Transcript File - Julia Mastitskaja e

Sümpaatiline Närvisüsteem
Joosep Laos
Aleksandr Tsurkan
Mari-Liis Kesküla
Julia Mastitskaja
Katrin Kallastu
Vegetatiivne närvisüsteem
• innerveerib peamiselt kõiki silelihaseid, südant ja
näärmeid.
• ei allu otseslt tahtele, nimetatakse ka
autonoomseks närvisüsteemiks.
• tagab organismi sisekeskonna konstantsuse
(hömöostaasi) säilitamise ja selle kohanemise
organismi koormamisel.
• kontrollib nende elundite ja elundsüsteemide
talitlust, mis homöostaasi säilitamisega on
kaudselt seotud.
Jaguneb
• tsentraalne osa ja perifeerne osa
• Perifeerne osa omakorda:
– Sümpaatiline
– Parasümpaatiline
– Soole närvisüsteem
Koosneb
• Preganglionaarsetest neuronitest, mille
aksonid suunduvad ganglionidess ja astuvad
sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete
neuronite dendriitide ja rakukehadega.
Paiknevad ajutüves ja seljaajus.
• Postganglionaarsetest neuronitest, mille
rakukehade kogumikke nimetatakse
vegetatiivseteks ganglionideks, mille neuronite
aksonid projitseeruvad efektorelunditesse.
Sümpaatilise närvisüsteemi
• Neuronite aksonid on peenikesed ning müeliniseeritud.
• Juhivad erutust kiirusega 1-20m/s.
• Sattuvad prevertebraalsetesse ning
paravertebraalsetesse ganglionidesse.
• Postganglionaaersed aksonid on pikad.
• Efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased
(veresoontes, siseelundites, kopsudes, karvanääpsudes,
pupillis), süda ja osa näärmeid (higi, sülje ning
seedenäärmeid) + innerveerivad rasvarakke,
maksarakke, võib-olla ka neerutorukesi ning
lümfaatilist kude
Sümpaatilistest ganglionitest
• Enamik elundikauged, mistõttu
postganglionaarsed aksonid on pikad.
• Ainult mõned väiksemad ganglionid paiknevad
vaagnaelundite läheduses, mistõttu on nende
postganglionaarsed aksonid lühikesed.
Sümpaatilise närvisüsteemi
aktivatsioon
• Toimub organismi aktiivses seisundis, mida
iseloomustab suurenenud energiakulu:
– füüsilisel koormusel
– stressil
– emotsionaalsetel reaktsioonidel
– valuseisundil
– verekaotusel
Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik
seos sümpaatilise närvisüsteemiga
• Rakud on embrüonaalses mõttes sarnased sümpaatilise
ns-ga. (puuduvad dendriidid ja aksonid)
• Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsete
närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki
koliinergilised närvikiud
• Neerupealise säsi on muundunud sümpaatiline
ganglion.
• Talituslikult aspektist vaadeldakse sümpaatilist
närvisüsteemi ja neerupealisesäsi kui üht
funktsionaalset tervikut-sümpatoadrenaalsüsteemi.
Neerupealiste säsi ehituslik ja talituslik
seos sümpaatilise närvisüsteemiga
• Neerupealisäsi valmistab kaht hormooni: adrenaliini ja
noradrenaliini. Nende toime vastab üldiselt
sümpaatikuse ärritamisel saadavale efektile, toime on
kestvam.
• Neerupealise säsist väljutatud katehhoolamiinid
toimivad nendesse samadesse efektorelunditesse,
millesse postganglionaarsed sümpaatilised neuronidki.
• Katehhoolamiinide roll on tähtis ainult neile elunditele
või nende osadele, mis on postganglionaarsete
neuronite poolt innerveeritud vähe või üldse mitte
(näit. Arterite tunica media).
Adrenaliini ja
noradrenaliini toime sarnasused
• toimivad samadesse efektorelunditesse,
• osalevad peamiselt metaboolsete protsesside
regulatsioonis.
– mobiliseerivad katalüütiliselt vabu rasvhappeid
rasvkoest, glükoosi ja laktaati glükogeenist =
ainevahetuse hormoonid
Erinevused
• on osaliselt seletatavad erinevat tüüpi
adrenoretseptorite esinemisega ja nende omavaheliste
suhetega.
• α-adrenoretseptorite tndlikkus on suurim
noradrenaliinile – NA>A>IPR (isoproterenoolile)
• β-adrenoretseptorite tundlikkus on suurim
isoproterenoolile – IPR>A>NA
• Noradrenaliin on transmitteriks sümpaatilise
närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes.
• Adrenaliini toimel lõhustatakse maksas enam
glükogeeni –veresuhkru tase tõuseb (adrenaalne
hüperglükeemia)
Erutuse ülekanne
• preganglionaarselt neuronilt
postganglionaarsele ja sealt efektorile on
olemuselt keemiline:
– Atsetüülkoliin on neuromediaatoriks I neuronilt IIle
– Noradrenaliin on mediaatoriks II neuroni ja
efektori vahel
Adrenoretseptorid
• On septsiifilised membraanistruktuurid,
millega katehoolamiinid (adrenaliin ja
noradrenaliin) peavad integreeruma, et esile
kutsuda elundireaktsiooni
• Jaotatakse:
– α-adrenoretseptorid (α1 ja α2)
– β-adrenoretseptorid (β1 ja β2)
Lokaliseeruvad...
• postsünaptilises membraanis, va α1adrenoretseptor, mis paikeb presünaptilisel
membraanil
Mõju efektorelunditele
Adrenoblokaatorid
• takistavad sümpaatilise efekti esiletulekut.
Jagunevad α-blokaatorid ja β-blokaatorid
• β-adrenoblokaatorite kõige olulisemateks
toimeteks peetakse toimeid
kardiovaskulaarsüsteemile ja bronhidele
• α-adrenoblokaatorid suruvad alla
noradrenaliini vasokonstriktoorse toime, mille
tõttu saab neid kasutada hüpertensiooni
raviks
Kasutatud allikad
•
•
•
•
•
•
•
•
•
R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu 1997
A. Lepp, E. Lepp, “ Vegetatiivne närvisüsteem”,
Tartu, 1990
P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009
W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist „Inimese
füsioloogia ja anatoomia“ 2005, lk 558-560
Vegetatiivne närvisüsteem : õppevahend arstiteaduskonna erialadel
/ Elmar Vasar ; Tartu Riiklik Ülikool. Füsioloogia kateeder , lk 3-6
http://www.sportelement.ru/metodart/uid=600
Pildid: Georg Gavronski esitlus „ Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus“
P.Pokk, “Beetaadrenoblokaatorid”; Eesti Arst 2009
Tänan tähelepanu eest!