Kirjandusvoolude ja perioodide üldiseloomustus

Tiiu Kruus

Antiik

 8.saj.eKr – 476 maj  Üh. ord: Kreeka- Rooma orjanduslik ühiskond  Filosoofia, kunsti, teatri, kirjanduse, teaduse areng

Ajastu kirjandusest

 Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”  Aristoteles “Luulekunst”  Anakreon   Sappho Sophokles

Filosoofe

     Sokrates (470-399 eKr) Ateena filosoofiakoolkonna isa Ei ole enda publikatsioone, vaid tema vaated on fikseeritud teiste tema õpilaste, eriti Platoni, töödes Kõige tuntumad on Platoni varased tööd Eesti keeles on avaldatud valik Platoni töid (2003), mis edastavad Sokratese vaateid

    Huvi inimese olemuse vastu Gnothi seauton – Nosce te ipsum – Tunne iseennast “Ma tean, et ma midagi ei tea” - kahtlemine ja hoolikas küsitlus ning dialoog kui tõe ja teadmise hankimise meetodid Mis on õiglus? Kui me teaksime, mis on õiglus, siis me käituksime kindlasti õiglaselt

Aristoteles (384-322 eKr)

     Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja Ilmselt suurima haardega õpetlane läbi aegade Lõi paljude teaduste alged ja mõisted, mis vähemalt osaliselt kehtivad tänapäevalgi Kogu Lääne filosoofia ajalugu tavatsetakse mõnikord vaadelda kui kommentaare Platoni ja Aristotelese vaadetele Eesti keeles on vähe ilmunud, kuid internetis on inglise keeles saadaval enamik töid, vt http://classics.mit.edu

Märksõnad

    Inimene on jumalik olevus, st kirjutada võib kõigest “Tunne iseennast” – tuleb mõista, kui vähe me teglikult teame, siis alles jõuame õigete teadmisteni.

Vana universumi keskpunkti asetati INIMENE, mitte jumal. Kreekas toimus mõtterevolutsioon: Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, selleni pole inimmõte enne küündinud.

5.-15.sajand

Varasemat

keskaega iseloomustab rahvaste ränne, riikide kujunemine ja kangelaseeposte loomine

Hiljem

muutus tähtsaks usk ja kiriku mõju Jumal on harmoonia ja inimese eesmärk on hinge täiustamine Inimene on jumala ja kiriku mõju ning kaitse all

Keskaeg 5-15.saj

.

 Lääne-Rooma keisririigi langus  Suur rahvasteränne  Linnade ja riikide, rahvuste ja rahvuskirjanduse teke  Kloostrid kujunesid kultuurikeskusteks

Kirjandus keskajal Kloostrikirjandus: ladinakeelne, pühakute elulood Rüütlikirjandus: “Tristan ja Isolde” Linnakirjandus Allegooriline romaan

Kirjandusest

     Vaimulikud laulud ja luuletused Pühakute elulood Romantilised kangelaseeposed Tõlgiti antiikkirjandust Rüütlikirjandus

Filosoofe

  Aquino Thomas: Mõistus ja usk peavad olema eristatud, meie mõistusesse jõuab see, mida oleme meeltega tunnetanud

Märksõnad

  Inimene on patune olend, keda ootab hukatus või kui ta on puhas, siis taevalik õndsus Üleminek feodalismile

Toetuti antiigile Algas Itaalias Kunstis: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael e h k t a a s s ü n d 14.-16. sajand Humanism Harmooniline inimene Elurõõm ja vabameelsus

Renessanss 14. – 16. saj

    Kodanluse ja proletariaadi tekkimine linnades Maadeavastamine Teaduste ja kunstide õitseng Trükikunsti areng

Trükikunsti leiutamine

Johan Gutenberg Gutenbergi Piibel (1452-1455)

Itaalia renessanss Dante Alighieri (1265-1321) “Jumalik komöödia” Petrarca (1304-1374) sonetid Giovanni Boccaccio (1313-1375) “Dekameron”

Kirjandusest

   Uus inimesekäsitlus: Inimene on põhiolemuselt hea Ideaaliks maapealne õnn, harmooniline isiksus

Inglise renessansi esindaja

William Shakespeare (1565-1616)

“ Hamlet” “Othello” “Macbeth” “Kuningas Lear” “Romeo ja Julia” “Suveöö unenägu” Hispaania kirjanik

Miguelde Cervantes Saavedra (1547-1616)

“Teravmeelne hidalgo don Quijote la Manchast”

Filosoofia

Inimene kui kõigi asjade mõõt ja maailma keskpunkt Päritolu asemel isiksuseomadused ja haritus Seisulik ühiskond => sotsiaalne mobiilsus

Uus inimesekäsitlus

Jumal ütleb Aadamale: “ Ma olen asetanud su maailma, nii saad näha paremini, mis see on. Ma pole sind loonud ei taevaliseks ega maiseks, ei surevaks ega surematuks olendiks – nii võid sa

ise saada oma piiride kujundajaks .”

Pico della Mirandola

Märksõnad

Me peame eriti tähele panema seda jõudu ja kestvat mõju, mis on olnud mõningatel leiutistel. Ja siin on põhjust rõhutada eelkõige kolme: trükikunst, püssirohi ja kompass.

Need kolm on muutnud maailma väljanägemist ja olukorda.”

Francis Bacon(1620)

Barokk/klassitsism 17.saj

    Barokk Hispaanias, Itaalias Klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal Renessanslik lihtsus asendus kontrastsete vormidega Teatraalsus, tundepaisutus, reeglipärasus

17. sajand

Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Descartes:”Mõtlen, järelikult olen” Boileau “Luulekunst”: kõrged žanrid tragöödia, ood; madalad žanrid novell, romaan. Tragöödia on 5 vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis teos, mis arvestab kolmeühtsusnõuet

kirjandusest

   Moliere, Racine, Corneille, Lope de Vega Selgus, lihtsus, vormitäius, reeglid, kord (klassitsism) Mängulisus, mitmemõttelisus (barokk)

filosoofia

     Descartes “Cogito ergo sum” Ratsionalism Loodus jaguneb vaimseks ja materiaalseks tegelikkuseks Mõtlemine toimub inimese hinges, mis on kehast sõltumatu Midagi ei tohi tõeks pidada enne, kui pole selge, et see on tõsi.

tunnuslaused

  Carpe diem Memento mori

18. sajand

Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks Usk inimese võimetesse Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh Kirjandusteoste tegelased on valgustusideede kandjad

Valgustus 18.saj.

   Mõistuse ülistus Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi

Kirjandus

    Goethe Swift Defoe Mõistust rakendades on võimalik õnnelikuks saada

Jonathan Swift (1667-1745) Filosoofilis- allegooriline, satiiriline romaan “Gulliveri reisid” Daniel Defoe (1661- 1731) “Robison Crusoe”

Voltaire (1695-1778) “ Filosoof, ajaloolane, füüsik, jurist, kirjanik Zadig”, “Candide”, Kohtlane”, “Mikromegas” Rousseau (1712-1778) Filosoof, kirjanik, pedagoog, helilooja Rohkem tundeid, südant “Julie ehk uus Heloise”, “Pihtimused” “Emilé ehk kasvatusest” ”

Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)

    Peateos “Du contrat social” (Ühiskondlikust lepingust), 1762. Olemas ka eesti keeles, 1999.

“Inimhinges ei ole kaasasündinud pahelisust” “Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelais” “Vabadus, võrdsus, vendlus”

Märksõnad

    Tagasi looduse juurde Eemale tsivilisatsioonist!

Loodus on hea, nii muutub ka inimene paremaks “Sapere aude” – Söanda olla tark (Immanuel Kant)

Immanuel Kant (1724 1804)

   Elas ja töötas praktiliselt kogu oma elu Königsbergis Lõi gigantse filosoofilise süsteemi, peateoseks ilmselt “Puhta mõistuse kriitika” Hüpoteetilised ja kategoorilised imperatiivid