Transcript File

Sümpaatiline närvisüsteem
Margot Aljaste
Anna Dorofejeva
Nadežda Jaštšenkova
Erik Zalutski
Tuuli Vellend
Hambaarsti 2. kursus
Vegetatiivne närvisüsteem - mis see on?



Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib peamiselt kõikide
elundite silelihaseid, südant ja näärmeid.
Kuna selle kaudu edastatavad mõjustused ei allu otseselt
tahtlikule kontrollile, siis nimetatakse vegetatiivset
närvisüsteemi ka autonoomseks närvisüsteemiks.
Somaatiline närvisüsteem – osaliselt allub teadvusele ja
tahtlikule kontrollile.
Vegetatiivne närvisüsteem



Esialgselt nimetati veg. närvisüsteemi sümpaatiliseks
närvisüsteemiks
Inglane Langley võttis kasutusele veg. närvisüsteemi jaotuse
kolmeks osaks, neid tähistavad terminid.
Uuris nikotiini ja kuraare mõju närvisüsteemile.
Vegetatiivse süsteemi ülesanded


Vegetatiivse süsteemi varal toimub organismi sisekeskkonna
närviregulatsioon, stabiilsuse (homöostaasi) säilitamine ning
kohanemuse kujundamine organismi “koormamisel” (kehaline
aktiivsus, söömine, vee ja termiline koormus).
Kontrollib ka elundite ja elundkondade talitlust, mis on
kaudselt seotud homöostaasi säilitamisega.
Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus
Vegetatiivne NS: tsentraalne osa ja perifeerne osa
 Perifeerne osa kujundab omaette närve või kuulub spinaal- ja
kraniaalnärvide koostisse
 Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest
erinevast osast: sümpaatiline, parasümpaatiline ja soole
närvisüsteem.

Perifeerse vegetatiivse närvisüsteemi ehitus
Sümpaatiline ja parasümpaatiline






Sümpaatiline NS - innerveerib kõikide elundite silelihaseid, süda ja osa
näärmetest, Lisaks innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud
veel rasvarakke ja maksarakke. Intensiivistab ainevahetust, kulutab
energiat, suurendab töövõimet. Erutub adrenaliini toimel.
Parasümpaatiline NS - innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite
ning kopsude silelihaseid, pisara- ja süljenäärmeid, pidurdab tööd ja ainete
tarbimist, säilitab energiat. Erutub atsetüülkoliini toimel.
Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis
funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjustusteta.
Efektorelundi läheduses toimivad refleksiahelad, mis kohandavad
efektorsüsteemi vastavalt tingimustele soole valendikus.
Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus
parasümpaatiline innervatsioon.
Glükogenolüüs ja lipolüüs alluvad ainult sümpaatilise NS regulatsioonile.
Sümpaatilise närvisüsteemi
aktivatsioon
Toimub organismi aktiivses seisundis, mida
iseloomustab suurenenud energiakulu:
 füüsilisel koormusel
 stressil
 emotsionaalsetel reaktsioonidel
 valuseisundil
 verekaotusel
Pre- ja postganglionaarsed neuronid

Pre- ja parasümpaatiliste neuronite rakukehade kogumikke
nim. vegetatiivseteks ganglionideks.

Preganglionaarne neuron - neuron, mille akson suundub
ganglionisse ja astub ühendusse postganglionaarse neuroni
dendriidi või rakukehaga.

Postganglionaarne neuron - neuron, mille akson jõuab
efektorelundisse.
Neerupealiste säsi ehituslik seos
sümpaatilise närvisüsteemiga
Sarnane embrüonaalne
areng
 Preganglionaarsete
närvilõpmetega
sarnaselt innerveerivad
kolinergilised närvikiud
(seetõttu käsitletakse
neerupealiste säsi sageli
sümpaatilise NS-i
muundunud
postganglionaarse
osana)

Neerupealiste säsi talitluslik seos
sümpaatilise närvisüsteemiga


Moodustavad ühe süsteemi –
sümpatoadrenaalsüsteem
Neerupealiste säsi stimulatsioon kutsub esile
adrenaliini ja noradrenaliini vabanemist verre
Neerupealiste säsi talitluslik seos
sümpaatilise närvisüsteemiga (2)
Katehhoolamiinid toimivad nendesse samadesse
efektorelunditesse, millesse postganglionaarsed
sümpaatilised neuronid
 Toime vastab üldiselt sümpaatikuse ärritamisel
saadavale efektile ja on normaalselt tähtis ainult neile
elunditele, mis on postganglionaarsete neuronite
poolt innerveeritud vähe või üldse mitte
 Mõlemad stimulatsiooni viisid võivad teineteist
vajadusel asendada (näiteks neerupealiste kaotusel)

Sümpaatiline närvisüsteem





Sümpaatiliste preganglionaarsete neuronite rakukehad
paiknevad rinna- ja nimmeosa intermediaarses piirkonnas –
torakolumbaalsegmentides.
Nende neuronite aksonid on peenikesed ja suuremalt jaolt
müeliniseeritud
Preganglionaarsed kiud on suhteliselt lühikesed.
Juhivad erutust kiirusega 1-20 m/s
Seljaajust väljuvad nad eesmiste juurte ja rami communicantes
albi kaudu ning suunduvad paarilistesse paravertebraalsetesse
ja paaritutesse prevertebraalsetesse kõhuõõneganglionidesse



Paravertebraalsed ganglionid moodustavad sümpaatilise
piiriväädi, mis paikneb mõlemal pool lülisammast ja ulatub
ajupõhimikult kuni ristluuni
Sümpaatilisest piiriväädist suunduvad postganglionaarsete
neuronite veelgi peenemad müeliniseerimata aksonid
(postganglionaarsed kiud on pikad).
 perifeersetesse efektoritesse
 erinärvidena pea piirkonna, rinna- ja kõhuõõne- ning
vaagnaelunditele
Kõhuõõneganglionidest jõuavad postganglionaarsed kiud kas
närvipõimikute või vastavate närvide kaudu kõhu- ja
vaagnaõõneelunditele
Sümpaatilised ganglionid

Enamik on elundikauged, mistõttu postganglionaarsed
aksonid on pikad.

Ainult mõned väiksemad sümpaatilised ganglionid paiknevad
vaagnaelundite läheduses, mistõttu need postganglionaarsed
aksonid on lühikesed.
Adrenergilised sünapsid
Sünaps on koht, kus ühe neuroni akson puutub
kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või
siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga.
 Adrenergiline sünaps (s. adrenergica ) on see
sünaps, mille mediaatoriks on noradrenaliin ja/või
adrenaliin

Erutuse ülekanne, mediaatorid ja nende
inaktivatsioon
Ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja
viimaselt efektorile on olemuselt keemiline
 Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt II-le.
 Tema toimet postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja
efektorelundite rakkudesse muskariin
 Seetõttu on olemas kahte tüüpi (farmakoloogilisi) retseptoreid,
millega atsetüülkoliin reageerib
 Tema kumbagi toimet saab ka teatud farmakonidega
selektiivselt blokeerida
 Need farmakonid reageerivad konkureerivalt atsetüülkoliinile,
ilma et neil oleks agonistlikku toimet ja nad hoiavad nii ära
atsetüülkoliini toime





Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja efektori vahel
Noradrenaliin ja adrenaliin on katehhoolamiinid
Isoproterenool on sünteetiline, organismis mitteleiduv
katehhoolamiin
Elundireaktsiooni kutsub esile katehhoolamiinide
interaktsioon rakumembraani spetsiifiliste struktuuridega,
adrenergiliste retseptoritega
Adrenaliini ja noradrenaliini
erinevused





Sümpaatilistes postganglionaarsetes närvilõpmetes on
ülekandeaineks noradrenaliin.
Neerupealiste säsirakud produtseerivad peamiselt
adrenaliini.
Adrenaliin ja noradrenaliin mõjutavad mõlemad samu
retseptoreid, kuid α-adrenoretseptorite tundlikkus on
suurem noradrenaliinile (NA>A>I).
Erinevus on ka struktuuris: adrenaliinil on metüülgrupp.
Adrenoretseptorid




Adrenoretseptorid on retseptorid adrenenergiliste ainete
(adrenaliin, noradrenaliin) jaoks. Kõik adrenoretsepterid on
GPRS.
(ingl.G protein-coupled receptors).
Enamiku elundite ja kudede rakumembraanid sisaldavad nii αkui β-retseptoreid.
Adrenoretseptorid asuvad postsünaptilisel membraanil. α2adrenoretseptor (autoretseptor) asub ka presünaptilisel
membraanil ja selle retseptori aktivatsioon (noradrenaliini
poolt) pärsib presünaptilistest vesiiklitest noradrenaliini
vabanemist – nn. negatiivne tagasiside.
α- ja β-adrenergiline aktivatsioon

Noradrenaliini ja adrenaliini reageerimine presünaptilise αadrenergilise retseptoriga põhjustab transmitteri vabanemise
vähenemise, kuna reageerimine β-adrenergilise retseptoriga
suurendab transmitteri vabanemist

Negatiivne tagasisidemehhanism – sünapsi pilus esinev
noradrenaliini suur kontsentratsioon põhjustab noradrenaliini
vabanemise vähenemise
Positiivne tagasisidemehhanism – veres ringlev adrenaliin
võib noradrenaliini vabanemist soodustada

α-adrenergiline toime



... siis, kui noradrenaliin (NA), adrenaliin (A) ja isoproterenool
(I) toodud järjekorras NA≥A>I on järjest nõrgeneva toimega.
See toime on spetsiifiliste farmakonidega (kontsentratsioonid
on väikesed) selektiivselt blokeeritav.
Vastavad farmakonid on α-blokaatorid.
β-adrenergiline toime




...siis, kui isoproterenool (I), adrenaliin (A) ja noradrenaliin
(NA) toodud järjekorras I>A≥NA on järjest nõrgeneva
toimega.
Järelikult on isoproterenool toimivam kui adrenaliin ja
noradrenaliin
See toime on spetsiifiliste farmakonidega (kontsentratsioonid
on väikesed) selektiivselt blokeeritav.
Vastavad farmakonid on β-blokaatorid.
α- ja β-retseptorid
Kui ülekaalus on α-retseptorid, põhjustab suur adrenaliini
kontsentratsioon skeletilihaste veresoonte
vasokonstriktsiooni
 Kui ülekaalus on β-retseptorid, põhjustab adrenaliini
kontsentratsioon veresoonte vasodilatatsiooni ehk laienemist.
 Madalama adrenaliini taseme juures domineerib
β-adrenoretseptorite stimulatsioon.
 α-retseptorite blokeerumisel aktiveerib adrenaliin βretseptoreid.

Adrenoblokaatorid

Adrenoblokaatorid – keemilised ained, mis
blokeerivad retseptoreid adrenaliingrupi mediaatorite
suhtes. Nad on reagentide grupp, mis mõjub erinevate
adrenoretseptorite liikidele.
α-blokaatorid
Töötavad α-adrenergiliste retseptorite antagonistidena
 Klassifitseeritakse: α1-blokaator
α2-blokaator
 Ravimina kasutatakse kõrge vererõhu, healoomulise
eesnäärme hüperplaasia ja Raynaud´ sündroomi
(väikeste arterite spasmid ehk ahenemised) puhul.

*Näited α-blokaatoritest:
 Mitteselektiivne nt. Fentolamiin
 Selektiivne 1-adrenoretseptori antagonist nt. Doksasosiin
α -blokaatorite töömehhanism



α-retseptorite aktiveerimine põhjustab vasokonstriktsiooni,
lihaste kontraktsiooni.
α-blokaatorid seostuvad retseptoritega ja takistavad
aktivatsiooni katehhoolamiinidega (adrenaliin,
noradrenaliin, isoproterenool).
α-blokaatorid aitavad seega lõõgastada veresoonte seinas
olevaid silelihaseid ja hoida neid avatuna. Tulemusena
väheneb perifeerne resistentsus, paraneb verevarustus ja
alaneb vererõhk.
 -blokaatorid





Töötavad β-adrenergiliste retseptorite antagonistidena.
Klassifitseeritakse: β1-blokaator (mõjuvad südames),
β2-blokaator (mõjuvad kopsudes, maksas,
veresoonte silelihastes, skeletilihastes),
β3-blokaator (rasvarakkudesse)
Ravimina kasutatakse laialdaselt südame ja veresoonkonna
haiguste, glaukoomi (nägemisnärvi ja võrkkesta fn.-i häire) ja
migreeni puhul.
*Näited β-blokaatoritest:
Atenolool, Propranolool
β-blokaatorite töömehhanism
Põhimõte sarnaneb α-retseptorite blokeerumisega –
takistatud on adrenaliini, noradrenaliini või
isoproterenooliga aktivatsioon.
 β-blokaatorid aeglustavad südametööd (eelkõige β1retseptorite puhul), pärssuvad katehhoolamiinide
metaboolsed toimed, seega vähenevad müokardi
hapnikutarbimine ning vererõhk.

Kasutatud kirjandus










“Vegetatiivse närvisüsteemi süstemaatika ja funktsionaalne anatoomia” –
Arne ja Ela Lepp
“Inimese füsioloogia” R.F. Schmidt, G.Thews lk.349-350
Peet-Henn Kingisepp. Inimese füsioloogia, Tartu 2006, lk. 233-235
“Vegetatiivne närvisüsteem” esitlus
www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/5.Vegetatiivne%20NS.ppt
Sünaptilist ülekannet mõjustavad ained
www.med.ut.ee/orb.../Sünaptilist+ülekannet+mõjustavad+ained+2010.ppt
(23.9.2011)
http://www.mayoclinic.com/health/alpha-blockers/HI00055
http://en.wikipedia.org/wiki/Beta_blocker
http://www.medicinenet.com/beta_blockers/article.htm
http://meduniver.com/Medical/Physiology/1100.html
http://ru.wikipedia.org/wiki/%CD%E0%E4%EF%EE%F7%E5%F7%ED%
E8%EA%E8