta-
ku-
no-
ku-
ta-
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
jad
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõet, sõet, sõelukene
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet sõela sõgedat
silma!
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
Vi-
ru
nei-
di-
sed
tu-
le-
vad
Vi-
ru
vil-
la-
kaa-
ri-
jad
Tar-
tu
ta-
ku-
no-
ku-
ta-
jad
Ku-
ra
kan-
gas-
te
ku-
du-
jad
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,
Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on pikkust arvestava (K) ja rõhulise (R) vahepeal.
kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele
rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda
kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Läh-
me
teh-
tud
tee-
da
möö- da
Läk-
sin
suu-
re-
le
mä-
e-
le
Is-
tu-
sin
mu-
re
mä-
el-
la
pikad
lühipikad
kesed
lühipikad
kesed
8. N
AINULT!
rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa. Tähtis on rõhk, mitte
pikkus.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
In-
su
Juu-
la
ot-
sis
a-
bi
ta
käis
mi-
tu
kü-
la
lä-
bi
lu-
bas
tub-
lid
tal-
gud
te-
ha
sõna
algus
siit
sõna
alata
ei
saa!
sõna
algus
siit
sõna
alata
ei
saa!
sõna
algus
AINULT
NII!
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
K või R
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
K-
R+
sõet
sõe-
la
sõ-
ge-
dat
sil-
ma
K+
R-
Mei-
e
sõe-
la
põle
ko-
du-
gi
K+
R-
mei-
e
sõel
vii-
di
Vi-
ru-
se
K-
R-
Vi-
ru
nei-
di-
sed
tu-
le-
vad
K+
R-
Vi-
ru
vil-
la-
kaa-
ri-
jad
K+
R+
Tar-
tu
ta-
ku-
no-
ku-
ta-
jad
K+
R+
Ku-
ra
kan-
gas-
te
ku-
du-
jad
K+
R-
tavalied
pikkade
algussilpid
ega värsid
sobivad
mõlemasse
süsteemi
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu pikkusreeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või
mõlema värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade silpidega värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (pearõhusilbid ainult tugevas positsioonis) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste silpidega värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele
kalevalamõõt
rõhuline värsimõõt
tavalised pikkade silpidega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne
murtud värsid
värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la
tavalised lühikeste silpidega
värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on lühikesi pearõhulisi
silpe kus on / or-ja / voo-di / a-se
Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Sõ-
et
sõ-
et
sõe-
lu-
ke-
ne
sõet
Mei-
mei-
Vi-
Vi-
Tar-
sõe- la
e
e
ru
ru
tu
sõe-
sõel
nei-
vil-
ta-
sõ-
la
vii-
di-
la-
ku-
ge-
põle
di
sed
kaa-
no-
dat
ko-
Vi-
tu-
ri-
ku-
sil-
du-
ru-
le-
ma
gi
se
vad
jad
ta-
jad
K või R
värsiliik
KR+
tavaline lühikestega (sõ-
K+
R-
murtud (pearõhusilp N
K+
R-
murtud (pearõhusilp N
KR-
erandlik (pearõhusilbid N
K+
R-
murtud (pearõhusilp N
K+
R+
tavaline pikkadega
K+
R+
tavaline pikkadega
et: lühike silp T positsioonis)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
Murtud värsid on klassikalisele, silbipikkust arvestavale regilaulule (kalevalalaulule)
ainuomased, nende esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige
sarnasemad kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus
arvestatakse värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne
Murtud värsside esinemisprotsendid
Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga,
värsikujunduses ei arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega
värsid on murtud värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese
algussilbiga sõnu, aga erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka
värsipositsiooni, rõhulistes värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse
on rohkem seal, kus murtud värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud
erinevad rohkem klassikalisest regivärsist (kalevalalaulust).
tõus-ke/ ü-les/ voo-di/-des-ta
mart ei/ ta-ha/ tal-le-/ kes-ta
Tavaliste lühikese algussilbiga värsside esinemisprotsendid
siin algavad lühikese
algussilbiga sõnad
värsi 4. või 6.
positsioonilt
Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine
siin algavad lühikese
algussilbiga sõnad
värsi 3., 5. või 7.
positsioonilt
Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?
põhjaeesti
Lääne-Eesti
Kagu-Eesti
Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.
Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
8. N
le
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
Sin-
na ti
tsõd- sõ
tsi-
a
tsii-
rit
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
Sin-
na ti
tsõd- sõ
tsi-
a
tsii-
rit
tsi-
a
tsii-
kar-
ja
kar-
gut
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
rit,
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
Sin-
na ti
tsõd- sõ
tsi-
a
tsii-
rit
tsi-
a
tsii-
kar-
ja
kar-
gut
sõir
tal
oll
sõ-
ba
all
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ
rit,
8. N
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
Sin-
na ti
tsõd- sõ
tsi-
a
tsii-
rit
tsi-
a
tsii-
kar-
ja
kar-
gut
Sõir tal oll sõba all,
sõir
tal
oll
sõ-
ba
all
vatsk valgõ räti sisen,
vatsk
rä-
ti
si-
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
kuts mu poja kuusistullõ
val-
rit,
gõ
8. N
sen
Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
Poig mul mäele künd
Po-
ig
mul
mä-
e-
le
künd
verevile veitsile
ve-
re-
vi-
le
ve-
it-
si-
le
ki-
rõ-
vi-
lõ
ä-
ri-
si-
le
Sin-
na ti
tsõd- sõ
tsi-
a
tsii-
rit
tsi-
a
tsii-
kar-
ja
kar-
gut
Sõir tal oll sõba all,
sõir
tal
oll
sõ-
ba
all
vatsk valgõ räti sisen,
vatsk
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
kuts mu poja kuusistullõ kuts
mu
rit,
8. N
val-
gõ
rä-
ti
si-
sen
po-
ja
kuu-
sis-
tul-
lõ
Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le
7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust
“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
(terve värsijala)
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)
Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.
Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid (2 silpi ühes positsioonis), eellöögid, 7-positsioonilised
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
värsid
tumedamad)
E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
lõu-
gelt
lae-
ned
lan-
ge-
vad
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
lõu-
gelt
lae-
ned
lan-
ge-
vad
Miks muret pole minule:
Miks
mu-
muret
ret
po-
pole
le
mi-
minu-
nule
Miks
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
le
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
lõu-
gelt
lae-
ned
lan-
ge-
vad
Miks muret pole minule:
Miks
Miks
mu-
muret
ret
po-
pole
le
mi-
minu-
nule
Ma
nä-
gin
o-
ma
sil-
ma-
ga
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
le
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
lõu-
gelt
lae-
ned
lan-
ge-
vad
Miks muret pole minule:
Miks
Miks
mu-
muret
ret
po-
pole
le
mi-
minu-
nule
Ma
nä-
gin
o-
ma
sil-
ma-
ga
Mis
mo
pruut tegi
teis-
te-
ga
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
le
Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)
E
1. T
2. N
3. T
4.
N
5. T
6. N
7. T
8. N
Suu laulab süda muretseb,
Suu
lau-
lab
sü-
da
mu-
ret-
seb
Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja
silmad
aga
vet-
ta
vee-
re-
le-
vad
kulmud
aga
kul-
da
kee-
re-
le-
vad
lõu-
gelt
lae-
ned
lan-
ge-
vad
Miks muret pole minule:
Miks
Miks
mu-
muret
ret
po-
pole
le
mi-
minu-
nule
Ma
nä-
gin
o-
ma
sil-
ma-
ga
Mis
mo
pruut tegi
teis-
te-
ga
kar-
gas
kan-
gest pois-
te-
ga
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Ta
Rootsist tõin aga omale ruudi ...
le
Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega (2 silpi ühes
positsioonis) värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di
eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad
7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad
Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
mulle musta ja rumala, mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
mulle musta ja rumala, mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
vas-
kan-
ja
ka-
va-
la
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?
tõr-
du
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
mulle musta ja rumala, mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
ja
ka-
va-
la
ga
me-
ne-
ma
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
tõrvaskandu ja kavala.
tõr-
vas-
kan-
Kuhu pian mustaga
menema,
kuhu
pian
mus- ta-
rumalaga ruttemaie?
du
Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
mulle musta ja rumala, mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
ja
ka-
va-
la
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.
Mulle musta jäetije,
tõrvaskandu ja kavala.
tõr-
vas-
kan-
du
Kuhu pian mustaga
menema,
kuhu
pian
mus- ta-
ga
me-
ne-
ma
rumalaga ruttemaie?
ru-
ma-
la-
rut-
te-
mai-
e
ga
Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).
Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?
Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust?
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.
Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.
Muutumine näib olevat toimunud kalevalamõõdust rõhulise süsteemi
suunas, sest muidu oleks raske seletada murtud värsside olemasolu
terves Eestis.
Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)
kalevalamõõt
silbilis-rõhuline värsimõõt
1. tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne
2. murtud värsid
3. tavalised lühikestega värsid
värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la3.
sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on lühikesi pearõhulisi
silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se
erandlikud – ei vasta neile reeglitele
Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
värsiliik määratud
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
murtud
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
murtud
miks
jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
murtud
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
murtud
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
tavaline
lühikesega
mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
murtud
tõr-
vas-
kan-
ja
ka-
va-
la
murtud
kuhu
pian
mus- ta-
ga
me-
ne-
ma
murtud
ru-
ma-
la-
rut-
te-
mai-
e
tavaline
pikkadega
du
ga
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
värsiliik koos selgitusega
1. T
2. N
3. T
4. N
5. T
6. N
7. T
8. N
Oi
Ma-
ri
mu-
ru-
ma-
da-
la
murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp
taas
Ma-
ri
ro-
hu-
ta-
sa-
ne
murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp
miks jä-
tid
mi-
nu
ma-
ga-
ma
murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp
kui
neid
nei-
du-
si
ja-
e-
ti
murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs
Mul-
le
mus- ta
jä-
e-
ti-
e
tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.
mul-
le
mus- ta
ja
ru-
ma-
la
murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs
tõr-
vas-
kan-
ja
ka-
va-
la
sama
kuhu
pian
mus- ta-
ga
me-
ne-
ma
sama
ru-
ma-
la-
rut-
te-
mai-
e
tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs
du
ga
Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi
Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.
Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?
Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.
Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.
Hiir´okõnõ, hal´kõnõ,
mustakõnõ, mu hobõnõ!
Üü-ks oll´ pümme ja pümet,
taivas oll´ vaiki ja vahane,
ärä viidi ese hopõn,
vell´o va'rs varastõdi.
Kedä-ks aiaq otsimahe,
keda käske kaemahe?
Aie-ks ma or´a otsimahe,
kar´alatsõ kaemahe.
Saa õs or´ast otsijata,
kar´alatsest kaejata.
Lätsi-ks ma esi otsimahe,
kaldu ma esi kaemahe,
võti-ks ma suitsõq sulu päältä,
päitseq pääliku läve päält,
lätsi-ks ma tu'u mä'e pääle,
keere-ks ma tu'u kingo pääle –
mä'est joosiq ollõujaq,
kingoq keedi humalita.
Sääl ma päitsit raputelli,
sääl ma suitsit sulbahuti.
Hiiro tull´ mano, hirnõlli,
musta tull´ mano muhaskõlli.
Sis ma kündü küsümähe,
nõssi hiirolt nõudõmahe:
kos sa ollit, ku ma otsõ,
kos sa k´äket, ku ma käve,
sinä tantset külä tatrikah,
videlide külä vil´oh.
Tu'ud mu'ust mulle ütel,
hiiro-ks mulle sis kyneli:
Õga-ks ma tantse tatrikah,
videle es külä vil´oh –
olli-ks ma jumala sajaga,
pühä Maar´a vaka peräh,
naksi säält kodo tulõmahe,
koh oll´ mägi, sääl mänge,
koh oll´ kallas, sääl kargsi.
RKM, Mgn. II 2426 d
Sääl sis kinkti kinktüisi,
pilti pikki linkitta,
panti sääl lehelelakale linik,
anti sääl kabjule kapuda,
panti hanna pääle hamõh.
Naksi säält kodo tulemahe,
vasta tulli vaenelatsi,
hamõh oll´säläh käüssildä,
rü'üd säläh proimildakäiseaugud,
toolõ-ks ma anni nuu ande,
toolõ-ks ma kinke kinktüseq.
Hiirokõnõ, hal´kõnõ,
mustakõnõ, mu hobõnõ!
Tii,
vaa,
lendas
kargas
tii,
vaa,
üle
üle
tihavarblaoa
kapsa
ne,
ne
aia,
aia,
üle metsa,üle metsa, vurr!
Kits
üle
too
mina
lehm
mina
kilu
mere
mulle
heinad
mulle
piima
karmarheilehmapiipõrsa-
ja,
ja,
ni,
le,
ma,
le.
Regilaulu kõrval on olnud laululiike, mis
ongi rõhulises värsisüsteemis
Rõhuline süsteem lastelauludes ja
loitsudes:
*neljarõhuline värss;
*sõnarõhud langevad kokku
varsirõhkudega (regilaulule iseloomulikke
murtud värsse pole);
*pikk kolmandas vältes silp võib täita kogu
rõhurühma.
Läänemeresoome lastelaulu üheks
võimalikuks värsimalliks on loetud ka
kuussilbikut (vt nt Tampere 1958: 142–
147), kuid regulaarse kindlast silbiarvust
kõrvalekaldumise ja neljaosalise
rütmijaotuse alusel võib sedagi
lugeda neljarõhuliseks, küll mööndusega,
et kaks viimast rõhurühma on
eriti sageli täidetud ühe silbiga.
Rõhuline värsimõõt on seotud lastelaulude ja loitsude
esitusviisi ja funktsiooniga: tekst lihtsam ja arusaadavam, selle
liigendamisel ja rütmistamisel on suurem vabadus.
Timm-tamm teile,
tule omme meile,
siis saad sooja saia,
pitka putku piima,
vana vankri rasva,
uue tölla törva.
Maria Treirat, Kihelkonna;
Jekaterina Lahke, Muhu
Backe, backe, Kuchen
Der Bäcker hat gerufen!
Wer will guten Kuchen backen
Der muß haben sieben Sachen:
Eier und Schmalz
Butter und Salz
Milch und Mehl
Safran macht den Kuchen gehl!
Schieb, schieb in´n Ofen ´nein.
Päiv, tulõ vällä,
ma lää sullõ käümä
vii püti piimä,
poolõ pätsi leibä.
Päiv tulõ vällä
kivitsest keldrist,
karratsõst kambrist,
pütt piimä, päts leibä tuu
kaasa!
Rosalie Hankov Rõuge ;
Emilie Kõiv, Põlva
Üliõpilased Mihkel Koik ja Johannes Härms panid 1887 a Kodaverest 70-a
Mai Lätilt kirja sellise regilauluteksti (H II 4, 619 (99)). Kas teadmised
algriimist, parallelismist ja värsimõõdust aitavad aimata, mida laulik tegelikult
võis laulda?
Kes minu kuuleb laaleneva
Kägu kurva kukuneva
Sie ütleb ilun elaneva
Kana rõõmun kasvaneva
Muret suas musta vedada
Õli katselta omasta
Südamen one süte hoogu
Oota hobu kinnitada
Kui ta sütines põlema
Mu põven tuli põlessa
Ära rikub Riia linna
Uhotuse õõgama
Ära Tallinna taatab
Ära Põltsama poletab
.
Kes minu kuuleb laaleneva,
kägu kurva kukuneva,
sii ütleb ilun elaneva,
kana rõõmun kasvaneva.
Muret suass musta vedada,
hoolta hobu rinnutada.
Südamen one sütehoogu,
mu põvven tuli põlessa.
Kui ta sütines põlema,
... õõgama?
ära rikub Riia linna,
ära Tallinna taatab,
ära Põltsama põletab.
Tuntud Kolga-Jaani lauliku Marie Sepa poolt kirja pandud laulutekst,
traditsiooniliste ja oma loodud värsside sulam. Mille poolest traditsioonilised
ja omaloodud värsid erinevad? Tuleb arvestada, et Marie Seppa juhtis
ilmselt ainult intuitsioon – muidugi oli ta lugenud ka “Kalevipoega” ja
Kreutzwaldi eeskujul tehtud pseudoregivärssi.
Oh mina vaene põlgtud lapsi –
isa mind põlgis, ema põlgis,
õed põlgsid, vennad põlgsid.
Isa mind põlgis põlvistagi,
ema põlgis põuestagi,
vennad viljavälja pealta
õed uhked kiriku teelta.
Olli mul üksi vennanaene,
see hakkas vastu vaidelema,
minu eest seal kostemaie:
võrdluseks
Isä põlas, emä põlas,
Õed põlgsid, vennäd põlgsid,
Isä põlas põlvissagi,
Emä põlas põuessagi,
Vennäd viljä väljä peälta,
Õed uhked õue peältä.
Isä mind käskis soole minnä,
Emä kässis maale minnä,
Vennäd vette uputada,
Õed mind kajusse karata.
Oli mul üksi vennäkene,
Teine vennä naesekene.
See siis mõistis, kohe kostis:
“Laske iljuke elada,
enneaegene asuda –
ilisest saab ilmarikas,
enneaegesest emanda!”
Vennanaene nõu mul andis:
“Mine kodust kaugeelle,
võersile õnne otsimaie!”
Hakkasin siis mina minema:
hale olli astudagi,
kallist kodust minna ära.
Läksin välja otsa peale,
vaadasin sealt veel tagasi.
Vennanaene kät veel näitas.
Siis pühksin pisarad ma palgelt,
ütlesin siis jalgadelle:
“Sõudke, jalad, jõudke, jalad,
sõudke sinna saare peale,
suure saare ääre peale ...
"Isäkene, taadikene,
emäkene, memmekene,
laske hiljuke elädä,
enneaegune asuda:
hiljuksest saab ilma rikas,
enneaegusest emändä.“
Panin sõle sõudemaie
Lehekese lendamaie
Sõua, sõlge, lenda, lehte,
Sõua sõlge Saksamaale
Tantsi taaler Tarvastusse
Sõua suure saare pääle
Veikese saare veere pääle
Sain ma suure saare pääle
Veikse saare veere pääle
Hakasin siis tuba tegema ...
Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?
Meeldetuletuseks:
kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei vaata!
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe värsiliikide
määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või ainult
paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides – esimesel puhul on tegu murtud (või
erandliku) värsiga; teisel puhul tavalise (või erandliku) värsiga
kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk või
lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7. positsioonis,
on pikad, siis on tegemist murtud värsiga
kui 4.~6. pos on pikk või 3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist
erandliku värsiga
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust: kui
need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi üks neist on
lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, aga mõni lühikese täishäälikuga
algussip täidab terve värsijala (śõir tal/ oll´/ sõba ...) on erandlik värss