Transcript File
Mehe ja naise genitaalrefleksid ning nendes osalevad aferentsed ja eferentsed närvid ja närvikeskused. Suguaktiaegsed ekstragenitaalsed reaktsioonid. Arko Lepik STOM II 1.Rühm Mehe seksuaalreaktsioonide tsükkel: 1) Erektsioon 2) Emissioon urethra interna`sse 3) Ejakulatsioon urethra externa`st ▪ Orgasm algab koos emissiooniga või enne seda ning lõpeb ejakulatsiooni lõpuga. http://www.theodora.com/an atomy/the_penis.html Erektsioon Suguti erektsiooni põhjustab ureetra corpora cavernosa ja corpus spongiosum`i arterite dilatatsioon Tõenäoliselt põhjustab arterite dilatatsiooni sakraalse parasümpaatilise süsteemi postganglionaarsete koliinergiliste neuronite aktivatsioon, mille rakukehad paiknevad vaagna ganglionides. Nende neuronite ülekandeaineks võib olla atsetüülkoliin ja üks temaga koos mõjuv neuropeptiid (Vasoaktiivne Intestinaalne Polüpeptiid, VIP). Erektsioonirefleks on organiseeritud seljaaju sakraalsegmentides (S2-S4) ning funktsioneerib ka ristlõikehalvatusega meestel, kellel on seljaaju katkenud ülalpool sakraalsegmente. Erektsioon See erektsioon vallandub seljaaju alumistes torakaal-ja ülemistes lumbaalsegmentides paiknevate sümpaatiliste neuronite kaudu. Nende neuronite aksonite ümberlülitus postganglionaarsetele sümpaatilistele neuronitele toimub ganglion mesentericum inferius`es või suguelundite läheduses Emissioon ja ejakulatsioon Suguelundite aferentide tugev erutus suguakti ajal põhjustab seljaaju alumise torakaalosa ja ülemise lumbaalosa sümpaatiliste eferentide erutuse. Emissiooni vallandavad erutavad aferendid kulgevad n.pudendus`es ja n.splanchicus pelvinus`es seljaaju sakraalossa ja sümpaatilise innervatsiooniga torakolumbaalsetesse segmentidesse. Emissiooni järel algab ejakulatsioon. Selle vallandab prostata ja urethra interna vaagnanärvi aferentide, kuid ka epididymis`e, ductus deferens`i ja vesicula seminalis`e seljaaju torakolumbaalossa suunduvate aferentide erutus. Ejakulatsiooni ajal tekib suguelundite parasümp. ja sümp. neuronite maksimaalne erutus. Osalt on see seletatav skeletilihaste pideva aferentse tagasisidega nende rütmiliste kontraktsioonide ajal. Naise genitaalrefleksid Ühest küljest on need välimiste genitaalide muutused seksuaalse erutuse ajal esile kutsutud reflektroorselt, suguelundite retseptorite ärritamise teel, mille aksonid kulgevad sakraalajju (S2S4) n.pudendus`ega. Teiselt poolt saab vaid ka puhtpsühhogeenselt, tsentraalselt esile kutsuda. Oma tiheda aferentse innervatsiooni tõttu on eriti tähtis osa kõdistil. Välimiste suguelundite suurenemine on seletatav üldise vasokongestsiooniga. Viimane on arvatavasti põhjustatud seljaajusakraalsegmentides paiknevate koliinergiliste vasodilatatoorsete parasümpaatiliste http://www.britannica.com/EBchecked/media/48179/ neuronite poolt, mille aksonid Organs-of-the-female-reproductive-system kulgevad n.splanchicus pelvinus`te koosseisus Naise genitaalrefleksid 10 kuni 30 sekundi pärast aferentset või psühhogeenset stimulatsiooni algab mukoidse vedeliku transudatsioon läbi tupe lameepiteeli. Transudatsioon tekib üldise venoosse paisu tagajärjel tupe seinas. Selle vallandavad tõenäoliselt seljaaju sakraalsed parasümpaatilised neuronid ja torakolumbaalsed sümpaatilised neuronid. Orgasmi ajal kontraheerub orgastiline mansett sõltuvalt orgasmi tugevusest 3-15 korda. Neuronaalselt reguleerib neid kontraktsiooni arvatavasti sümpaatiline NS. Orgasmi ajal emakas kontraheerub rütmiliselt. Emaka kontraktsioone reguleerib neuraalselt tõenäoliselt sümpaatiline NS. Suguaktiaegsed ekstragenitaalsed reaktsioonid Orgastiliste faaside ajal esinevad nii mehel kui naisel iseloomulikud ekstragenitaalsed reaktsioonid. Kui genitaalseid orgastilisi reaktsioone reguleerib ülekaalukalt parasümpaatikus, on ekstragenitaalsed fenomenid kõrgenenud sümpaatikotoonuse sümptomid. Suguakti ajal võib täheldada mitmekesiseid ekstragenitaalseid reaktsioone. Näiteks: Südame löögisagedus ja arteriaalne rõhk suurenevad, pupillid on tugevasti laienenud, naise rinnanäärme verevoolutus on suurenenud ja rinnanibud erigeerunud. Samuti võib paljudel naistel ja meestel täheldada ``seksuaalpuna``. Kasutatud kirjandus Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997, lk 370-374, 832-833