Transcript Teadvus
Teadvus
Anu Leuska 2013
Loomulikud teadvusseisundid
Def.
: Teadvus on teadlikkus välismaailma ning iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
Teadvusseisundid:
1.
Ärkvelolek
Eneseteadvus väiksem.
– on kõige erksam teadvusseisund.
kõige suurem, mõjutatavus kõige Ka ärkvelolekus ei teadvusta inimene endale kõike, mõned tegevused võivad muutuda automaatseks (nt
jalgrattasõit, klaverimäng jm
) 2
Loomulikud teadvusseisundid
2.
Uni
Miks on und vaja?
kaitseb elusolendeid ajal, kui ärkvelolek ja ringiliikumine oleks ohtlik (loomariigis). Loomad, kellel on looduslikke vaenlasi vähem, magavad vähem (nt elevant) taastab sisemised jõuvarud.
Une ajal suureneb kasvuhormooni eritumine. Mida noorem inimene, seda rohkem und ta vajab. Kui inimene ei maga pikemat aega, tekivad häired psüühikas (nt
3.
päeval nn mikroune perioodid, 4.
päeval paranoia
) 3
Loomulikud teadvusseisundid
Uni koosneb kahest erinevast osast: - aeglane uni. Eristatakse nelja staadiumi vastavalt une sügavusele: 1) kerge uni (ca 2 min) 2) uinumine (ca 20 min) 3)-4) sügav uni e deltauni (ca 30 min). Sel ajal toimub väljapuhkamine ja vahetult enne magamajäämist saadud info töötlemine ajus.
4
Loomulikud teadvusseisundid
kiire uni e REM-uni (ingl k silmaliigutused).
rapid eye movements
– kiired Sel ajal nähakse unenägusid. Reeglina näevad unenägusid kõik inimesed, aga ei mäleta neid ärgates alati.
REM-une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid – hallutsinatsioone, agressiivsust jm.
Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades 90-100 minutilised tsüklid (4-5 x öö jooksul).
Loomulikud teadvusseisundid
Unenäod
Erinevad seletused, millest tekivad unenäod: - Freud: unenägudes avalduvad alateadvusse tõrjutud varjatud soovid.
Unenägudel on varjatud tähendus.
unenäod peegeldavad eelneva päeva sündmusi ja inimese mõtteid, kuna aju töötab une ajal ümber varem vastuvõetud infot.
unenäod peegeldavad inimese hirme.
unenäod peegeldavad vahel sündmusi, mis toimuvad magamise ajal (nt
unenäos heliseb uksekell, tegelikult heliseb äratuskell
) 6
Loomulikud teadvusseisundid
Unehäired
- insomnia (unetus) – on raskused magamajäämisel, inimene ärkab öö jooksul tihti ega jää enam magama, ärkab hommikul liiga vara - narkolepsia minutilisi – esineb päeva jooksul kontrollimatuid 10-15 sügava une perioode, millest teda äratada on raske - uneapnoe – une ajal tekkiv hingamiskatkestus, selle tõttu ärkab inimene üles (kuni 8 x tunnis) unesränne e somnambulism (kuutõbi) – inimene näeb, räägib ja kõnnib une ajal, hiljem ise ei mäleta 7
Muutunud teadvusseisundid
3.
Hüpnoos
mõjutustele. Hüpnoosiseisund meenutab und, kuid pole sama.
– inimene on väga vastuvõtlik sisendustele ja Hüpnoosiseisundit iseloomustab: - initsiatiivitus, teiste korralduste ootamine - valiv tähelepanu – keskendumine ainult hüpnotiseerijale kõrgenenud kujutlusvõime võetakse omaks tegelikkuse moonutusi (nt
kujuteldava isikuga
)
räägitakse
võib taastada mälus elu varasemaid perioode (nt varasest lapsepõlvest) - esineb toimus hüpnoosijärgset amneesiat (pärast ei mäleta, mis hüpnoosi ajal) 8
Muutunud teadvusseisundid
Inimest ei saa hüpnotiseerida vastu tema tahtmist.
Arvatakse, et 15% inimestest on kergesti 5-10% ei õnnestu hüpnotiseerida.
hüpnotiseeritavad, 4.
Meditatsioon
– õpitud tehnika, oma tähelepanu koondamine mingile objektile (nt pildile, leegile, mingile kehaosale vm), mille käigus kaob välismaailma taju.
Nt jooga.
9
Muutunud teadvusseisundid
5.
Narkootiline joove
Narkootilised e psühhoaktiivsed ained – mõjuvad inimese psüühikale (teadvusele, tajule, mälule, mõtlemisele jne) Tekitavad: - bioloogilist sõltuvust – organism on ainega harjunud, aine mittesaamisel tekivad ärajäämanähud (valud, värisemine, krambid jm) psühholoogilist sõltuvust – inimene arvab, et ta ei saa ilma aineta hakkama (nt tekib ärevus) Eristatakse 3 rühma psühhoaktiivseid aineid: 10
Muutunud teadvusseisundid
1)
Depressandid
– NS pidurdav toime. Väike kogus - tekib kerge eufooria. Suurem kogus – tekib unisus, tundlikkus alaneb, reaktsiooniaeg pikeneb, motoorsed reaktsioonid kahjustuvad.
Tekib seosetu kõne, tasakaaluhäired, võimalik teadvusekaotus.
- alkohol – tasakaaluhäired, mäluhäired, vaimsete võimete alanemine. Kahjustab neuronitevahelisi ühendusi.
- rahustid (barbituraadid) tugevat – pikaajalisel kasutamisel tekitavad psühholoogilist sõltuvust.
opiaadid (oopium, morfiin, heroiin).
Heroiin tekitab sõltuvuse väga kiiresti. Pärast heaolutunnet tekib tugev ärevus ja soov ainet uuesti tarvitada. Sõltuvuse puhul tugevad valud, krambid.
11
Muutunud teadvusseisundid
2)
Stimulandid
– NS ergutav toime.
Tõstavad tähelepanuvõimet, südame rütmisagedust, vererõhku, lihaspinget, vähendavad unevajadust.
- kofeiin – sõltuvust tekitav kogus üle 5-6 tassi päevas.
- nikotiin – tekitab kiiresti sõltuvuse. Loobumisel tekivad närvilisus, unetus, peavalud.
- kokaiin – tekitab lühiajalise heaolutunde, hiljem tekivad ärevus, kurnatus, masendus.
- amfetamiin (
ecstasy
tekivad on – kiirtapja) – tekitab eufooria, hiljem ärevus, jälitusmaania, agressiivsus. Tõenäolised püsivad ajukahjustused.
12
Muutunud teadvusseisundid
3)
Hallutsinogeenid
kutsuvad esile – NS pidurdav toime. Muudavad taju ja hallutsinatsioone.
Võivad põhjustada paanikat ja õudustunnet.
- kanepiproduktid (marihuaana, hašiš) – mõju on väga individuaalne, heaolutundest hirmu ja masenduseni.
Võimendavad nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone ja taju. Kahjustavad vaimseid võimeid ja mälu.
- LSD – nägemused kuni 14 h. Võib põhjustada paanikat, õudustunnet, psühhoosi (nt
inimene tunneb, et oskab lennata
).
- meskaliin (teatud kaktustest) - hallutsinogeensed seened 13