Transcript NÄRVISÜSTEEM

NÄRVISÜSTEEM
NÄRVISÜSTEEM




Närvirakkudest koosnev võrgustik
Juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust
Kesknärvisüsteem(KNS) – koosneb seljaajust
ja peaajust. Analüüsib sissetulevat
informatsiooni, salvestab seda ja annab
“juhiseid”
Piirdenärvisüsteem ehk perifeerne
närvisüsteem koosneb närvidest , mis
vahendavad infot KNSi ja ülejäänud organismi
vahel
SOMAATILINE
NÄRVISÜSTEEM




Tahtlikke protsesse juhtiv närvisüsteemi
osa
On osa piirdenärvisüsteemist
Osaleb tahtele alluvates liigutustes
Kannab skeletilihastesse
närviimpulsse,mis paneb need kokku
tõmbuma
VEGETATIIVNE
NÄRVISÜSTEEM




Tahtele allumatuid protsesse juhtiv
närvisüsteem
On osa piirdenärvisüsteemist
Juhib siseelundite silelihaste ja paljude
näärmete talitlust ning reguleerib
pulsisagedust ja vererõhku
Eristatakse sümpaatilist ja parasümpaatilist
osa. Need on vastupidise mõjuga, koos
toimides reguleerivad ainevahetust talitlust ja
siseelundite talitlust
SELJAAJU





Närvikoest sammas selgroo kanalis
Edastab informatsiooni keha ja peaaju
vahel
Ulatub koljupõhimikust poole seljani
On kaitstud selgroolülidest
moodustunud luulise kanaliga
Sisaldab tohutul hulgal närvirakke ehk
neuroneid
SELJAAJU
SELJAAJU


Hallaine – peamiselt neuronite kehadest
koosnev kude. Vahendab
informatsiooniseljaaju ja seljaajunärvide
vahel. Koosneb peamiselt neuronite kehadest
ning gliiarakkudest ja veresoontest
Valgeaine – peamiselt neuriitidest koosnev
kude. Moodustab seljaaju väliskihi. Vahendab
informatsiooni mööda seljaaju üles ja alla,
peaajju ja sealt tagasi
PEAAJU





Informatsioono töötlev elund
Kaalub kuni 1,4 kg
Sisaldab üle 1000 miljardi neuroni
Jabuneb kolmeks piirkonnaks: ajutüvi,
väikeaju ja suuraju
Koosneb hallainest ja valgeainest
PEAAJU
AJUTÜVI





Seljaajuks üle minev peaaju osa
Talitleb kehas “autopiloodina”
Kõige alumine osa on piklikaju, mis juhib
hingamiselundite, südame ja veresoonte
talitlust. Seal lülitatakse ka ümber juhteteid
Kõige ülemine osa on keskaju – seotud
paljude refleksidega
Keskaju ja piklikaju vahel paikne sild
VÄIKEAJU





Aju osa, mis kooskõlastab liigutusi
Tagab tasakaalu ja liigutuste koordineerituse
Koosneb kahest poolkerast
Saab pidevalt informatsiooni keha asendi ja
liigutuste kohta
Saadates lihastele elektrilisi signaale
korrigeerib keha asendit ja tagab sujuva
liikumise
VAHEAJU



Peaaju piirkond, mis reguleerib
homöostaasi, ainevahetust ja sigimist
Asetseb suuraju poolkerade vahel
Jaguneb epitalamuseks,
hüpotalamuseks ning dorsaalseks ja
ventraalseks talamuseks
SUURAJU






Emotsioonide ja tahtliku tegevusega seotud
peaaju osa
Moodustab umbes 85% peaaju massist
Jaotub kaheks poolkeraks
Poolkerade pind on vagude abil liigentatud
sagarateks ja käärudeks
Poolkerade väliskiht – ajukoor
Juhteteed seovad omavahel poolkera eri osi
ning ühendavad kaht poolkera
SISENÕRENÄÄRMED
SISENÄRENÄÄRMED



Näärmed, mis toodavad ja sadavad verre
hormoone
Sisenõre- ehk endokriinnäärmed on ajuripats,
käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed,
harknääre, kõhunääre, neerupealised ja
sugunäärmed
Toodavad hormoone, mis satuvad otse verre
AJURIPATS




Sisenõrenääre peaaju alaosas
Ajuripats ehk hüpofüüs nõristab vähemalt 9
hormooni.
Osa hormoone juhib organismi talitlusi otseselt,
teised vallandavad eri näärmetes hormoonide
tootmise
Koosneb kahest osast:
1) eessagar ehk adenohüpofüüs – moodustab
näärmest suurema osa, seal tekib enamik hormoone
2) tagasagar ehk neurohüpofüüs – ei tooda ise
hormoone. Seob hüpotaalamuse kaudu
hormoonsüsteemi närvisüsteemiga
KILPNÄÄRE



Ainevahetuse kiirust ja vere
kaltsiumisisaldust reguleeriv nääre
Paikneb kaelal kõri ees ja külgedel
Valmistab kahte hormooni – türoksiin ja
kaltsitoniin
NEERUPEALIS




Nääre, mis kiirendab ainevahetust ja
valmistab organismi ette pingutuseks
Paikneb kummagi neeru peal
Välimine osa neerupealisekoor valmistab
kortikosteroide – muudavad ioonide
konsentratsiooni veres ja aitavad reguleerida
ainevahetust
Seesmine osa, neerupealisesäsi, toodab
adrenaliini
GLÜKAGOON



Vere suhkrusisaldust suurendav
hormoon
Valmistatakse kõhunäärmes
Glükagooni toimel lõhustub maksa
talletatud glükogeen tagasi glükoosiks –
tõuseb vere suhkrusisaldus
INSULIIN





Vere suhkrusisaldust vähendav
hormoon
Valmistatakse pankreases
Tema moodustumist stimuleerib vere
suhkrusisalduse tõus
Insuliin soodustab veresuhkru tungimist
rakkudesse
Stimuleerib maksa talletama glükoosi