Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste ja jaotus. Vegetatiivse närvisüsteemi koht organismi funktsioonide regulatsioonis. Pre- ja postganglionaarsete neuronite mõiste.

Julia Mastitskaja STOM, 2 rühm

Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste

• • • • • Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide silelihaseid, südant ja näärmeid. Tema mõjutuste kaudu toimub organismi sisekeskonna närvregulatsioon. Kuna vegetatiivne närvisüsteem ei allu otseslt tahtele, siis nimetatakse teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne NS tagab organismi sisekeskonna konstantsuse (hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise organismi koormamisel (näit. füüsilisel koormusel, söömisel, vee- ja termilise koormuse puhul) Samuti ta kontrollib nende elundeid ja elundsüsteemide talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on kaudselt seotud ( näit. suguelundite ja silma sisemiste lihaste neuraalne kontroll)

Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus

Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest erinevast osast: • Sümpaatiline • • Parasümpaatiline Soole närvisüsteem

Sümpaatiline närvisüsteem

• • • • • Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud.

Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s. Sattuvad prevertebraalsetesse ning paravertebraalsetesse ganglionidesse. Viimased moodustavad sümpaatilise piiriväädi, kust veelgi peenemad müeliniseerimata neuronite aksonid suunduvad pea piirkonda, rinna- ja kõhuõõne- ning vaagnaelunditele.

Postganglionaaersed aksonid on pikad. Efektorelunditest on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes, pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke, maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning lümfaatilist kude

Parasümpaatiline närvisüsteem

• • • • Aksonid on müeliniseeritud või müeliniseerimata Väga pikad on preganglionaarsed aksonid Innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid, samuti innerveerib südamekodasid, pisara- ja süljenäärmeid ning silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid ei innerveeri, v.a. suguelundite artereid ning aju ja koronaarveresoonte silelihaseid

Soole närvisüsteem

• • Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne NS Funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta.

Preganglionaarsete neuronite mõiste

• Neuronid, mille aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Nende rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus.

Postganglionaarsete neuronite mõiste

• Postganglionaarsete neuronite rakukehade kogumikke nimetatakse vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.

Vegetatiivse närvisüsteemi koht organismi funktsioonide regulatsioonis.

• Nii sümpaatilise kui ka parasümaatilise närvisüsteemi erutusefektid on suures osas antagonistlikud.

Vegetatiivse närvisüsteemi toime

Parasümpaatiline

• • • • • Südame löögisageduse aeglustumine Vasodilatatsioon e. veresoonte laienemine Süljenäärmete sekretsiooni tõus Peristaltika elavnemine Pupilli ahenemine

Vegetatiivse närvisüsteemi toime

Sümpaatiline

• • • • • Südame löögisageduse kiirenemine Vasokontraktsioon Vere depoode tühjenemine Peristaltika pärssumine Pupilli laienemine

Kasutatud kirjandus:

• • R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997 A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”, • • Tartu, 1990 P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009 Georg Gavronski esitlus „ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“ (pildid)

Tänan tähelepanu eest!