Transcript File

Isiksus
Eva Palk
Isiksus (personality) – indiviidi
vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja
sotsiaalsete omaduste kogum.
 • Isiksus – personality – persōna
(Tegelane näidendis, mask)

Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Kes on isiksus?



Sõna “isiksus” kasutatakse silmatorkavuse,
unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses.
• Isiksus – kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel
inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on
silmapaistvam, erilisem, eredam …
• Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on
tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev,
legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne.
Kes on isiksus?
Isiksus tavakeeles
 – ...lahkunud on suur inimene,
silmapaistev isiksus,
....Räägib tõeline daam ja ere isiksus...
... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane..

Kes on isiksus?
Tavakeeles …
 Isiksuseks olemine on midagi head
 Seda eksisteerib teatud kindlas
astmes

Teaduslikus psühholoogias …
 Isiksuseks olemine ei ole hea ega
halb
 Kõik on võrdsel määral isiksused



Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud
teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle
endale:
Johari aken
Avatud ala
 MINA TEAN + TEISED TEAVAD
Pime ala
 MINA EI TEA + TEISED TEAVAD
Varjatud ala
 MINA TEAN + TEISED EI TEA
Tundmatu ala
 MINA EI TEA + TEISED EI TEA
Johari aken
Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend,
mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal.
See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta
MINA TEAN + TEISED
TEAVAD
Pime ala
MINA EI TEA + TEISED
TEAVAD
Varjatud ala
MINA TEAN + TEISED
EI TEA
Tundmatu ala
MINA EI TEA + TEISED
EI TEA
Psühhoanalüütiline lähenemine

S.Freud
TEADVUS
EELTEADVUS
ALATEADVUS
Anna Freud
 “Mina” kaitsed

„Mina“ kaitse- mahasurumine

Mahasurumine ehk väljatõrjumine – pinget
või rahutust tekitav impulss, emotsioon jms
lülitatakse teadvusest välja, summutatakse,
unustatakse
Näiteks:
 Inimesel on vaja teha otsus talle raskes küsimuses.
 Tekib ärevus, murelikkus. Äkki unustab ta kogu probleemi.
Raskelt täidetav lubadus unustatakse. Ebasobiv info
tõrjutakse teadvusest välja
„Mina“ kaitse- projektsioon

Projektsioon - omaenda tunnete ja
tungide alateadlik ülekanne kellelegi
teisele
Näide (S. Freud):
 Allasurutud, kuid mitte hävinud seksuaalsete
tungidega vanatüdrukule tundub, et kõik
ümberkaudsed inimesed käituvad amoraalselt
 Iseloomustus iseloomustab iseloomustajat
 Projektsiooni spetsiifiline vorm on viha
väljavalamine kättesaadavale objektile, patuoina
leidmine
„Mina“ kaitse- ratsionaliseerimine

Ratsionaliseerimine - enesepettus, püüd
ratsionaalselt põhjendada absurdset või
meeldivat/ ebameeldivat ideed
Näiteks:






Homme hakkan õppima
Eksamil läks halvasti, sest olin nii väsinud ja õpetaja oli ka
halb
Kui mina poleks seda teinud, siis oleks keegi teine
niikuinii...
Küllap nad olidki oma saatust väärt
Ma ei saanud midagi teha, mind kästi
Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub..ma olin
ise süüdi
„Mina“ kaitse- sublimatsioon,
huumor

Sublimatsioon - sotsiaalselt vastuvõetamatu
impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga,
aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi
kättesaadavaga
Näiteks:





Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine kui
kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav
Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine
Seebikate vaatamine
Agressiivsuse mandamine sportmängudesse
Huumor – ängi põhjuseid naeruvääristatakse,
võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja
eneseiroonias.
„Mina“ kaitse- eitamine, negativism









Eitamine- probleemi, olukorra
mahasalgamine
Näiteks: midagi sellist pole olnud, mina pole teinud
Ma ei ole alkohoolik
Ei ole olnud. Mina küll nii pahasti ei öelnud
Meie peres küll neid probleeme pole, minu laps ei käitu
sedasi
negativism- tegevused, mis on
vastupidised teiste inimeste ootustele või
nõudmistele
Näiteks: Armastust ei ole olemas!
Truudus on juhuse puudus!
Ma vihkan sind
„Mina“ kaitse: regressioon,
identifikatsioon






Regressiivne käitumine on
arengutasemest madalamal tasemel
käitumine
Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga,
millega kindlasti toime tuleb
Lunimine, vingumine, palumine – lapselik käitumine millegi
saamiseks
Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine
Enese alavääristamine
Identifikatsioon on peamiselt seotud mehe-naise
käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese
käitumise, välimuse jms matkimine
K.G.Jung
Arhetüübid
 ema arhetüüp
 Taassünni arhetüüp
 Mees-naine
 Rahvuse arhetüüp

Eysencki isiksusemudel

H.J. Eysencki isiksusemudel

Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N
neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947).
Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise
individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale.
Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad
nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates.
Kõrge N ja kõrge E = koleeriline tüüp
Kõrge N ja madal E = melanhoolne tüüp
Madal N ja kõrge E = sangviiniline tüüp
Madal N ja madal E = flegmaatiline tüüp






H. J. Eysencki isiksusemudel
Isiksus
Distaalsed
eeldused
Proksimaalsed
eeldused
Proksimaalsed
tulemused
P
DNA
Ajuprotsessid
E
N
Geneetilised
determinandid
Bioloogilised
“vahemehed”
Psühhomeetrilised
omaduste
konstellatsioonid
Tingimine
Sensitiivsus
Mälu
Taju
...
Eksperimentaalsed
uurimused
Distaalsed
tulemused
Sotsiaalsus
Kriminaalsus
Loovus
Psühhopatoloogia
Seksuaalkäitumine
Sotsiaalne
käitumine
H.Eysenck, R. Catell
Emotsionaalne stabiilsus
melanhoolik
Koleerik
INTROVERT
Flegmaatik
EKSTRAVERT
Sangviinik
NEUROOTILISUS
Emotsionaalne ebastabiilsus
“Suur viisik” (Big Five)
Mis on isiksuse seadumus?
 inimese suhteliselt püsiv kalduvus
sarnastes olukordades kindlal viisil
mõelda, tunda ja käituda.
• Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade
suurele arvule, kasutab inimene neid
selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti
sõltumatut teemat või kategooriat.

P.Costa, R.McCrae,
“Suur viisik”, P.Costa, R.McCrae
 Meelekindlus
 Sotsiaalsus
 Avatus
kogemusele
 Ekstravertsus
 Neurootilisus
NEASM
“Suur viisik” (Big Five)
Meelekindlus
Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on
tahtekindel ja sihipärane

Sotsiaalsus
seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis,
sõbralik ja leplik

Avatus kogemusele
seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja
oma siseelu vastu.

Ekstravertsus
seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas.

Neurootilisus
seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.)
kogemiseks

“Viie faktori” teooria
Elulugu
Emotsionaalsed
reaktsioonid,
karjäärimuutused,
käitumised
Baastendentsid
Neurootilisus
Ekstravertsus
Avatus
Sotsiaalsus
Meelekindlus
Välismõjud
Kultuurinormid,
elusündmused,
olukorrad
Iseloomulikud
kohastumused
Püüdlused,
hoiakud,
harjumused
Minakontseptsioon
Minaskeemid,
isiklikud müüdid
McCrae & Costa
Miks inimesed on erinevad?
 Mõni inimene on jutukas, mõni on
sõnakehv.
 Mõni inimene on silmatorkavalt närviline,
samal ajal on neid, kes on väljapaistvalt
rahulikud.
 Osad inimesed on väga
kohusetundlikud, samas on inimesi,
kelle puhul ei saa kunagi kuigi kindel olla,
kas nad jõuvad kohale kokkulepitud ajaks.
 Millest sellised erinevused tulenevad?

Vastasmõju
 isiksuseomadused vormuvad kahe suure
jõu
 – LOODUS ja KESKKOND –
vastastikusel toimel


Isiksusepsühholoogia viimane sõna:

Välismõjud (kultuur, kasvatus,
sotsiaalsed praktikad, elusündmused
jne.)
....ei muuda isiksuse põhilisi
seadumusi.
Seletustasandid isiksuse
uurimisel

Marvin Zuckerman:
isiksuseomadused on
komplekssed nähtused, millel
on palju põhjusi (aga kõik
need saavad alguse geenidest)
...
Seadumuste peamised omadused
Isiksuse seadumused on eluea jooksul väga püsivad;
väikesed muutused, mis esinevad, on süstemaatilised ja
sarnased eri maailma paigus.
 Seadumused on pärilikud ligikaudu 50% osas, umbes
20%
tulemuste hajuvusest seletub mõõtmisveaga ja 30% on
põhjustatud keskkonnast. Samas, perekonna ja koduse
kasvatuse mõju on nullilähedane.
 Seadumused on universaalsed, nii seadumused ise
kui nende struktuur on sarnane maailma eri keeltes ja
kultuurides
 Seadumusi ei saa muuta:
 keskkonnal ja elusündmustel on seadumustele väga väike
ja piiratud mõju

Käitumine ja temperament lapseeas
ennustab ette isiksuse seadumusi noorukining varases täiskasvanueas!
 http://www.youtube.com/watch?v=6EjJsP
ylEOY

Kasvatus ei mõju!
 Koos ja eraldi kasvanud kaksikud ei
erine oma isiksuse omaduste
sarnasuse poolest.
 Seega, ühiselt jagatud keskkond
(kodu, kasvatus jne.) ei avalda
isiksuse omadustele märkimisväärset
mõju.





Sotsiaalsed “eksperimendid”
• Angleitner and Ostendorf (2000) võrdlesid
endise Ida- ja Lääne-Saksamaa elanike
isiksuse seadumusi.
Aastatel 1945 kuni 1989 elasid endised “ossid”
ja “wessid” radikaalselt erinevates sotsiaalsetes
ja poliitilistes süsteemides, ning tänase päevani
on nende väärtustes ja hoiakutes täheldatavad
olulised erinevused.
Samas, “osside” ja “wesside” isiksuseprofiilid leiti
olevat peaaegu identsed!
Keskkonna mõju
 Mitte keskkond ei kujunda inimest,
vaid inimene valib vastavalt
seadumustele endale keskkonna,
mis nende seadumustega kõige
paremini sobib.
 Ja kui see keskkond inimesele ei sobi,
siis ta üritab muuta seda endale
sobivaks!







Kasvatusest ei pea loobuma!
Ainult kõige üldisemad seadumused on
kasvatuse suhtes paindumatud.
See, kas laps omandab korraliku hariduse, kas
tal kujunevad välja eluks tarvilikud harjumused,
kuidas ta õpib lahendama kriitilisi olukordi,
millised on tema huvid ja väärtused,
sõltub endiselt väga suurel määral kodusest
kasvatusest ja eeskujudest.
Kuigi me ei suuda teha introverdist ekstraverti ja
ekstraverdist introverti,
võime siiski õpetada seda, kuidas introverdi
või ekstraverdina elada.
Isiksuse mõju
Individuaalsed tagajärjed:
 Õnnelikkus ja eluga rahulolu
 Füüsiline tervis ja pikaealisus
 Psühhopatoloogia
 Mina-kontseptsioon ja identiteet
Subjektiivne heaolu- õnnelikkus





Subjektiivse heaolu iseloomulik baastase sõltub
kahest peamisest isiksuseseadumusest –
neurootilisusest ja ekstravertsusest.
Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed
kalduvad kogema rohkem negatiivseid
emotsioone, samas kui ekstravertsematel
inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid.
On leitud, et oma eluga rahulolu hinnangutes
lähtuvad inimesed ennekõike sellest, mil määral
nad on kogenud positiivseid ja negatiivseid
emotsioone,
positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal
määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja
rahulolevad inimesed on.
Tervis ja pikaealisus
Isiksuse omadustel on püsiv ja kumulatiivne mõju
nii tervisele kui inimeste eluea pikkusele
 positiivne emotsionaalsus (ekstravertsus) ja
meelekindlus ennustavad pikemat eluiga,
 vaenulikkus aga viletsamat füüsilist tervist.
 Seos isiksuse ja tervise vahel väljendab kolme
erinevat protsessi:
 Isiksuse seadumused on seotud teguritega, mis
põhjustavad haigusi
 Isiksus võib viia käitumisteni, mis kas kaitsevad
või kahjustavad inimeste tervist;
 Isiksuse seadumused on seotud tervisega seotud
toimetulekustratreegiate eduka rakendamisega
või parema kuuletumisega raviprogrammile.

http://eestiarst.ee/static/files/005/ea0903lk156-163.pdf
Isiksuse mõju
Interpersonaalsed tagajärjed
 Suhted sõprade ja perekonnaliikmetega
 Madal sotsiaalsus ja ekstravertsus on sageli
seotud sotsiaalse tõrjutusega kaaslaste seas.
 Põlvkondade vahelisi suhteid mõjutavad
negatiivselt kõrge neurootilisus, madal
ekstravertsus ja madal meelekindlus.
 Romantilised suhted
 Kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus
ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust
ja kuritarvitust
Isiksuse mõju
Sotsiaalsed/institutsionaalsed
tulemid
 Elukutsevalik ja tööga toimetulek/edukus






Ekstravertsus on seotud sotsiaalsete ja
meelelahutuslike huvidega elukutsevalikul,
sotsiaalsus sotsiaalsete huvidega, suhetega
Avatus loometöö ning teadustegevusega.
Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist,
kõrge ekstravertsus ja madal neurootilisus on
seotud sellega, kuivõrd inimene oma tööga rahul
on
Isiksuse mõju
Sotsiaalsed/institutsionaalsed
tulemid
 Poliitilised eelistused ja väärtused
 Erinevate poliitiliste parteide toetajad
erinevad pigem isiksuse omaduste ja
väärtuste kui politiilise
platvormi/programmi poolest!

Välismõjud (kultuur, kasvatus,
sotsiaalsed praktikad, elusündmused jne.)
ei muuda isiksuse põhilisi seadumusi!
 Kasvatusest ei pea loobuma – millised on
lapse huvid, väärtused ja harjumused
sõltub endiselt väga suurel määral
kodusest kasvatusest ja eeskujudest.

Kokkuvõtteks
Isiksus mõjutab:
 – inimeste tervist ja ka eluea pikkust
 – sotsiaalseid suhteid
 – eelistusi, hoiakuid ja väärtusi
 – elukutsevalikut jpm.
 Isiksus on tähtis!

Ekstravert v introvert?

aktiivne ja tegutsemishimuline, armastab
vaheldust,eelistab individuaalset tegevust,saab
energiat ja stiimuleid ümbritsevast asjade ja
inimeste maailmast,saab tegevusenergiat oma
sisemaailmast ja ideedest,ei varja oma mõtteid ja
tundeid,

jätab oma mõtted ja tunded sageli enda
teada,armastab suhelda ja teistega koos
olla,eelistab olla omaette ja keskenduda mingile
tegevusele,kaldub tegutsema
impulsiivselt.armastab mõtiskleda
Sisemine ja välimine kontrollkese
Julian Rotter (1966) inimesed omavad
üldist ettekujutust võimest kontrollida
oma elusündmusi.
 Sotsiaalse õppimise teooriad
 Agressiivsus- oleme juba käsitlenudvideod!

Kontrollkese
Internaalsus
Inimese kalduvus
paigutada kinnituse allikas
endast väljapoole –
Inimene on veendunud, et
tulemus on määratud teiste
inimeste või sündmuste
poolt
VÄLINE KONTROLLKESE
VÄLINE MOTIVEERITUS
Eksternaalsus
Inimese kalduvus
paigutada kinnituse
allikad iseendasse –
Inimene on veendunud, et
tema oskused ja võimed
määravad tulemuse
SISEMINE KONTROLLKESE
SISEMINE MOTIVEERITUS
Internaalsus vs eksternaalsus
Internaalse isiksuse elufilosoofia:
 kõrgem sotsiaal-majanduslik staatus
 individualistlik maailmakäsitlus
 suurem stressitaluvus
 parem vaimne tervis
 hea kohanemisvõime
 suurem paindlikkus
 vastutustunne oma elu ja tuleviku suhtes
 kõrge enesehinnang
 pikaajalised eesmärgid
 aktiivne eluhoiak
Eksternaalsus
Eksternaalse isiksuse elufilosoofia:
 tunneb end välismõjude subjektina
 madalam sotsiaal-majanduslik staatus
 madal stressitaluvus
 kergemini haavatav
 frustreerunud
 toimib juhusele vastavalt
 madal enesehinnang
 lühiajalised eesmärgid
 passiivne eluhoiak
 madal kohanemisvõime
 mitteadekvaatne mina-kontseptsioon
Kontrollkese
Eksternaalse kontrollkeskmega
 on vähem rahulolevad oma tööga
 nad on töö juures kergemini häiritavad
 nad on vähem pühendunud tööle
Humanistlikud käsitlused
C.Rogers
 INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS
 Kliendikeskne teraapia
Ideaalmina- reaalne mina
Klient leiab ise lahenduse, terapeut
aitab jõuda lahendusele

Isiksus ja testid
...juba Vana-Egiptuses
 Süstemaatiline protseduur
 Projektsioonitestid
 Konstruktiivtestid
 Tõlgendamistestid- tindiplekitest
 Assotsiatsioonimeetod
 Objektiivtestid- erapooletud, temperament jm
 Isiksuse küsimustikud
Temperamenditest,
MMPI test
Huvide ja väärtusorientatsiooni testid

Teste












http://www.tootukassa.ee/kysimustik/
http://isiksus.planet.ee/?leht=test
http://www.rajaleidja.ee/testid/
http://www.pekonsult.ee/cmps.php
http://www.pendix.ee/index.php?link=meelelahutus&mis=test
Depressioonitest
http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&test_id=3&lang=est&start
_test=1
http://www.pekonsult.ee/testid.htm
Temperamenditest
Konfliktikäitumise test
http://www.metaprofit.ee/isiksus/item/konfliktikaeitumisetest?category_id=16
Teste http://static.inimene.ee/index.php?sisu=testid&mid=248&lang=est
Enesehinnang
http://www.interdeko.eu/blog/2010/10/06/miline-on-minuenesehinnang/