Transcript Närvisüsteem

Psüühika ja käitumise
bioloogilised alused
Anu Leuska
2013
Närvisüsteem
Psüühika materiaalsed alused - peaaju, seljaaju ja närvid e
närvisüsteem.
Närvisüsteem koosneb miljarditest närvirakkudest –
neuronitest, mis on omavahel seotud. Neuronid tekitavad ja
juhivad närviimpulsse.
Neuroni ehitus:
rakukeha
tuum
jätked
- dendriidid
- akson
2
Erutuse levik neuronis:
dendriit --> rakukeha --> akson
Närviimpulsi liikumise üldine skeem:
Kui saabub mingi närviimpulss (nt puutetundlikkus, valu,
temperatuuritundlikkus vm), siseneb erutus närvirakku
dendriitide kaudu, läbib rakukeha ja antakse aksoni kaudu
edasi teistele neuronitele. Erutus jõuab peaajusse, kus info
töödeldakse ja antakse käsklus nt lihastele (nt valu – tõmban
käe ära)
Närviimpulsi ülekannet ühelt närvirakult teisele nimetatakse
sünaptiliseks ülekandeks. Ülekande koht - sünaps.
3
Virgatsained
Erutus levib neuronites keemiliste ainete – virgatsainete –
vahendusel, mille vähesus või üleküllus häirib KNS-i ja
psüühikat.



Atsetüülkoliin – lihased, liigutuste juhtimine
Alzheimeri tõbi – atsetüülkoliini vähesus
Dopamiin – liigutuste juhtimine, tähelepanu, õppimine
Parkinsoni tõbi – dopamiini vähesus
Skisofreenia – dopamiini üleküllus
Serotoniin – meeleolu, une/ ärkveloleku ja
reguleerimine
isu
Depressioon – serotoniini vähesus
4
Närvisüsteem
Somaatiline NS
Kesknärvisüsteem
Peaaju
Seljaaju
Autonoomne NS
Piirdenärvisüsteem
Seljaajunärvid
Peaajunärvid
Autonoomne NS reguleerib siseelundite talitlust, ei allu
tahtele
Kesknärvisüsteem kontrollib kogu ajutegevust.
5
Seljaaju
Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga, mööda seljaaju
liiguvad närviimpulsid.
Vahel võib info liikuda ainult seljaaju vahendusel – refleksid
(nt põlverefleks, tasakaalu kaotamisel käe ette panemine jm)
Refleks on organismi vastus välise või sisemise keskkonna
ärritusele.
6
Peaaju
Täiskasvanu aju kaalub ca 1300-1400 g
Peaajul on 5 osa:

Piklikaju
 Hingamiskeskus
 Südametalitluse keskus
 Seedimiskeskus jm füsiol. protsesside keskused
Vigastamine võib põhjustada kohese surma.

Tagaaju – koosneb väikeajust ja ajusillast. Väikeaju
koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
7
Peaaju 2

Keskaju - automaatsete
reflekside keskus
liigutuste
ja
orienteerumis-

Vaheaju – saadab meeleelunditest tuleva info edasi
ajukoorde. Vaheajus asuv hüpotalamus kontrollib füsiol.
protsesse (sisenõresüsteem, seksuaalsus, valu jm), ka
emotsioone ja stressi
Otsaju – koosneb suuraju poolkeradest ja mõhnkehast
Suuraju
poolkerasid
kattev
suuraju
koor
on
närvisüsteemi kõrgeim osa, kus toimub kõrgem
närvitalitlus – teadvuse, mõtlemise, taju, mälu,
õppimisega seotud protsessid

8
Peaaju 3
Limbiline süsteem (emotsionaalne aju) - aju funktsionaalne
osa, asub osaliselt keskajus, vaheajus ja ajukoores. Seotud
emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga.
Ajukoor jagatakse 4 sagaraks:
 Otsmikusagar – liigutuste planeerimine, teostamine ja
kontroll
 Kiirusagar – naha- ja lihastundlikkus
 Oimusagar – kuulmine
 Kuklasagar - nägemine
9
Ajukoore funktsionaalsed väljad
Motoorsed väljad (liigutusi juhtivad alad)
Igale kehaosale vastab ajukoores motoorsetes väljades oma
piirkond, kui see kahjustub – tulemuseks häire.
Nt kirjutamine, tahtlikud liigutused
Ajukoores on ulatuslikumalt esindatud näolihaste ja käelaba,
eriti sõrmede töö juhtimine (raskemad toimingud)

Sensoorsed väljad (meeleelunditega seotud alad)
Seotud kuulmise, nägemise, puutetundlikkusega.
Nt kuklasagara nägemisvälja vigastus – inimene näeb
esemeid, kuid ei tunne neid ära.

10
Ajukoore funktsionaalsed väljad 2

Assotsiatiivsed väljad – seotud kõrgemate psüühiliste
protsessidega (taju, mälu, mõtlemine, kõne).
Nt mäluga seotud piirkonna kahjustus – inimene ei mäleta,
mis juhtus pärast õnnetust või ei tunne tuttavaid inimesi ära
Nt otsmikusagara mõtlemispiirkonna kahjustus – inimene on
loid, apaatne, primitiivse mõtlemisega
Aju eri piirkondade töö on omavahel tihedalt seotud.
11
Ajupoolkerade asümmeetria
Vasak poolkera:
 Kõne
 Loogiline mõtlemine
 Arvutamine
 Kirjutamine
 Lugemine
 Paremkäelisus
Sõnalise info töötlemine,
analüütiline infotöötlus
Parem poolkera:
 Emotsioonid
 Musikaalsus
 Kunstimeel
 Ruumiline kujutlusvõime
 Nägude äratundmine
 Vasakukäelisus
Kujundiline mõtlemine,
loovus, ruumis orienteerumise
võime, sünteetiline infotöötlus
12