Transcript Põhja-Eesti regilaulud

Põhja-Eesti regilaulud
Kalmu Timo
Laulaksin ma lugu kaksi
Valdmann Leena Ristilt (1914.a 49 a)
Laulaksin ma lugu kaksi,
Veeretaksin viisi kuusi
Kardan koju kostevata,
Ette randa helkivata,
Taha randa raksavata.
Kodu on kurjad kuulijad
Ja valjud vastu vöttijad
Kodu kümme, köik on kuningad
Kodu on ühiksa köik on ülemad
Kodu kaheksa, köik kanged,
Kodu on seitse köik on segased
Kodu on kuus ja köik on kurjad
Kodu on viis ja köik on vihased
Üks tuli ahju hargiga
Teine tuli kaivu kooguga
Kolmas tuli kassi kausiga
Neljas tuli margapu nuiaga.
Toomas tuli toobripuuga
Mari tuli margapuuga
Liisu tuli leemekulbiga
Tönu tuli törre vitsaga
Triinu tuli teiva otsaga
Aadu tuli ahjuhargiga
Ja Leena leivalasnaga.
jutuainet
•
•
1.
2.
3.
Mis on Põhja-Eesti regilaul?
Kuidas õppida?
kuulmise järgi
noodist
regivärsi kogudest
Millest tunneme regilaulu?
• Kose kihelkonna Vetla küla Anette Raagul
• Tõstamaa Liisu Orik
• Suure-Jaani kihelkonna Leetva küla Liisa Kümmel
Kose kihelkonna Vetla küla Anette Raagulilt
(1880–1971) salvestati 1965. a
Aitüma pereeidele
Aitüma peretoadile
Süetemast ja juotemast
(vad) süetemast ja juotemast
Ja kallist lauda kattemast
Vad siis tema tappis selle ärja
siis tema tappis selle ärja
Kes pole küll jo kündmas käind
Vad kes pole küll jo kündmas käind
Ei sajal aastal sahka näind
Vot siis seda ärga tapeti
Tuhat miest olid turjas kinni
Sada miest olid sarves kinni
Vot siis seda ärga tapeti
Ja mulle süia anneti
Miks ei või siis meie juua
Joovad suured mõisa ärrad
Kes ei künna ei äesta
Ei maksa matti mölderille
maksa matti mölderille
Kilimittu kösterille
Alerait poismeeste võit
Vad alerait poismeeste võit
Kui tuleb koit siis mekib toit
Pidin aga Pillile minema
Jäin aga Jämsale magama
Pea panin Pilli pingi peale
Jalad Jämsa järi peale
“Kelle õues õunapuu” Tõstamaa,
Liisu Orik, 1965.a
Kelle õues õunapuu?
Meie õues õunapuu.
Metu oksa õunapuul?
Kolm olid oksa õunapuul.
Metu õita oksale?
Kolm olid õita oksale.
Metu õuna õiele?
Üks oli õuna õiele.
Sai need õunad valmis saanud
tuli tuul ja tõstis tormi,
raputas õunad meresse,
merest tõusis üles kirju lindu.
Lendas meie õuest läbi,
meie alla koppeli.
Meie koplis kolmi põesast,
üks oli põesas hõbepõesas
teine põesas vaskepõesas,
kolmas kullakeeruline.
Lind hakkas pesat ehitama
puuraagu korjama.
Sai siis pesa valmis saanud
hakkas mune munema.
Sai need munad munetud,
hakkas poigi hauduma.
Sai need pojad haudunud,
hakkas neida kasvatama,
kasvatama, kangutama,
sai need pojad kasvatud,
hakkas neida pillama:
ühe pani päevaks peale ilma,
teise pani kuuks taevudessa,
kolmanda kiviks põllu peale.
1888.a Suure-Jaani kihelkonna Vändra poolse otsa Leetva külas
sündinud Liisa Kümmel
(keerutused täishäälikuühendeis ja helilistel kaashäälikutel)
Kilu kits mine metsa-a
Võta po-eg pärra-a
Tee lehmal e-ina’
Lehm mulle piima’
Mina piima põrsale-e
Põrsas mulle külge’
Mina kü-l-ge külale-e
Küla mulle kakku’
Mina kakku kalele-e
Kale mulle rauda-a
Mina rauda reole-e
Reo mulle kulda’
Mina kulda tammele-e
Tamm mulle lehte’
Mina lehte lambale-e
Lammas mulle villa’
Ma viin villad viirikulle
Viirik virkka veeretas’
Sulaselle suured sukkad
Peremelle pikad pü-ksid
värsimõõt & värsijalg
• “tee_lehmal eina-a” (3+3=6 ~ labajalg)
• “aitüü-ma pee-re ei-delee” (2+2+2+2=8 –
eeltaktiga rõhuline jamb=nõrk+tugev, oktaviviis)
• “pidin_aga pillilee mineema” (2+3+3=8 välteline
neljajalgne trohheus =pikk+lühike, 10-silbiline
murtud regivärss)
• “raputas õunad meeressee-e” (2+2+2+2=8,
rõhuline neljajalgne trohheus =rõhuline+rõhutu
~ polka)
Õpime
Anette Raagulilt
• Mul oli kuusi kullast pruuti
Pikk rõhutu silp on tänapäeva keelele
võõras
• “käisid kenastii kiriikus” (2+3+3=8 välteline
neljajalgne trohheus=pikk+lühike, murtud
regivärss)
• “rakikee ragiista-maie” (3+3+2=8, välteline
neljajalgne trohheus=pikk+lühike, murtud
regivärss)
• “kaks_olid kõige kallimaa-ad” (2+2+2+2=8,
välteline neljajalgne trohheus
=pikk+lühike)
Põhja-Eesti regilaul
• Millest võib tunda Lõuna-Eesti regivärsi?
Karksi, Polli v, Anna Evert (1878-1968)
“Abja tüdruk Püügle tüdruk”
• Millest võib tunda Lääne-Eesti regivärsi?
Ann Anis, Mustjalast “Ma laulaksin kui
tohiksin” (kvadraatne vorm)
Mari Sarv “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis.”
“Põhjalik ja läänelik” regivärss
Kuulmise järgi õppimine
Kui mina hakkan luulemaie. (Kuusalu, Kolga
1937.a Anna Paalberg “Las mina akkan laulemaie”)
Luule ehk rütmistatud kõne (nähtamatu
kirjasõna, teadmiste talletamise abinõu)
andmekandja on kogukondlik mälu.
Regivärss on kandnud pärimust läbi aegade
kuulmise ja laulmise kaudu.
Loomupärane on värsse õppida meelde
lauldes.
Kuidas leida regivärsi salvestusi?
Eesti Rahvaluule Arhiiv
• Tampere, Herbert; Tampere, Erna; Kõiva, Ottilie. Eesti rahvalaule ja
pillilugusid. Teaduslik antoloogia. Eesti NSV TA. Tallinn 1970. [5
heliplaati ja tekstiraamat]
• Rüütel, Ingrid; Tampere, Herbert; Tampere, Erna. Eesti rahvalaule
ja pillilugusid 2. Teaduslik antoloogia. Eesti NSV TA. Tallinn 1974.
[5 heliplaati ja tekstiraamat]
• Eesti rahvamuusika antoloogia = Anthology of Estonian
Traditsional Music. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist, 3. Toim.
Janika Oras, Vaike Sarv, Ergo-Hart Västrik. Tartu: Eesti
Kirjandusmuuseum, 2003. [3 CD-d ja tekstiraamat]
Koopiate tellimine Eesti Rahvaluule Arhiivist
Helisalvestused
• Digitaliseeritud helisalvestuse digikoopia
• Helisalvestuse digitaliseerimine ja koopia
1 min
1 min
0,35€
0,80€
Videosalvestused
• Digitaliseeritud videosalvestuse digikoopia (WMV)
• Videosalvestuse digitaliseerimine ja koopia 1 min
1 min
2,00€
1,00€
Hinnaalandus 25% kehtib:
- õpilastele ja üliõpilastele uurimistööde tegemiseks
- folkloorirühmadele
- Eesti Rahvaluule Arhiivi korrespondentidele
Tasuta saab ERA-le üle antud materjalist koopiad selle materjali
koguja ja esitaja (v. a videomaterjalid, mille puhul sõlmitakse eraldi
kokkulepe vastavalt konkreetsetele võimalustele)
http://www.kirmus.ee/Asutus/ERAkoopia.php
Regiviis või helilaad
•
•
Laulul on oma mõnu (minek) – meloodia
liikumise seaduspära. Viisiga lauldi
kirikus.
Tuttav helilaad aitab kaasalauljaid
ennustada meloodia liikumist.
(Rahvamuusika ei jagune mažooriksminooriks)
Meloodia sõltuvus tekstist
(Taive Särg “Karksi
vanad rahvalaulud viisidega” I lk 70, lk 413 uurimusi)
1. Värsiehitusest (murtud värsid)
2. Värsirühmadest (värsikordused,
värsirühma alustavad ja täiendavad
värsid)
värsirühmad
värsi kordus
A Juba mede neid ond ammu läinud,
C juba mede neid ond ammu läinud,
B ammu läinud, ammu viidud
C ammu läinud, ammu viidud
A siita viiesta vallasta,
C siita viiesta vallasta,
Janika Oras:
B kuiõsta kihelkonnasta.
C kuiõsta kihelkonnasta.
1. “Heterofoonia ühe regilauluviisi
A Virus tedä nähti viimatigi,
traditsioonilises ja tänapäevases
... Virus tedä nähti viimatigi,
interpretatsioonis”
B Pärnüs tal piäd soeti,
Pärnüs tal piäd soeti,
B Talinas tedä tanutati.
Talinas tedä tanutati.
A Siält sai kõrva pitkä peiu,
C siält sai kõrva pitkä peiu,
A sie oli ise ilma tarka,
sie oli ise ilma+tarka,
B
ilma tarka, linna tarka.
ilma+tarka, linna+tarka...
üksikvärss
2. “Kihnu heterofooniline regilaul Liis Alasi
ja Reet Suti salvestustes”
värsikordused, värsirühma alustavad ja täiendavad
värsid
J.Orase & U.Kolgi põhjal:
1.
2.
3.
•
Madal lauge laskumine seostub värsikordusega,
kõrgemalt alustamine – algus- ja järelvärsiga,
tõusvad sakid värsirühma algusega.
tõusva sakiga viisivariante on murtud värssides harvem, aga neid
ei väldita täiesti, kui ka rõhusilbiga seostuv üksik kõrgem noot
langeb järgsilbile.
Taolised eelistused pole ometi nii selged, et koosesitus laulikute
rikkalikku variandivalikut märgatavalt ühtlustaks.
Liis Alas ja Reet Sutt Kihnust “Juba mede neid
on ammu läinud”
Isiklik helilaad & koos laulmine
•
•
•
Heterofoonia ei otsi kooskõla (akorde) kuigi arvestab “hea kõlaga”.
J.Orase põhjal:”Koos lauldes Kihnu laulja säilitab oma variandid ja lisab veel
(kaaslaulja variante).”
U.Kolgi põhjal :”Kihnu laulja, kes trügib eeslauljaks rõhutab seda teistsuguse
viisivariandi kasutamisega.”
• Kui võimalik, siis hoidke lauldes sama
põhitooni. Laulge samas oktavis.
Tõstamaa Hendrik Jantson & Reet Sutt
“Peaks mina piisa viina saama”
Meeste-, pulma-, kiigetoon
• Regivärsid luuakse või pannakse kokku
kellelegi millegi ütlemiseks.
• Kuna laulul pole kindlat sõnastust, siis ei
ole tal ka kindlat viisi. Meloodia on seotud
pigem esitusolukorra kui sõnadega.
laulmisolukorrale sobiv “toon”
1. Lapse uinutamiseks (Muhu Kallaste k
Arumihkli Vassel “Piiri pääri pääsukene” –
Kuidas laulab kolmesilbilisi sõnu?)
2. Tantsu saateks (Kadrina, Vohnja,
Angepera k Elisabet Vari “Ristitantsi
tantsigem” – Kas on välteline või rõhuline
värss?)
3. Kiigel, liumäel, (jaani) tulel, santi
joostes
Kus ja millal võiks tänapäeval veel
laulda regivärssi?
•
•
•
•
•
Teed käies ja tööd tehes (! ettevaatust)
Pulmas
(Jõulu)mäng on püha ajaviide.
Igavuse, üksinduse, hirmu ja mure
võitmiseks
Saunasõnad (Lüganuse Irvala k Aino Källo “Sopu sopu
soolavakka”)
•
Ussisõnad (Suure-Jaani Leetva k Liisa Kümmel)
Vi ska sitta här.
Inimtaju tõlgendab kuuldut oma senise kogemuse põhjal.
Minna vssun poha waymo cysse pohan risti
kyrkun keicke jummal pohat alle-heytmine
pattudt vless towsma sest lehan sze surene
ellone nynck sze ykane thaiwa remu
Piirsalu hingekarjane Johhannes Lelow
(Kullamaa vakuraamat XVI s)
Credo in unum Deum, Patrem omnipoténtem, factorem cæli et terræ, visibílium ómnium et invisibílium.
Et in unum Dóminum Iesum Christum, Fílium Dei unigénitum, et ex Patre natum, ante ómnia sæcula. Deum de Deo, lumen de lúmine, Deum verum de Deo
vero, génitum, non factum, consubstantiálem Patri: per quem ómnia facta sunt. Qui propter nos hómines et propter nostram salútem descéndit de cælis.
Et incarnátus est de Spíritu Sancto ex María Vírgine, et homo factus est. Crucifíxus étiam pro nobis sub Póntio Piláto; passus et sepúltus est, et
resurréxit tértia die, secúndum Scriptúras, et ascéndit in cælum, sedet ad déxteram Patris. Et íterum ventúrus est cum glória, iudicáre vivos et mórtuos,
cuius regni non erit finis.
Et
in Spíritum Sanctum, Dóminum et vivificántem: qui ex Patre Filióque procédit. Qui cum Patre et Fílio simul adorátur, et conglorificátur: qui locútus
est per Prophétas.
sanctam, cathólicam et apostólicam Ecclésiam.
Confíteor unum baptísma in remissiónem peccatorum. Et expecto resurrectionem mortuorum, †
vitam ventúri sæculi. Amen.
Et unam,
Symbolum Nicaenum
et
Noodikiri ja kirjaviis
• Homofooniline funktsionaalharmooniline
muusika ei ole üldinimilik suhtlemiskeel
vaid on ajaloolise arengu tagajärg.
• Euroopalik noodikiri on kujunenud koos
euroopaliku muusikahariduse ja
kontsertmuusikaga ning pole loodud
kuuldud helide täpseks kirjeldamiseks
vaid hoopis juhiseks teose esitajale.
Emma Osju Lüganuse Unikülast “Mis on
muksijast mehesta”: küllap... (kas lõbus või kurb?)
Kuidas leida noote?
“Vana Kannel” (Põlva, Kolga-Jaani, Kuusalu
asundused, Karksi, Mustjala, Haljala, Kihnu,
Jõhvi ja Iisaku, Lüganuse ... X. Paide ja Anna
2012.)
2. “Eesti rahvalaule viisidega” koostanud
Herbert Tampere
3. I. Rüütel "Ühte käivad meie hääled" (VäikeMaarja, Kadrina, Rakvere)
4. Ülo Tedre, Veljo Tormise “Uus Regilaulik”
koos õpetusega “Kõik vajalik regilaulmiseks”
http://www.estonianmusic.com 10.50 EUR
1.
Nõu reginoodi tõlgendamiseks:
• Las laul voogab ühtlaselt. Ärge deklameerige!
Hoiduge ilmekatest pausidest ja rõhkudest!
• Ärge katkestage laulu värsside vahel, vaid
hingake korduse ajal! (liegajuksed, summas laul)
• Taktimõõdu asemel järgige värsirütmi.
(Korrapäraselt muutuv tempo: Vadja “Cago
kukku”)
• Ärge laulge noote vaid sõnu! Ärge hüpake
intervalle vaid liuelge üles-alla! Kui võite, siis
ärge laulge pilli saatel!
• Laske kõlada silbi esimest täishäälikut! Ärge
rõhuge silbilõppudele!
Kuidas leida regivärsse
• ERA sariväljaanded
1. Vana Kannel. (Põlva, Kolga-Jaani, Kuusalu
asundused, Karksi, Mustjala, Haljala, Kihnu, Jõhvi ja
Iisaku, Lüganuse ... X. Paide ja Anna 2012.)
2. Eesti rahvalaulud (Ülo Tedre toimetatud
antoloogia 4 köidet – laulutüüpide kaupa)
3. Eesti rahvalaulud (Dr. Jakob Hurda ja teiste
kogudest 2 köidet – süžeede kaupa)
4. I. Rüütel "Ühte käivad meie hääled" (VäikeMaarja, Kadrina, Rakvere)
Laeva laulud
• Eesti regilaulude andmebaas
http://www.folklore.ee/regilaul
• Lõpuks pane ise kokku sulle sobiv
laul ja salvesta! Jäta meelde pigem
kõrva kui silma kaudu!